Tooted

Valimik hõlmab poeemi "Agadir" (1961) ja luuletusi kogust "Hetk ja lained" (1962).

Raamatus vaadeldakse aurukatelde ja nende abiseadmete ehitust, töötamist ja teenindamist. On toodud füüsika, keemia ja soojustehnika põhimõisteid, andmeid kütuste, toitevee ning katlaehituse materjalide kohta; käsitletakse toitevee ettevalmistust, kvaliteetse auru saamist, soojustehnilisi mõõtmisi, katelseadmete vigastusi, ohutusnõudeid ja töö organiseerimist katlamajas. 4. täiendatud trükk

Raamat annab ülevaate loomorganismides toimuvatest biokeemilistest protsessidest ja nende protsesside kulgemise seaduspärasustest kaasaegse teaduse valgusel. Raamat jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas käsitletakse loomorganismide keemilist koostist ja iseloomustatakse nende koostisse kuuluvaid aineid: süsivesikuid, rasvu, valke, vett, mineraalaineid, fermente, vitamiine, hormoone ning antibiootikume. Teine osa on pühendatud toidus leiduvate ainete seedumisele ja looma kehaomasteks aineteks muundumisele, kusjuures vaadeldakse süsivesikute, rasvade, valkude, mineraalide ja vee ainevahetust. Kolmandas osas käsitletakse vere, närvikoe, lihaskoe, uriini, piima ja munade keemiat. Raamat sobib EPA Veterinaaria- ja Zootehnikateaduskonna üliõpilastele, täiendavaks õppevahendiks liha- ja piimasaaduste tehnoloogiat õppivatele üliõpilastele ning ülevaate saamiseks loomade biokeemiast loomakasvatuse spetsialistidele.

Käesolev album annab kunstihuvilistele ülevaate eesti skulptuuri arengust 19. sajandi lõpust 1960-ndate aastateni. Albumisse on koondatud 152 reproduktsiooni eesti skulptuuri paremikust antud ajavahemikul. Albumi eessõna ja annotatsioonid reproduktsioonide autorite kohta on eesti, vene, saksa ja inglise keeles.

Raamat on pühendatud väljapaistvatele Prantsusmaa kunstnikele, kes tegutsesid XIX sajandi lõpul. Raamatu kangelased -- Edouard Manet, Claude Monet, Paul Cézanne, Camille Pissarro, Pierre Auguste Renoir, Edgar Degas, Vincent van Gogh, Paul Gauguin -- on inimesed, kes pühendasid kogu oma elu uute teede otsinguile ning võitlusele inimesele lähedase ja tõepärase kunsti eest. Nende kunstnike loomingu paremik on elavaks võrseks igihaljal kunstipuul. Nende looming jääb väärtuslikuks panuseks inimkonna poolt kogutud kultuuririkkuste varaaita.

Kaheteistkümnes kogu värsse

Ükskord elas väike hiir,

Mu härrad, ma ei tea, kas ta oli suur teadlane, aga suur kaabakas oli ta igal juhul. Kauplemist, mis järgnes, ei taha ma kirjeldada. Ma olin seda sunnitud tegema. Ma teadsin, et kui ma lasen tal minna, siis - isegi kui ma peaksin pärast teada saama, et ta tüssas mind ja et kõik, mis ta rääkis, oli otsast lõpuni väljamõeldis, - jääks mu hinge... mu lihase, elava hinge põhja kõrvetama mõte, et kuskil, igasugust koli täiskuhjatud kirjutuslaua sahtlis vanade paberite seas lebab inimese teadvus, selle õnnetu naise elav teadvus, kelle ta tappis. Ja nagu sellest veel vähe oleks, andis ta talle osaks kõige hirmsama kõigist mõeldavaist asjust, ma kordan: kõige hirmsama, sest pole midagi, mis kannataks võrdlust igavese üksindusega. See sõna ei ütle meile muidugi midagi. Aga proovige nüüd, pärast, lamada kodus pimedas toas, nii et teieni ei ulatu ainuski heli ega valgusekuma, sulgege silmad ja kujutlege, et nii jäätegi lamama absoluutses rahus, ilma mingi, pisemagi muutuseta, öö ja päev, ja veel üks päev, ja nii möödub nädalaid, kuid aastaid, sajandeid - ja teie ajud on sellise menetluse läbi teinud, et pole võimalik isegi hullumeelsusesse põgeneda. Mõte, et on olemas keegi, kes on mõistetud seda kannatama, mille kõrval põrgupiinade kujutused on süütu nali, ei lasknud mind selle sünge kauplemise ajal lahti. Mina tahtsin muidugi seda hävitada, tema nõudis summat, mis... aga, mu härrad, need on juba üksikasjad. Ütlen ainult üht: eluaeg olen ma end ihnuskoiks pidanud. Nüüd ma kahtlen selles: sellepärast et... Ah, mis sest rääkida! Ühesõnaga: see ei olnud tasu. Andsin kõik, mis mul üldse oli. Kõik oma raha... Lugesime raha üle - ja... siis ta ütles, et ma kustutaksin tule. Pimedas kuuldus kõigepealt rebitava paberi krabin... ja äkki lõi laual, nelinurksel valkjal taustal (see oli vattvooderdis) midagi sulametallina ergama, kostis vaevu kuuldav praksumine... Sedamööda kuidas silmad pimedusega harjusid, näis sinine helendus muutuvat aina tugevamaks; siis tundsin kuklas Decantori rasket, vaevalist hingamist, kummardusin, võtsin valmispandud vasara ja lõin ühe hoobiga...

