Tooted

Valimik hõlmab poeemi "Agadir" (1961) ja luuletusi kogust "Hetk ja lained" (1962).

Raamat annab ülevaate loomorganismides toimuvatest biokeemilistest protsessidest ja nende protsesside kulgemise seaduspärasustest kaasaegse teaduse valgusel. Raamat jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas käsitletakse loomorganismide keemilist koostist ja iseloomustatakse nende koostisse kuuluvaid aineid: süsivesikuid, rasvu, valke, vett, mineraalaineid, fermente, vitamiine, hormoone ning antibiootikume. Teine osa on pühendatud toidus leiduvate ainete seedumisele ja looma kehaomasteks aineteks muundumisele, kusjuures vaadeldakse süsivesikute, rasvade, valkude, mineraalide ja vee ainevahetust. Kolmandas osas käsitletakse vere, närvikoe, lihaskoe, uriini, piima ja munade keemiat. Raamat sobib EPA Veterinaaria- ja Zootehnikateaduskonna üliõpilastele, täiendavaks õppevahendiks liha- ja piimasaaduste tehnoloogiat õppivatele üliõpilastele ning ülevaate saamiseks loomade biokeemiast loomakasvatuse spetsialistidele.

Õpikus antakse üle 450 puu- ja põõsaliigi ning üle 200 teisendi ja vormi kirjelduse. Liikide iseloomustamiseks on kasutatud rohkesti uurimismaterjali ja pikaajaliste fenoloogiliste vaatluste tulemusi (külmakindlus, õitsemine, viljakandvus jne). Erilist tähelepanu on õpikus pööratud nii metsanduse kui ka dekoratiivaianduse seisukohalt perspektiivsematele liikidele.

Raamat sisaldab eesti värsijala jälgi 330 aastat kestnud teekonnalt. Siin on luulenäiteid esimesist teadaolevaist eestikeelse kunstluule katsetusist alates ja tänapäevaste noorukeste luuledebütantidega lõpetades. Eesti luule rajajaks peetakse Kristjan Jaak Petersoni. Selles pole ka käesoleva antoloogia koostajal lahkarvamust. Aegadest enne Kristjan-Jaaku pärinevad võõraste eestikeelsed juhuluuletused, millest mõned on paigutatud ka selle väljaande veergudele, esindavad mitte niivõrd kunstiteoseid kui eesti luule eelajaloo värssdokumente.

Käesolev album annab kunstihuvilistele ülevaate eesti skulptuuri arengust 19. sajandi lõpust 1960-ndate aastateni. Albumisse on koondatud 152 reproduktsiooni eesti skulptuuri paremikust antud ajavahemikul. Albumi eessõna ja annotatsioonid reproduktsioonide autorite kohta on eesti, vene, saksa ja inglise keeles.

Raamat võib olla abiks tehnikumide ning polütehniliste üldhariduslike koolide õpilastele, samuti ka nendele töötajatele teistel erialadel, kes ratsionaliseerimis- või kutsetegevuses puutuvad kokku elektro- ja raadiotehnikaga.

Kaheteistkümnes kogu värsse

Ükskord elas väike hiir,

Mu härrad, ma ei tea, kas ta oli suur teadlane, aga suur kaabakas oli ta igal juhul. Kauplemist, mis järgnes, ei taha ma kirjeldada. Ma olin seda sunnitud tegema. Ma teadsin, et kui ma lasen tal minna, siis - isegi kui ma peaksin pärast teada saama, et ta tüssas mind ja et kõik, mis ta rääkis, oli otsast lõpuni väljamõeldis, - jääks mu hinge... mu lihase, elava hinge põhja kõrvetama mõte, et kuskil, igasugust koli täiskuhjatud kirjutuslaua sahtlis vanade paberite seas lebab inimese teadvus, selle õnnetu naise elav teadvus, kelle ta tappis.

Ja nagu sellest veel vähe oleks, andis ta talle osaks kõige hirmsama kõigist mõeldavaist asjust, ma kordan: kõige hirmsama, sest pole midagi, mis kannataks võrdlust igavese üksindusega. See sõna ei ütle meile muidugi midagi. Aga proovige nüüd, pärast, lamada kodus pimedas toas, nii et teieni ei ulatu ainuski heli ega valgusekuma, sulgege silmad ja kujutlege, et nii jäätegi lamama absoluutses rahus, ilma mingi, pisemagi muutuseta, öö ja päev, ja veel üks päev, ja nii möödub nädalaid, kuid aastaid, sajandeid - ja teie ajud on sellise menetluse läbi teinud, et pole võimalik isegi hullumeelsusesse põgeneda.

