Tooted

Raamatus vaadeldakse Piibli dogmasid teaduse valgusel.

Raamat on mõeldud akrobaatidele-isetegevuslastele, eel- ja soojendusharjutusteks

Raamat käsitleb Eestis kasvavaid kuuski. Sisaldab peatükke: perekond kuusk, kuuseliikide määramise tabel (harilik kuusk, Eestisse introdutseeritud kuused), kirjandus. Kokkuvõtted on esitatud inglise ja vene keeles.

Raamatus käsitletakse elektrimasinate tööpõhimõtteid, ehitust ja omadusi. Küsimusi vaadeldakse peamiselt nende füüsikalisest sisust lähtudes. Matemaatiline käsitlus ei ulatu väljapoole tehnikumide õppeprogramme.

Romaan annab laiahaardelise pildi Ivan IV-ndast, kellele bojaarid andsid hüüdnimeks Groznõi I osa: Tsaar Ivan IV palavaimaks unistuseks on jõuda välja mere äärde, omada sadamaid Läänemere kallastel, selleks et kaubelda otseselt Euroopa maadega. Ning Moskva riigis hakatakse tegema ettevalmistusi suureks sõjaks. Sõjaettevalmistuste kõrval leiab tsaar Ivan aega ka oma perekonna jaoks: autor näitab teda hellitamas oma väikesi poegi Ivani ja Fjodorit, nõu pidamas armastatud tsaarinna Anastasiaga. Oma võimu kindlustamiseks lähendab tsaar endale lihtsamast soost inimesi, tõrjudes kõrvale bojaare, kes seetõttu hauvad tsaari vastu kurje plaane ning ei poolda sõjakäiku Liivimaale. Sõja algus on edukas: Vene sõjavägi saab enda kätte Narva, Vastseliina, Tartu ja rea teisi kindlusi. Kuid bojaaride salasepitsused muutuvad üha tugevamaks, nad otsivad liitu Poola-Leedu kuningaga, tsaar kahtlustab neid ka oma abikaasa Anastassia surmas. Kõigest hoolimata tehakse veel laialdasemaid ettevalmistusi Liivi sõja jätkamiseks.

Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" on romaan, milles sulavad romantiliseks tervikuks mitu teemat. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse kehastusest Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Poeet Gringoire, hädavaresest filosoof, võlgneb talle elu. Kaunis ja tühine keigar kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo pahupidipööratud kirg saadab ta surma. Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt ja omakasupüüdmatult. Aga see on ka lugu Pariisi lihtrahva ja tema põhjakihtide, Imede Õue asukate ustavusest ja vaprusest, kuningas Louis XI väiklusest ja julmusest ning, sugugi mitte viimases järjekorras, lugu Jumalaema kirikust ja keskaegsest Pariisist, ülemlaul ehituskunstile kui rahva vaimsete rikkuste kehastusele.

Evald Okase illustratsioonidega.

Endel Nirgi järelsõnast: ""Kellel siis himu on "Kalevipoega" lugeda, see ärgu tehku seda mitte üksnes ajaviiteks, vaid lugegu järelemõtlemisega. "Kalevipoeg" olgu eestlastele üks vanaaja mälestus, tema sütitagu meie südames paremat vaimu, et oma sugu ja isamaad kallimaks hakkaksime pidama kui siiasaadik oleme pidanud." Nende teose põhieesmärki toonitavate sõnadega pöördus Kreutzwald rahva poole 1861. aastal, "Kalevipoja" rahvaväljaande peatsest ilmumisest teadustades. Siit ilmneb selgesti, et eepose koostaja seadis selle peamiseks ülesandeks eestlaste rahvustunde äratamise. Olukorras, kus piir rõhuja ja rõhutava vahel tsaristliku Venemaa "rahvastle vangla" Balti osakonnas veel põhiliselt ühte langes siinse saksa ülakihi ja eesti "alamrahva" rahvusliku erinevuse piiriga, tähendas see sisuliselt sotsiaalse teadlikkuse õhutamist."