Eesti NSV jahimajanduse aastaraamat

Valik õpetlikke loomajutte.

"Jooge veel," käsib Kõrboja perenaine, "jooge, niipalju kui läheb, niipalju kui on." Ja Katku Villu joob ning joob, vaevalt on ta kunagi korraga nii palju joonud kui täna, kus ta Kõrboja perenaisele tõotas joomise alatiseks maha jätta. Aga täna joodab teda Kõrboja perenaine ise, tema ise ulatab Villule pudeli ja seisab tema ees vaadates, nagu kardaks ta, et Villu ehk muidu ei joo.

Kõrboja perenaine mõtleb muistki asjust, ta mõtleb sellestki, kuidas Villu võimalikult ruttu ja hästi hommikusele rongile saaks, ning sellepärast saatis ta Miku ja Jaani koju hobuseid rakendama suure vedruvankri ette, millega peavad sõitma Villu ja Mikk, kuna Jaan kutsarit peab mängima. Mikk peab ühes Villuga sõitma, sest Villule on abi tarvis ja Miku omagi pea on sedavõrd katki, et ta peaks ennast arstile näitama. Katku hobusega sõidab Villu teelahkmele, suure männi alla, ja seal peab teda ootama vedruvanker, nõnda tahab Kõrboja perenaine, tahab Katku Jüri tahtmise vastu, sest Jüri arvab, et küllap temalgi veel hobune ja vanker leiduvad, kes poja vaksalisse võivad sõidutada, kui Jüri ise ohjad ja piitsa enda kätte võtab. Aga Jüri ei saa täna oma tahtmisega Kõrboja perenaise vastu, sest perenaise poolt on Villu ema ja Villu isegi, kes vahetevahel läbi hammaste sülitab ja kirub:"Küll, kurat, valutab!"

1965. aasta romaanivõistlusel auhinnatud teos

Käesolevasse kogumikku on kirjanik talletanud mälestusi meremehe-teest. Need mälestused on tõsielulised, tihti täpsete nimedegagi, ja neid on heietatud peamiselt Tallinna Merekaubasadama pisikeses lootsitoas.

Inglise tuntud kirjaniku Graham Greene´i romaan jutustab väga andekast, üleeuroopalise kuulsusega arhitektist Querryst, kes on kaotanud usu iseendasse, jumalasse, oma kutsumusse, naistesse ja kuulsusesse – ühesõnaga kogu maailmasse. Selle maailma ja iseenda eest pageb ta pidalitõbiste varjupaika Kongos. Siin, kõigist eraldatud paigas, koloonia arsti doktor Colini ja oma pärismaalasest teenri Deo Gratiase seltsis loodab ta leida rahu ja tasakaalu.Aga see on vaid illusioon. Vaimne pidalitõbi on arhitektis liiga kaugele läinud. Ka tema on üks neid "lootusetuid juhtumeid", kellel pole väljapääsu. Katoliiklasest silmakirjateenri Ryckeri kuul kustutab Querry eluküünla.See isikudraama kasvab Graham Greene´i kirjanikusule all kogu meie sajandi Lääne intelligentsi vaimseks draamaks, mis on ohtlikult nakkav ja levib ähvardava kiirusega. Querry saatus on kirjaniku käes otseseks sotsiaalseks süüdistuseks maailma vastu, mis sünnitab sääraseid tragöödiaid.

Õpik masinaehituse tehnikumidele. Raamatus käsitletakse tüüpiliste pindade ja masinadetailide metallilõikepinkides töötlemise tehnoloogiliste protsesside väljatöötamist ning masinate ja mehhanismide koostamist; vaadeldakse mehaanilise töötlemise ning masinate koostamisjaoskondade ja -tsehhide projekteerimise küsimusi.