Mõte, et on olemas keegi, kes on mõistetud seda kannatama, mille kõrval põrgupiinade kujutused on süütu nali, ei lasknud mind selle sünge kauplemise ajal lahti. Mina tahtsin muidugi seda hävitada, tema nõudis summat, mis... aga, mu härrad, need on juba üksikasjad. Ütlen ainult üht: eluaeg olen ma end ihnuskoiks pidanud. Nüüd ma kahtlen selles: sellepärast et... Ah, mis sest rääkida! Ühesõnaga: see ei olnud tasu. Andsin kõik, mis mul üldse oli. Kõik oma raha... Lugesime raha üle - ja... siis ta ütles, et ma kustutaksin tule. Pimedas kuuldus kõigepealt rebitava paberi krabin... ja äkki lõi laual, nelinurksel valkjal taustal (see oli vattvooderdis) midagi sulametallina ergama, kostis vaevu kuuldav praksumine... Sedamööda kuidas silmad pimedusega harjusid, näis sinine helendus muutuvat aina tugevamaks; siis tundsin kuklas Decantori rasket, vaevalist hingamist, kummardusin, võtsin valmispandud vasara ja lõin ühe hoobiga...

Koguteoses on toodud huvitavamaid ja iseloomulikumaid hinnanguid J. Semperi teoste kohta nende ilmumise ajast; need hinnangud karakteriseerivad ühtlasi meie kriitilise mõtte taset ja laadi ühel või teisel ajajärgul. On avaldatud ka mõned kokkuvõtlikud artiklid (R. Parvelt, N. Andresenilt, E. Siirakult). Samuti on raamatusse kogutud J. Semperi kaasasammujate ja kaastöötajate mälestusi. Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga.

Valik õpetlikke loomajutte.

"Kirjad sõgedate külast" räägib Eesti rannarahva elust Teise maailmasõja järgsel ajal. Ehk küll kõigi tollaste normide kohaselt sisult sotsialistlikud ja vormilt nõukogulikud, on need tundelised, kohati lausa karikatuursusesse kalduvad, siis jälle südamlikud ja rannarahvale omaselt veidi karedalt soojad kirjapanekud.

"Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" on Juhan Smuuli lustakas reisikirjeldus sellest, kuidas muhulased Tallinnasse laulupeole tulid. Humoorikalt on kirjeldatud maainimeste laeva- ja rongireisi suurde linna, ööbimist, laulupeo rongkäiku ja uusi tutvusi.

Valik tuntud Eesti proosakirjaniku ja luuletaja Salme Ekbaumi (1912-1995) Kanadas paguluses kirjutatud luuletustest, milles domineerivad kodumaa, kaotusvalu, looduse ja igatsuse teemad. Raamatule on kirjutanud eessõna luuletaja õetütar Eeva Park.

"Jooge veel," käsib Kõrboja perenaine, "jooge, niipalju kui läheb, niipalju kui on." Ja Katku Villu joob ning joob, vaevalt on ta kunagi korraga nii palju joonud kui täna, kus ta Kõrboja perenaisele tõotas joomise alatiseks maha jätta. Aga täna joodab teda Kõrboja perenaine ise, tema ise ulatab Villule pudeli ja seisab tema ees vaadates, nagu kardaks ta, et Villu ehk muidu ei joo.