Sisukord:
Sissejuhatus, põhilisi mõisteid ja teoreeme
Kvooditud ristprojektsioon
Paralleelprojekteerimine ja teljeline afiinsus. Ellips
Monge'i meetod ja selle põhilisi rakendusi
Lisaprojektsioonide tuletamine ja kasutamine
Mitmesuguseid ruumigeomeetrilisi ülesandeid
Kõverjooned ja kõverpinnad
Paralleelaksonomeetria
Tsentraalprojektsioon (Perspektiiv)
Varjud

Kirjanduslikke perspektiive ja profiile.

Ants Oras jättis kõige mõjukama jälje meie kirjandusse oma otsese kriitilise loominguga. Meie kolmekümnendate aastate kriitikasse, mis kulges peamiselt ühiskondlike ja lapidaarsete vormianalüütiliste mõistete ringis, tõi Oras terava psühholoogilise eritluse, vaimse erksuse ja täiesti uuelaadse ning väga isikupärase mõttepinge.
Prof. Aleksander Aspel

Käesolev teos on mõeldud nii lauluõpilastele, professionaalsetele ja isetegevuslikele lauljatele (solistina, ansamblis ja kooris) kui ka laulupedagoogidele, ansambli- ja koorijuhtidele, lauluõpetajatele koolides jt. Raamat püüab anda teaduslikud alused, olla praktiliseks käsiraamatuks ja valgustada ka hääle kujundamisega seoses olevaid laiemaid probleeme.

Lihula looduses on küllaltki omapära, mis matkajale huvi pakkub...kõigest sellest püüabki väike kogumik jutustada.

Silmapaistva proosakirjaniku Valev Uibopuu (1913–1997) romaani peategelane Markus on erandlik kuju: teisi aidates unustab ta enda ja oma armastatu Eeva, kes nõuab, et mees ennast muudaks. Kuna Markus on peavarju andnud kodutule mehele ja Eeva elab ühes korteris oma sõjas kaduma läinud mehe õe Iirisega, peavad Markus ja Eeva leppima teineteise külastamisega, mis pingestab nende vahekorda. Sündmuste areng viib lõpuks selleni, et Markusel tuleb otsustada kahe naise – Eeva ja Iirise vahel.

Käsiraamatus on toodud lühikesed süstematiseeritud andmed mehaaniliste seadmete montaažil kasutavate tööriistade, seadmete ja rakiste kohta ning tõste- ja transpordimehhanismide -- autokraanade, tornkraanade, mast-poomkraanade ja teiste tõstekraanade, traktorite, veoautode, vedurautode, mootorvedurite, elektri- ja autolaadijate ning muude transpordivahendite tehnilised iseloomustused.

Sisukord:

Aja käsk

Murrang

Inimesed risttuultes

Näidendite tegevus toimub Teise maailmasõja aastatel või vahetult pärast sõda.

Molière sädelev komöödia "Naiste kool" viib meid abielu- ja kasvatusprobleemide ringi. Näidendi keskseteks tegelasteks on kõigi hilisemate naiivitaride "esiema" Agnès, kellele armastus mõistust annab, range hooldaja Arnolphe, kelle "teooria" naise rumalusest ning harimatusest kui truuduse pandist armetult kokku variseb, ja Agnèsi austaja Horace, kes neiu silmad avab. Molière'i rahvalik komöödia, mis kaitseb humanistlikke vaateid abielule ja armastusele, oli küllaltki "mässuline" oma ilmumisajal, 1662. aastal, kus pime alistumine perekonnapeale oli seaduseks.

Käesolev valimik india kirjanike jutustusi tutvustab eesti lugejaile kaheksat india rahvuskirjanduse ja urdu keeles loodud teoseid, tuues muuhulgas välja ka Lõuna-India kirjanike loomingut, mis on meil siiani vähe tuntud.

Kogumikus on esitatud 28 jutustust tänapäeva autoritelt, kellest nelja (H. A. Abbasi, B. Bhattatšarija, I. Džalisi, Jašpali) teoseid on eestikeelses perioodikas varem avaldatud. India kirjanike teoseid, kelle loomingust on ilmunud eesti keeles iseseisvaid raamatuid, ja india kirjanduse klassikute loomingut ei ole kogumikku võetud.

Valiku kronoloogilised piirid haaravad peamiselt Teise maailmasõja järgset loomingut.

Kogumikus on 94 novelli ning lühijuttu.

