Lääne tsivilisatsiooni domineerimine muu maailma üle viimase 500 aasta jooksul on fenomen, mille üle tasub mõelda. Kuidas suutis väike hulk rahvast Euraasia lääneosas saavutada sellise ülekaalu kogu ülejäänud maailma üle?

Briti ajaloolane Niall Ferguson, kelle sulest on varem eesti keeles ilmunud "Raha võidukäik", leiab vastuse olevat kuues läänemaailma võidukas rakenduses: konkurents, teadus, seaduse jõud, meditsiin, tarbijaühiskond ja tööeetika. Niall Ferguson on tõsise ütlemisega ajaloolane. Olles tegev mõlemal pool Atlandi ookeani nii akadeemilises kui ka ühiskondlikus elus, püüab ta nähtusi kirjeldada tõetruult ning objektiivselt. Kuigi lääne tsivilisatsiooni levik on endaga kaasa toonud palju verd ja pisaraid, kasutab Ferguson sellest rääkides alati argumenteeritud arutelu. Lõppude lõpuks on lääne tsivilisatsiooni võidukäik parandanud miljonite inimeste elujärge kogu planeedil. Fergusoni "Tsivilisatsioon" ei ole ajalooraamat. See on hea abimees Eesti ettevõtjatele navigeerimiseks tänapäeva globaalses majanduses, kus tulevast kasvu oodatakse pigem inimestelt ja regioonidelt, kelle tsivilisatsioon on lääne omast erinev.

Peaaegu kogu tänapäeva majandusalane kirjandus baseerub mikro- ja makroökonoomikal. Mikroökonoomika tegeleb üksikettevõtete, -isikute ja turgude uurimisega, makroökonoomika vaatleb majandust tervikuna, tegeledes majanduse üldnäitajatega. Antud õpiku kirjutamisel on arvestatud, et lugeja pole varem makroökonoomika kursusega kokku puutunud ja käsitlust on alustatud nüüdisaja majandusteaduse meetodite pikemast tutvustamisest.

2015. aastal otsustasid Joost Minnaar ja Pim de Morree senise tööelu nurka visata ja otsa ringi pöörata. Nad olid veendunud, et töö peab olema lõbus ja voolav ning et alati-on-ju-nii-tehtud-metoodika ei kanna pikas plaanis vilja. Niisiis asusid nad kohtuma innustavate ettevõtete ja ka riigiasutustega, kes on oma valdkonna pioneerid. Välja koorusid uskumatud lood tööelu revolutsioonist, mille Pim ja Joost ka kaante vahele kirja on pannud.

Näiteks on nende nimekirjas ettevõtteid, kes …

¤ lasevad töötajatel ise valida oma palga,

¤ pööravad juhtimishierarhia pea peale,

¤ toovad lapsed kontorisse,

¤ julgustavad töötajaid tööajal omaalgatuslike projektidega tegelema,

¤ töötavad järeleandmatult ja üllatuslikel viisidel rohepöörde kasuks.

Neid lugusid lugedes võid ise veenduda, et maailm ei kukkunudki pärast neid suuri muudatusi kokku. Tulemuseks oli hoopis rahulolev, edasipürgiv innustunud kollektiiv – see, mis eristab edukad ettevõtted kõigist ülejäänutest. "Mässuliste" kogukond teeb ärimaailmas asju teisiti. Loodetavasti leiad Sinagi siit inspiratsiooni julgeteks muutusteks!

Aina suuremaks paisuvat ettevõtet kipub ühel hetkel organisatsiooniline jäikus tabama ja nii jääbki algusaegade innovaatilisest särast vaid kahvatu vari järele: uuendused loovad soodsa pinnase kasvuks, mis definitsiooni järgi tähendab suurenemist, muutes uuendamise nõnda veelgi raskemaks. Paradoksaalsel kombel paisub koos kasvuga ka vajadus uuendada, sest konkurents surub armutult peale: nad kas püüavad sind kopeerida või millegi veelgi võimsamaga pikali joosta. See on nagu koormustest, kus meedikud lisavad jooksulindile kiirust juurde nii pea, kui hakkad end piisavalt mugavalt tundma. Firmade tüüpiliseks "surma" põhjuseks on võimetus pidada sammu uuendustega, millele nad ise on oma kõrghetkel hoo sisse lükanud. Saatuslikuks saanud "haigusteks" on inerts ja bürokraatia, riskitaluvuse kadumine, hirm olemasolevate toodete kannibalismi ees, jäigalt juurdunud arendusprotsessid, vanadest ärimudelitest pimesi kinnihoidmine, liigne puudulike finantsmõõdikute usaldamine ja juhtimise lühinägelikkus. Hüpotees, et ka suuremad organisatsioonid võivad uuenduslikud olla, on pakkunud Gary P. Pisanole pikki aastaid rohkelt tegevust. Nii tema kui ka teiste teadlaste tööd on viinud järeldusele, et eduka uuendamise aluseks on strateegia, korralduslike süsteemide ja kultuuri kombinatsioon, mille loob õige juhtimine. "Ettevõtte loov arendamine" uurib, kuidas organisatsioone teisiti kujundada ja juhtida, et nende uuenduste elluviimise võimekus ei väsiks.