Kõrboja perenaine mõtleb muistki asjust, ta mõtleb sellestki, kuidas Villu võimalikult ruttu ja hästi hommikusele rongile saaks, ning sellepärast saatis ta Miku ja Jaani koju hobuseid rakendama suure vedruvankri ette, millega peavad sõitma Villu ja Mikk, kuna Jaan kutsarit peab mängima. Mikk peab ühes Villuga sõitma, sest Villule on abi tarvis ja Miku omagi pea on sedavõrd katki, et ta peaks ennast arstile näitama. Katku hobusega sõidab Villu teelahkmele, suure männi alla, ja seal peab teda ootama vedruvanker, nõnda tahab Kõrboja perenaine, tahab Katku Jüri tahtmise vastu, sest Jüri arvab, et küllap temalgi veel hobune ja vanker leiduvad, kes poja vaksalisse võivad sõidutada, kui Jüri ise ohjad ja piitsa enda kätte võtab. Aga Jüri ei saa täna oma tahtmisega Kõrboja perenaise vastu, sest perenaise poolt on Villu ema ja Villu isegi, kes vahetevahel läbi hammaste sülitab ja kirub:"Küll, kurat, valutab!"

1965. aasta romaanivõistlusel auhinnatud teos

Käesolev raamat on määratud kasutamiseks eelkõige igapäevases elus ja mõeldud peamiselt naistele. Muidugi ei tähenda see, et ta ei võiks olla vajalik mehele ja et kehakultuuri alal töötajad ei leiaks siit väärtuslikke teadmisi. Raamat on kirjutatud paljude aastate töökogemuste põhjal, mis on omandatud nii teiste õpetamisel kui ka töös iseendaga. Raamatu aluseks on võetud ameerika naisarsti Mensendiecki meetod, kellelt sain ainukese tšehhitarina Berliinis pedagoogi diplomi. Mensendiecki meetod levis juba pärast Esimest maailmasõda Saksamaal, Hollandis ja mõningal määral Norras. Saksamaal kasutati seda tütarlastekoolides, ravivõimlemises ning tunnustati ka kehakultuuritöötajate poolt. Märksa varem kui teistes meetodites andis siin häid tulemusi ravivõimlemine sõjainvaliididega, samuti täheldati kehaliste harjutuste head mõju naistele, eriti rasedusperioodil ja sünnitusjärgselt. Kõige tähtsamaks printsiibiks doktor Mensendiecki meetodis on närvisüsteemi ja lihaskonna töö teadlik suunamine kehaliste harjutuste täitmisel. Meil ei pöörata vajalikku tähelepanu igapäevasele harilikule liikumisele töö või puhkuse ajal, olgu kontoris, tehases, koolis, kodus või mujal. Käesoleva väikese raamatuga tahan aidata mõista, kuivõrd tähtis on profülaktiline töö organismiga tervise, töövõime ja hea välimuse säilitamiseks, pean siinjuures silmas nii kehalist kui vaimset heaolu. -Dr. Helena Vojácková

Käesolevasse kogumikku on kirjanik talletanud mälestusi meremehe-teest. Need mälestused on tõsielulised, tihti täpsete nimedegagi, ja neid on heietatud peamiselt Tallinna Merekaubasadama pisikeses lootsitoas.

Inglise tuntud kirjaniku Graham Greene´i romaan jutustab väga andekast, üleeuroopalise kuulsusega arhitektist Querryst, kes on kaotanud usu iseendasse, jumalasse, oma kutsumusse, naistesse ja kuulsusesse – ühesõnaga kogu maailmasse. Selle maailma ja iseenda eest pageb ta pidalitõbiste varjupaika Kongos. Siin, kõigist eraldatud paigas, koloonia arsti doktor Colini ja oma pärismaalasest teenri Deo Gratiase seltsis loodab ta leida rahu ja tasakaalu.Aga see on vaid illusioon. Vaimne pidalitõbi on arhitektis liiga kaugele läinud. Ka tema on üks neid "lootusetuid juhtumeid", kellel pole väljapääsu. Katoliiklasest silmakirjateenri Ryckeri kuul kustutab Querry eluküünla.See isikudraama kasvab Graham Greene´i kirjanikusule all kogu meie sajandi Lääne intelligentsi vaimseks draamaks, mis on ohtlikult nakkav ja levib ähvardava kiirusega. Querry saatus on kirjaniku käes otseseks sotsiaalseks süüdistuseks maailma vastu, mis sünnitab sääraseid tragöödiaid.

Õpik masinaehituse tehnikumidele. Raamatus käsitletakse tüüpiliste pindade ja masinadetailide metallilõikepinkides töötlemise tehnoloogiliste protsesside väljatöötamist ning masinate ja mehhanismide koostamist; vaadeldakse mehaanilise töötlemise ning masinate koostamisjaoskondade ja -tsehhide projekteerimise küsimusi.