Sisu:
– Pühadeaegne kohustus. Tõlkinud V. Linask
– Kaptenimunder. Tõlkinud V. Linask
– Aadlimarssali abikaasa juures. Tõlkinud P. Viires
– Elav kronoloogia. Tõlkinud V. Linask
– Inimese kõnelus koeraga. Tõlkinud M. Nurmik
– Saunas. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Ühed head mõlemad. Tõlkinud V. Linask
– Lootusetu. Tõlkinud V. Linask
– Sekeldus. Tõlkinud V. Linask
– Elu on ilus. Tõlkinud M. Nurmik
– Viimane mohikaanlane. Tõlkinud P. Viires
– Numbritubades. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Diplomaat. Tõlkinud V. Linask
– Kulakupesa. Tõlkinud V. Linask
– Aukraad tühistatud. Tõlkinud P. Viires
– Rahatasku. Tõlkinud V. Linask
– Saapad. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Närvid. Tõlkinud P. Viires
– Suvitajad. Tõlkinud V. Linask
– Redelit mööda ülespoole. Tõlkinud V. Linask
– Intelligentne tümikas. Tõlkinud V. Linask
– Ühe idealisti mälestusi. Tõlkinud M. Nurmik
– Simulandid. Tõlkinud V. Linask
– Luts. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Apteegis. Tõlkinud V. Linask
– Hobuse nimi. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Ei ole saatusest määratud. Tõlkinud V. Linask
– Eksinud. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Jääger. Tõlkinud V. Linask
– Roimar. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Külaline. Tõlkinud V. Linask
– Hobu ja värisev emahirv. Tõlkinud P. Viires
– Lullilööjad. Tõlkinud P. Viires
– Perekonnaisa. Tõlkinud V. Linask
– Külavanem. Tõlkinud V. Linask
– Surnukeha. Tõlkinud V. Linask
– Naissoo õnn. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Köögitüdruk abiellub. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Müür. Tõlkinud V. Linask
– Pärast tuluõhtut. Tõlkinud V. Linask
– Üldharidus. Tõlkinud V. Linask
– Unter Prišibejev. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Kaks lehemeest. Tõlkinud M. Nurmik
– Võõrsil. Tõlkinud V. Linask
– Uneuim. Tõlkinud V. Linask
– Joomatõve arstimine. Tõlkinud M. Nurmik
– Kontrabass ja flööt. Tõlkinud V. Linask
– Niinake. Tõlkinud V. Linask
– Kallis koer. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Üle soolas. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Ilma kohata. Tõlkinud P. Viires
– Vanadus. Tõlkinud V. Linask
– Mure. Tõlkinud V. Linask
– On aga rahvas. Tõlkinud V. Linask
– Kalts. Tõlkinud V. Linask
– Püha lihtsameelsus. Tõlkinud P. Viires
– Naaskel kotis. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Küünik. Tõlkinud V. Linask
– Mari d´elle. Tõlkinud P. Viires
– Antreprenöör diivani all. Tõlkinud V. Linask
– Unenägu. Tõlkinud V. Linask
– Peegel. Tõlkinud V. Linask
– Öö kalmistul. Tõlkinud P. Viires
– Äpardus. Tõlkinud V. Linask
– Debüüt. Tõlkinud P. Viires
– Lastepere. Tõlkinud E. Murdmaa
– Avastus. Tõlkinud P. Viires
– Hingevaev. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Öö enne kohut. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Segadus. Tõlkinud V. Linask
– Joobnu vestlus kaine kuradiga. Tõlkinud P. Viires
– Näitleja hukk. Tõlkinud V. Linask
– Rumal prantslane. Tõlkinud V. Linask
– Anjuta. Tõlkinud V. Linask
– Ivan Matveitš. Tõlkinud V. Linask
– Nõid. Tõlkinud V. Linask
– Mürk. Tõlkinud V. Linask
– Lõputa jutustus. Tõlkinud P. Viires
– Nali. Tõlkinud V. Linask
– Agafja. Tõlkinud V. Linask
– Hunt. Tõlkinud V. Linask
– Kevadel. Tõlkinud V. Linask
– Košmaar. Tõlkinud V. Linask
– Griša. Tõlkinud V. Linask
– Armastus. Tõlkinud V. Linask
– Daamid. Tõlkinud V. Linask
– Tugevad elamused. Tõlkinud V. Linask
– Tuttav mees. Tõlkinud V. Linask
– Õnnepojuke. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Salanõunik. Tõlkinud V. Linask
– Päev maal. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Pansionis. Tõlkinud V. Linask
– Suvitamas. Tõlkinud V. Linask
– Ajaviiteks. Tõlkinud V. Linask
– Märkused

Kogumikus on 75 novelli ja lühijuttu. 

