Tooted

Raamatus vaadeldakse Piibli dogmasid teaduse valgusel.

Raamat on mõeldud akrobaatidele-isetegevuslastele, eel- ja soojendusharjutusteks

Raamatus käsitletakse elektrimasinate tööpõhimõtteid, ehitust ja omadusi. Küsimusi vaadeldakse peamiselt nende füüsikalisest sisust lähtudes. Matemaatiline käsitlus ei ulatu väljapoole tehnikumide õppeprogramme.

Romaan annab laiahaardelise pildi Ivan IV-ndast, kellele bojaarid andsid hüüdnimeks Groznõi I osa: Tsaar Ivan IV palavaimaks unistuseks on jõuda välja mere äärde, omada sadamaid Läänemere kallastel, selleks et kaubelda otseselt Euroopa maadega. Ning Moskva riigis hakatakse tegema ettevalmistusi suureks sõjaks. Sõjaettevalmistuste kõrval leiab tsaar Ivan aega ka oma perekonna jaoks: autor näitab teda hellitamas oma väikesi poegi Ivani ja Fjodorit, nõu pidamas armastatud tsaarinna Anastasiaga. Oma võimu kindlustamiseks lähendab tsaar endale lihtsamast soost inimesi, tõrjudes kõrvale bojaare, kes seetõttu hauvad tsaari vastu kurje plaane ning ei poolda sõjakäiku Liivimaale. Sõja algus on edukas: Vene sõjavägi saab enda kätte Narva, Vastseliina, Tartu ja rea teisi kindlusi. Kuid bojaaride salasepitsused muutuvad üha tugevamaks, nad otsivad liitu Poola-Leedu kuningaga, tsaar kahtlustab neid ka oma abikaasa Anastassia surmas. Kõigest hoolimata tehakse veel laialdasemaid ettevalmistusi Liivi sõja jätkamiseks.

Romaan annab laiahaardelise pildi Ivan IV-ndast, kellele bojaarid andsid hüüdnimeks Groznõi. II osa: Moskva riigil on nüüd sadamad Läänemere ääres ja tsaar Ivan IV ruttab seda kohe ära kasutama kaubavahetuse arendamiseks. Ta laseb Narvas laevatööstuse rajada ja palkab oma teenistusse mereröövli Kersten Rode, kes kaitseks kaupmehi merereisil tollal laialt tegutsenud mereröövlite vastu. Moskva kaupmehed sõidavad Inglismaale oma kaupa müüma ja sealsete kaupade vastu vahetama. Kuid bojaarid on igas asjas tsaari vastu: nad ei saa aru mere tähtsusest, mõistavad hukka Liivi sõda ja raamatute trükkimist, osa neist on juba Poolasse põgenenud. Üha rohkem bojaare veetakse Maljuta keldrisse piinamisele ja hukkamisele, kuid suur vandenõu, mille eesmärgiks on tsaar kukutada ja troonile seada tema vend Vladimir, jääb siiski veel paljastamata ning vandenõu juhi, oma armsama väejuhi Kurbski saadab tsaar Tartusse vojevoodiks. Ent siis tulevad halvad sõnumid üksteise järel: Moskva sõjavägi saab Poolalt lüüa, Kurbski põgeneb Tartust Poola kuninga juurde, Moskva trükikoda pannakse põlema. Tsaar kaotab usu inimestesse ja lahkub Moskvast, kuid kõik seisused saadavad oma esindaja tsaari tagasi paluma. Tsaar saab endale nüüd suure võimu ning loa äraandjaid surmanuhtlusega karistada. Neid hakkavad jälitama opritšnikud. Maakogu kiidab heaks Liivi sõja jätkamise, tsaar läheb ise sõjaväe eesotsas Liivimaale. Just sel sõjakäigul on vandenõulased otsustanud tsaari Poola-Leedu kuningale välja anda. Vend Vladimir paljastab aga tsaarile vandenõu. Sõjakäik ebaõnnestub, vandenõust osavõtjad hukatakse mõne aasta jooksul. Liivi sõda aga vaibub, sest sureb Poola-Leedu kuningas Sigismund ning Ivan IV-ndale pakutakse Poola trooni, kuid tsaar ei taha merest loobuda.