1906. aasta algus. Revolutsiooni tõusulaine oli sedapuhku tagasi löödud. Terrorile toetuva tsaarvalitsuse seisund paranes iga päevaga. Maad painas sõjaseadus, toimisid karistussalgad ja välikohtud. Tallinna Toompea vangla vahialused loeti tollal poole tuhandeni. Meie paarikümnemeheline kamber oli lossi väliskülje ülemisel korral. Selle aknast õnnestus vahel heita pilku linnale ja pisut merelegi. Eriti ahistavad olid ööd. Lamp ukseavas heitis räpast valgust naridel ja põrandal lamavaile vangidele. Koridorist kostis sõduripüsside tärinat, raskeid samme, lukkude raginat. Ja siis jällegi vaikus.

Sisukord:
- Paunvere
- Kapsapea
- Ärimehed
- Pärijad
- Laul õnnest
- Mahajäetud maja
- Sootuluke
- Siniallik
- Ülemiste vanake
- Onu paremad päevad
- Kalevi kojutulek
- Valimised

Valimikus on: Nikolai Baturin "Maa-alused järved" (Luuletusi 1963-1967) Andres Ehin "Hunditamm" (Luuletusi 1959-1966) Albert Koeney "Vihmade vaikus" (Luuletusi 1965-1966)

Elas kord maailmas üks poiss Sanka, kellel oli muinasjutt. Kui olukord nõudis, et Sanka oleks kodus, aias või tänaval, siis oli ta lihtsalt Sanka. Aga vabal ajal, kui polnud kellegagi mängida ja lugemine oli ära tüüdanud, lendas ta silmapilk seitsme maa ja mere taha oma salapärasele maale ning tegi seal suuri teaduslikke avastusi, võitis vaenlasi, saatis rakette Marsile või pidutses koos oma tiigi kodanikega Kuldse Sildi mäe jalamil.

Dokumentaaljutustus Gorki-nimelise lastekoloonia rajamisest ja kasvatusalastest edusammudest noorte ümberkasvatamisel. Anton Makarenko, marksistliku pedagoogika teerajaja, on sündinud 1. märtsil 1887. aastal Belopoljes Ukrainas ja surnud 1. augustil 1939. aastal Moskvas. Kodutute, hooletusse jäetud ja kuritegelikule teele sattunud laste ja noorte kasvatamisel töökolooniates (Gorki-nimeline koloonia, asutatud 1920. aastal ja Dzeržinski-nimeline kommuun, asutatud 1928. aastal), kus kooliõppus on ühendatud praktilise tootmistööga, saavutas ta oma õnnestunud pedagoogilise eksperimendiga häid tulemusi ja sai üle maailma kuulsaks. Käesolev raamat jutustabki Gorki-nimelise koloonia elust, näitab kollektiivi suurt jõudu ja neid imetlusväärseid tulemusi, mida saavutati vabatahtliku, teadliku distsipliini kasvatamisel.

Tegevus toimub ühes Venemaa väikelinnas, mille funktsionäärid saavad teada, et nende linna on saabumas valitsusepoolne revident. Nimetatud isiku saabumine külvab linnakese ellu paanikat ning võimendab elanikes rumalust, ahnust, kadedust. Revidenti katsutakse ära osta küll raha, küll naistega - peaasi, et raport nende linna kohta ikka soosiv oleks. Gogoli komöödia on aktuaalne ka tänapäeval – teeb ju ahnus ja rumalus pesa ikka sinna, kus on võim.

Indiaanlasest autor on pühendanud selle raamatu kogu maailma lastele ja kõigile, kes armastavad metsavaikust.

„Minu romaan ei ole ainult ajalugu, vaid vaatekoht elule ajalukku projekteerituna.“ Nõnda on Väinö Linna öelnud. Romaani „Siin Põhjatähe all“ teises osas saavutab soome popside tragöödia haripunkti. Keskseks teemaks on kodusõda Soomes 1918. aastal. Pentinkulmalaste saatuse kaudu ülestõusu ajal ja kodusõjas näitab kirjanik veenvalt ja põhjendatult maatööliste streigi ja ülestõusu põhjusi ning lüüasaamise masendavat pilti.