Vene keelest tõlkinud Väino Linask, Friedebert Tuglas ja Paul Viires, kujundanud Silvia Liiberg.

 

Romaan Teises maailmasõjas teadmata kadunuks jäänud mehest, keda kõik juba kümme aastat surnuks peavad, kuni ühel päeval helistab ta oma endisele sõbrale.

Selles reisiraamatus, milles Aira Kaal tutvustab meile imperialismi ahelad purustanud ja sotsialismi vaimustusega ülesehitavat tänapäeva Hiinat ja tema andekat rahvast, leiame palju huvitavat meile nii kaugel asuvast omapärasest maast, tema iidsest kultuurist ja võidukast tänapäevast. Seal, kus proosavõimalustest ei piisa, haarab autor oma luulerelva ja pakub värssides seda, millest süda tulvil. Rikkalik fotomaterjal, millega teos on varustatud, toob kõik eriti reljeefselt silma ette.

Sisukord:

Ismail-Bei

Bastundži auul

Saška

Laul tsaar Ivan Vassiljevitšist, noorest opritšnikust ja uljast kaupmehest Kalašnikovist

Tambovi laskuriemand

Deemon

Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis 2. osa. Artiklite kogumik

Sisukord:

• Jooni kiviaja uskumustest – L. Jaanis
• Muistsed matmiskombed eestlaste usundi ja ristiusu-vastase võitluse kajastajana – J. Selirand
• Vägivaldse ristiusustamise osast eesti rahva ajaloos – H. Palli
• Mida kõnelevad isikunimed eestlaste usust XIII-XVI sajandil – H. Palli
• Eesti talurahva ekspluaterrimisest katoliku kiriku poolt XV ja XVI sajandil – A. Vahemetsa
• Balti luteriusu kirik XVIII-XIX sajandi vahetusel – J. Kahk
• Kirik ja ristiusu õpetus eesti rahvaloomingu peegelduses – L. Raudsep
• Kuidas kirik "Sakalat" taga kiusas – E. Jansen
• Kirik ja kool XIX ja XX sajandi vahetusel Eestis – E. Laul
• Tõeline atestist (Eduard Vilde usu ja kiriku vastu) – A. Nagelmaa
• Luteriusu kiriku kriisist fašismi perioodil kodanlikus Eestis – E. Rannik

John Galsworthy (1867-1933) varane romaan "Saare variserid" (1904) on satiir viktoriaanliku silmakirjatsemise ja puritaanliku elulaadi pihta.

Komöödia viies vaatuses. "Tartuffe" on Molière'i tuntumaid näidendeid. Kuulus prantsuse kirjanik kujutab siin aferisti, kes vagadust sildiks kasutab, et selle varjus takistamatult oma kuritegelikke plaane ellu viia. Kuid näidendi tõeline tähendus on suurem kui usuvagatsejate paljastamine. "Tartuffe'is" on antud hävitav hoop kiriklik-religioossele elulaadile, millele Molière seab vastu oma terve, elurõõmsa, ratsionalistliku ellusuhtumise. Kuigi teose ilmumisest on möödas juba sajandeid, pole ta ka tänapäeval oma kõlajõudu kaotanud. Elavate karakterite, sündmustiku meisterliku arenduse ja tiheda, lopsaka sõnastuse tõttu on "Tartuffe" üks maailmaklassika kõige poulaarsemaid komöödiaid.

Kogumikus on valik Aira Kaalu luulet kogudest "Ma ei anna relva käest", "Võidurakett", "Vaba kodumaa", "Meretuuled", samuti seni avaldamata luuletusi.

Käesolev romaan on ajaloolise triloogia "Mongolite sissetung" viimaseks (kolmandaks) osaks. Esimene ja teine osa "Tšingis-khaan" ja "Batu-khaan" ilmusid eesti keeles 1959. aastal.