Sisukord:
Sirged ja tasapinnad
Funktsiooni tuletis
Funktsiooni uurimine tuletimise abil
Tuletise mõiste teisi rakendusi
Funktsiooni diferentsiaal
Integraal
Hulktahukad
Pöördkehad
Arvu mõiste üldistamine
Kompleksarvud
Kaksikliikmeliste võrrandite lahendamine
Ülesandeid kordamiseks

1906. aasta algus. Revolutsiooni tõusulaine oli sedapuhku tagasi löödud. Terrorile toetuva tsaarvalitsuse seisund paranes iga päevaga. Maad painas sõjaseadus, toimisid karistussalgad ja välikohtud. Tallinna Toompea vangla vahialused loeti tollal poole tuhandeni. Meie paarikümnemeheline kamber oli lossi väliskülje ülemisel korral. Selle aknast õnnestus vahel heita pilku linnale ja pisut merelegi. Eriti ahistavad olid ööd. Lamp ukseavas heitis räpast valgust naridel ja põrandal lamavaile vangidele. Koridorist kostis sõduripüsside tärinat, raskeid samme, lukkude raginat. Ja siis jällegi vaikus.

Valimikus on: Nikolai Baturin "Maa-alused järved" (Luuletusi 1963-1967) Andres Ehin "Hunditamm" (Luuletusi 1959-1966) Albert Koeney "Vihmade vaikus" (Luuletusi 1965-1966)

Dokumentaaljutustus Gorki-nimelise lastekoloonia rajamisest ja kasvatusalastest edusammudest noorte ümberkasvatamisel. Anton Makarenko, marksistliku pedagoogika teerajaja, on sündinud 1. märtsil 1887. aastal Belopoljes Ukrainas ja surnud 1. augustil 1939. aastal Moskvas. Kodutute, hooletusse jäetud ja kuritegelikule teele sattunud laste ja noorte kasvatamisel töökolooniates (Gorki-nimeline koloonia, asutatud 1920. aastal ja Dzeržinski-nimeline kommuun, asutatud 1928. aastal), kus kooliõppus on ühendatud praktilise tootmistööga, saavutas ta oma õnnestunud pedagoogilise eksperimendiga häid tulemusi ja sai üle maailma kuulsaks. Käesolev raamat jutustabki Gorki-nimelise koloonia elust, näitab kollektiivi suurt jõudu ja neid imetlusväärseid tulemusi, mida saavutati vabatahtliku, teadliku distsipliini kasvatamisel.

Tegevus toimub ühes Venemaa väikelinnas, mille funktsionäärid saavad teada, et nende linna on saabumas valitsusepoolne revident. Nimetatud isiku saabumine külvab linnakese ellu paanikat ning võimendab elanikes rumalust, ahnust, kadedust. Revidenti katsutakse ära osta küll raha, küll naistega - peaasi, et raport nende linna kohta ikka soosiv oleks. Gogoli komöödia on aktuaalne ka tänapäeval – teeb ju ahnus ja rumalus pesa ikka sinna, kus on võim.

Indiaanlasest autor on pühendanud selle raamatu kogu maailma lastele ja kõigile, kes armastavad metsavaikust.

550 aastat Tallinna veevarustust

Autor ütleb küll, et romaan novellides, kuid ta ei ole romaan ega novellikogu. Žanrilt hoopis isevärki nähtus eesti kirjanduses. Ei ka läbinisti realistlik ega ainuüksi fantastiline pildistik, küll aga traagilised, koomilised ja tragikoomilised realistlikud pildid mingis fantastilises miljöös, kusjuures need lood on omavahel seotud ainult peategelase Nipernaadi isikuga, kes, lõpetanud seiklused ühes paigas, tõuseb nagu õhku ja maandub teises kohas, et seal jälle otsast peale hakata. Seejuures on Tooma peergüntlik fantaseerimis- ning luiskamisvõime lausa hämmastav. Lugejal jääb valida, kas nautida esijoones teose kauneid loodusekirjeldusi ja meisterlikku stiili või liigutavaid pilte töötava inimese elust või Nipernaadi (resp. autori) peaaegu kosmoslikku fantaasialendu.

Õpikus tutvustatakse perioodilise tööviisiga tõstetransportmasinate konstruktsioone, lasti haaramise abinõusid ja pideva tööviisiga transportseadmeid. On toodud masinate ja nende elementide tüüparvutused.