Romaan annab laiahaardelise pildi Ivan IV-ndast, kellele bojaarid andsid hüüdnimeks Groznõi. III osa: On möödunud hulk aastaid. Juba on käes 1581. aasta. Poola troonil on nüüd uus kuningas Stephan Bathory. Tsaar Ivan IV saadab oma saatkonna Rooma paavsti juurde, et paavst aitaks Stephan Bathoriga rahu sobitada, sest sõda on maa ära kurnanud, külad on tühjaks jäänud, rahvas nälgib. Paavst saadab omakorda Moskvasse jesuiit Possevino, et meelitada tsaar katoliku usku vastu võtma. Poola kuningas saadab oma sõjaväed Kurbski juhtimisel Pihkva peale. Kurbski on kõiges pettunud: tsaar Ivani pole suudetud kukutada, kõik vandenõulased on hukatud, kuningas ja Poola šljahta aga ei näita Kurbski vastu üles kuigi suurt lugupidamist. Kuid Kurbskil pole teist väljapääsu kui veel kord mõõk oma isamaa vastu tõsta. Pihkva lööb siiski kuningavägede tormijooksud tagasi. Tsaar Ivan IV-ndal on tekkinud lahkhelid oma poja Ivaniga, mis muutuvad järjest tugevamaks. Poeg tahab ise troonile, räägib, et isa ei oska õigesti valitseda, nõuab sõjaväge, et ise selle eesotsas Pihkvat kaitsma minna. Tsaar kahtlustab teda riiklike saladuste väljalobisemises, näeb tema julmust lihtsate inimeste vastu, näeb ka seda, kuidas poeg laseb bojaaripoegadel end austada kui tsaari. Tsaar Ivan otsustab sundida ka poega endale alistuma, nagu ta on endale alistanud vürstid ja bojaarid. Ning nii järgnebki ägedusehoos poja tapmine. Tsaar elab seda rängalt üle ja kahetseb kibedasti. Liivimaal on tsaari väed sunnitud taganema. Rootslased piiravad Narvat, ka Poola tungib peale. Uute läbirääkimiste tulemusena kirjutatakse 1582. aasta jaanuaris alla rahulepingule, millega kogu Liivimaa läks Poolale. Et jälle mereranda tagasi saada, selleks otsib Ivan IV sõprust Inglismaaga, tahab kosida kuninganna Elisabethi õetütre Mary Hastingsi ning saadabki kosilased Inglismaale. Samuti saadab ta Stroganovid Siberit vallutama. Kuid keset innukat tegevust tabab tsaari haigus ning peagi järgneb surm.

Valik ateistliku sisuga kirjutisi ja karikatuure eesti kirjanikelt ja kunstnikelt. Valiku tegemisel piirduti trükitud luule, proosa ja publitsistikaga, kusjuures püüti valida selliseid, mis ateistlike või kiriku- ja pastorite vastaste paladena tänapäeva lugejatki võiksid huvitada.

Eesti rahva eepos „Kalevipoeg” on eesti kirjanduse suurteos. Selle on koostanud andekas poeet, folklorist, arst ja ühiskonnategelane Fr. R. Kreutzwald eesti rahva lauludest ja muistendeist, mis kajastavad sajandeiks allasurutud rahva igatsusi parema elu järele ja kõnelevad lakkamatuist püüdlustest vabaneda feodaalide majanduslikust ja rahvuslikust ikkest.

Ühel külmal talvisel päeval sõitis poiss metsa puid raiuma. Ta vaeseke oli päris kangeks külmanud. Kuidas saada sooja? Mõtles puhastada maa lumest ja süüdata lõke. Noh, ja kaevates lund - mõtelge ometi! - sattus kuldlaeka peale. «Oo, oot!» hüüdis poiss. «Kus on laegas, seal peab võtigi olema!» Hakkas võtit otsima. Otsis, otsis, õnneks leidiski, ja otsekohe laegast avama. Oodakem nüüd, kuni ta selle avab! Eks siis näeme, mida see sisaldab.