550 aastat Tallinna veevarustust

Tasuja oma salgaga, millest suur jagu oli langenud, istus sadulasse ja kihutas tuhatnelja Tallinna poole. Kui ta umbes tunni aja pärast sinna jõudis, oli võitlus juba lõppemas. Rüütlite raudriiete ja sõjakunsti vastu ei ulatanud talupoegade hulk, ei vahvus, kuna vajalik valmistus ja juhatus puudusid. Rüütlid murdsid veriseid sihte nende ridadesse ja raiusid üksikud salgad viimseni maha. Aga need salgad langesid selsamal paigal, kus nad seisid, ilma sammu taganemata, ja kes vähe suutis, see kiskus ühe vastase surma kaasa.

Autor ütleb küll, et romaan novellides, kuid ta ei ole romaan ega novellikogu. Žanrilt hoopis isevärki nähtus eesti kirjanduses. Ei ka läbinisti realistlik ega ainuüksi fantastiline pildistik, küll aga traagilised, koomilised ja tragikoomilised realistlikud pildid mingis fantastilises miljöös, kusjuures need lood on omavahel seotud ainult peategelase Nipernaadi isikuga, kes, lõpetanud seiklused ühes paigas, tõuseb nagu õhku ja maandub teises kohas, et seal jälle otsast peale hakata. Seejuures on Tooma peergüntlik fantaseerimis- ning luiskamisvõime lausa hämmastav. Lugejal jääb valida, kas nautida esijoones teose kauneid loodusekirjeldusi ja meisterlikku stiili või liigutavaid pilte töötava inimese elust või Nipernaadi (resp. autori) peaaegu kosmoslikku fantaasialendu.

Õpikus tutvustatakse perioodilise tööviisiga tõstetransportmasinate konstruktsioone, lasti haaramise abinõusid ja pideva tööviisiga transportseadmeid. On toodud masinate ja nende elementide tüüparvutused.

Jaan Oksa (1884-1918) teosed on teadaolevail andmeil kirjutatud aastatel 1906-1910. Lühikese ajaga on ta palju loonud ja ise kiiresti sisemiselt muutunud. Ligi viiskümmend aastat pole meil ta teoseid raamatu kujul ilmunud. Johannes Semper peab Jaan Oksa peaaegu ainsaks eesti proosakirjanikuks, kelle stiil on põimitud vaimse energiaga.

Teine, ümbertöötatud trükk

Heinrich Heine (13. detsember 1797-17. veebruar 1856) kaasakiskuv võitluskirg, tema särav argumentatsioon, oskus rääkida rasketest asjadest kergelt ja huvitavalt köidavad ka tänapäeva lugejat. Heine proosa on esteetilist naudingut pakkuv lektüür, mis ühtlasi süvendab meie teadmisi läinud sajandi esimese poole tingimuste, tema kultuuri ja filosoofia kohta. Tutvumine Heine proosaga aitab sügavamini mõista tema luulet ja neid olukordi, mis selle tekkimist ajendasid.

"Kultuuriülikooli" sarjas ilmunud kahes eelmises raamatus - "Vanast muusikast" ja "Palestrinast Bachini" - on antud lühiülevaade muusikakultuuri arengust selle tekkimisest kuni polüfoonilise stiili kõrgpunktini XVIII sajandi esimesel poolel. Revolutsiooni ideedest kääriva valgustussajandi poolt sünnitatud Viini klassikaline koolkond on uueks etapiks muusikaajaloolises arengus. 

Uus ajastu sünnitas uued inimesed, uue mõtteviisi, uued kunstiprintsiibid. Selle epohhi kõige eredamaks muusikaliseks kokkuvõtteks saigi Viini klassikaline koolkond. Käesolev raamat püüab anda ülevaate selle rühmituse kujunemisest, uute žanrite ja vormide arengust, heliloojate individuaalsuse ja loomingu erinevustest, neid ümbritsevast keskkonnast. 

Sisukord: 
Eessõnaks 
Feodaalselt kultuurilt kodanlikule kultuurile 
Viini klassikaline koolkond 
Christoph Willibald Gluck (1714-1787) 
Franz Joseph Haydn (1732-1809) 
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) 
Ludwig van Beethoven (1770-1827) 
Lõpetuseks 
Kasutatud kirjandus