Jutustuse tegevus hargneb okupeeritud Eestis ühes väikelinnas, peategelasteks on kaks koolipoissi. Minategelasel, kes on selle jutustuse pajataja, laseb autor öelda: "Me olime kaks noorukit, peaaegu veel poisikesed. Meil polnud ühtki sõjariista ehk relva. Aga me lugesime end sõjas olevaks Suur-Saksa riigiga. Minu arvates on see sümboolne."

Jaan Oksa (1884-1918) teosed on teadaolevail andmeil kirjutatud aastatel 1906-1910. Lühikese ajaga on ta palju loonud ja ise kiiresti sisemiselt muutunud. Ligi viiskümmend aastat pole meil ta teoseid raamatu kujul ilmunud. Johannes Semper peab Jaan Oksa peaaegu ainsaks eesti proosakirjanikuks, kelle stiil on põimitud vaimse energiaga.

Teine, ümbertöötatud trükk

Heinrich Heine (13. detsember 1797-17. veebruar 1856) kaasakiskuv võitluskirg, tema särav argumentatsioon, oskus rääkida rasketest asjadest kergelt ja huvitavalt köidavad ka tänapäeva lugejat. Heine proosa on esteetilist naudingut pakkuv lektüür, mis ühtlasi süvendab meie teadmisi läinud sajandi esimese poole tingimuste, tema kultuuri ja filosoofia kohta. Tutvumine Heine proosaga aitab sügavamini mõista tema luulet ja neid olukordi, mis selle tekkimist ajendasid.

Avameelse ja kirgliku sulega kirjeldab Karin Saarsen inimeste hingeliste ja erootiliste probleemide keerdkäike. Autori kujunemisaastaid on iseloomustanud okupatsioonid, sõda, põgenemised, haavatud ja surnud. Aga julm ümbrus ei suuda kõrvaldada subtiilseid elamusi, millest sageli puhkeb õitsema naise hingesaladuste mõistatuslik lill. Novellikogu lähtepunkt on põletavalt aktuaalne. Tulevikusõja usutavalt esile manatud õudusvisioonide kõrval on autor uuest vaatekohast kirjeldanud Teise maailmasõja lõpuetappi ja "väikeste isandate" võidujoovastuses mängu okupeeritud Saksamaal. Raksatava suletõmbega kirjeldab ta nägemuslikku õpilaste amokijooksu kooliõuel, harutab hergalt õe ja venna tunnete keerdsõlmi muutunud kodulinnas ning laskub emaliku tundelisusega lapsehinge sügavusse.

Sisu:

• "Vallutajad"
• "Mänguisa"
• "Karuteene"
• "Klaaskuused"
• "Õnnesoov Riigimarssalile"
• "Prints piitsaga"
• "Kasvandike mäss"
• "Ülim õnn"
• "Elektrilöök"
• "Ripakil naised"
• "Pärast lõppu"
• "Rõõm ühest kaasmaalasest"
• "Õega Pirita rannal"
• "Uhkus"

Nüüdiskultuuri juured ulatuvad kaugesse minevikku - neisse aegadesse, mida keskkooli ajalookursusest tunneme esiajana ja vanaajana. Käesolev raamat annab populaarse ülevaate mitmete kultuurinähtuste tekkimisest ja arenemisest kauges minevikus. Lugeja saab nii mõndagi teada inimeste eluolust esiajal ning orjanduslikus ühiskonnas. Need teadmised aitavad avardada silmaringi ning muuta ammumöödunud aegu lähedasemaks ja mõistetavamaks.

"Kultuuriülikooli" sarjas ilmunud kahes eelmises raamatus - "Vanast muusikast" ja "Palestrinast Bachini" - on antud lühiülevaade muusikakultuuri arengust selle tekkimisest kuni polüfoonilise stiili kõrgpunktini XVIII sajandi esimesel poolel. Revolutsiooni ideedest kääriva valgustussajandi poolt sünnitatud Viini klassikaline koolkond on uueks etapiks muusikaajaloolises arengus. 

Uus ajastu sünnitas uued inimesed, uue mõtteviisi, uued kunstiprintsiibid. Selle epohhi kõige eredamaks muusikaliseks kokkuvõtteks saigi Viini klassikaline koolkond. Käesolev raamat püüab anda ülevaate selle rühmituse kujunemisest, uute žanrite ja vormide arengust, heliloojate individuaalsuse ja loomingu erinevustest, neid ümbritsevast keskkonnast. 

Sisukord: 
Eessõnaks 
Feodaalselt kultuurilt kodanlikule kultuurile 
Viini klassikaline koolkond 
Christoph Willibald Gluck (1714-1787) 
Franz Joseph Haydn (1732-1809) 
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) 
Ludwig van Beethoven (1770-1827) 
Lõpetuseks 
Kasutatud kirjandus