Reisikiri

Raamatus käsitletakse koduloomade kehaehitust, elutalitlusi, nende tervise säilitamiseks vajalike tingimuste loomist, mittenakkavate ja nakkushaiguste tundmist ja ravi, sünnitusabi, ruumide desinfektsiooni, piimatervishoidu, liha tootmist ja säilitamist ning loomakasvatuse veterinaarse teenindamise korraldust. Eri peatükk on pühendatud koerte haigustele, mis laiendab raamatu kasutajate ringi.

Silmapaistva proosakirjaniku Valev Uibopuu (1913–1997) romaani peategelane Markus on erandlik kuju: teisi aidates unustab ta enda ja oma armastatu Eeva, kes nõuab, et mees ennast muudaks. Kuna Markus on peavarju andnud kodutule mehele ja Eeva elab ühes korteris oma sõjas kaduma läinud mehe õe Iirisega, peavad Markus ja Eeva leppima teineteise külastamisega, mis pingestab nende vahekorda. Sündmuste areng viib lõpuks selleni, et Markusel tuleb otsustada kahe naise – Eeva ja Iirise vahel.

Käsiraamatus on toodud lühikesed süstematiseeritud andmed mehaaniliste seadmete montaažil kasutavate tööriistade, seadmete ja rakiste kohta ning tõste- ja transpordimehhanismide -- autokraanade, tornkraanade, mast-poomkraanade ja teiste tõstekraanade, traktorite, veoautode, vedurautode, mootorvedurite, elektri- ja autolaadijate ning muude transpordivahendite tehnilised iseloomustused.

Valimik india novelle

Romaan Teises maailmasõjas teadmata kadunuks jäänud mehest, keda kõik juba kümme aastat surnuks peavad, kuni ühel päeval helistab ta oma endisele sõbrale.

Kogumik sisaldab 16 osseedi muinasjuttu: Ühine Õnn; Võluvõimuga karvamüts; Kuidas rebane vaesele mehele mõrsja leidis; Noormees Tsard; Hiline; Kuidas hiir oma pojale mõrsjat otsis; Kuldsarvedega põder; Imevöö; Mulla, papp ja kolm varast; Gabi kitsed; Rebane tohtriks; Hiiglane ja vaene mees; Hunt, siga ja vares; Mäestikuoru ööbik; Kaksikud; Dzeg Dzegi poeg

Selles reisiraamatus, milles Aira Kaal tutvustab meile imperialismi ahelad purustanud ja sotsialismi vaimustusega ülesehitavat tänapäeva Hiinat ja tema andekat rahvast, leiame palju huvitavat meile nii kaugel asuvast omapärasest maast, tema iidsest kultuurist ja võidukast tänapäevast. Seal, kus proosavõimalustest ei piisa, haarab autor oma luulerelva ja pakub värssides seda, millest süda tulvil. Rikkalik fotomaterjal, millega teos on varustatud, toob kõik eriti reljeefselt silma ette.

Teaduslik-fantastiline romaan

Autorite Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski teaduslik-fantastiline jutustus "Purpurpunaste pilvede maa" käsitleb rasket ja ohtlikku, dramaatilistest sündmustest tulvil ekspeditsiooni Veenusele, ühele kõige raskemini ligipääsetavale planeedile meie päikesesüsteemis. Jutustuses kõneldakse ekspeditsiooni seiklustest Veenuse koletislikes soodes ja mustades kõrbetes, "punasest rõngast" ja "Tashmashibi mõistatusest", kohusetundest ja mehisusest, looduse alistamisest inimese poolt.

Usuõpetuse õpik on jagatud nelja ossa. Esimeses osas tutvustatakse vana testamendi lugusid, teises osas uue testamendi lugusid, kolmandas osas on toodud valik kirikulaule lastele. Viimane peatükk on pühendatud M. Lutheri väikese katekismuse tutvustamisele.

Kogumikus on valik Aira Kaalu luulet kogudest "Ma ei anna relva käest", "Võidurakett", "Vaba kodumaa", "Meretuuled", samuti seni avaldamata luuletusi.

Käesolev romaan on ajaloolise triloogia "Mongolite sissetung" viimaseks (kolmandaks) osaks. Esimene ja teine osa "Tšingis-khaan" ja "Batu-khaan" ilmusid eesti keeles 1959. aastal.