Tooted

Me kõik vihkame neid muhklikke ja pundunud kumerusi ning igatseme sihvakamat ja saledamat figuuri lameda kõhu, pringi istmiku ning kauni puusajoonega. Ausalt öeldes on see täiesti saavutatav eesmärk ning üks meie neljanädalase programmi läbimise tulemusi. 28-päevane elujõuprogramm läheb aga palju kaugemale kui vaid kaalus allavõtmine. Tänu jääkainete organismist eemaldamisele paraneb naha ja juuste välimus ning sinu energiatase tõuseb märgatavalt. Võta enesele aega, et selle lihtsa 4-osalise programmi abil hoolitseda oma keha ja vaimu eest.

Raamat pakub teavet moodsate toataimede päritolu ja kasvatamise/hooldamise kohta. Värvifotodega.

7. detsembril 1999 Tallinnas toimunud konverentsi "Eesti lähiajaloo metodoloogilisi probleeme" materjalid.

Sisukord:

• Saateks
• Pertti Grönholm "Jutustus ja argumentatsioon. Diskursianalüüs nukogude ajalookirjutuse kriitilises lähivaates"
• Kalervo Hovi "Rahvusvaheliste suhete ajaloo metodoloogiast"
• Kalev Katus "Neli kildu rahvastikuteaduse metodoloogiast"
• Anu Mai Kõll "Majandusajaloo metodoloogiast"
• Priit Pirsko "Arhiivinduse metodoloogilisi sõlmküsimusi, eriti lähiajaloo kontekstis"
• Enn Tarvel "Ajaloolase analüüsist"
• Nimeregister

Fanny de Siversi (ladinakeelsest Neo-Vulgatast tõlkija ja kommenteerija) saatesõna raamatule: "Pühakiri on üks neist vahendeist, mida Jumal kasutab kõneluses inimesega. Ammu kuuldud ja kirja pandud lugude all ootab Elav Sõna. See on kättesaadav kõigile. Lugeja, kes otsib Tõde, saab sealt alati vastuse oma küsimustele. Ta võib avastada tarkust, mida juba paljud enne teda on avastanud, kuid mõni kord ka täiesti uut, mida keegi siin maa peal veel ei tea. Nõnda tuleb meeles pidada, et Sõnast kiirgab alati uut valgust ja uusi ideid. Sellepärast ei saa ka ükski eksegees ega kommentaar olla lõplik. Püha Vaim on inspireerinud Piibli tekstide sõnastuse. Püha Vaim aitab ka -- kui Teda appi kutsuda -- loetud kirjakohta lahti mõtestada. Johannese evangeelium jutustab sündmusi minevikust ja näitab meile teed tulevikku, kuni märkame, et mõlemad kohtuvad Igaveses Olevikus."

"Alkeemia" on Tartu ülikooli ajakirjanduse osakonna lõpetanud noore kirjaniku Kärt Hellerma esikromaan.

Henri oli olnud nii Sarah isikliku noorenduskuuri algtõuge kui ka ühe suurema, Sarah'st üldsegi mitte sõltuva eksperimendi omapärane saadus, tervet ühiskonda pahupidi pööranud alkeemilise reaktsiooni õnnelik lõpp-produkt. Henri – tema noore näoga teisik – oli aidanud tal selles kummalises, pillerkaaritavas, kobrutavas, tooreid elumahlu pritsivas, suure laboratooriumiga sarnanevas uues riigis pinnale jääda. Henri oli täielikult muutnud ta elu. See lohutas.

Filmide ja televisiooni vahendusel meie kodudesse tulvavas Ühendriikide eluviisis on palju tuttavlikku, mille sisu -- paradoksaalne küll -- on jäänud mõnevõrra ähmaseks. Ameerika kultuur on tulvil mõisteid, mis televisioonist hoolimata on vähemalt osale meist ebaselged või koguni võõrad. Käesolevas väikeses väljaandes on püütud arusaadaval viisil seletada mõningaid Ühendriikide kultuurile iseloomulikke mõisteid. Esitusviis on populaarne ja valikuline, see ei pretendeeri ammendavusele ei märksõnavaliku ega selgituste poolest. Seda tüüpi raamat on paratamatult alati koostaja nägu. Ennekõike on käesolev raamat mõeldud abiks neile, kes uudishimust ajendatuna tahavad paremini tundma õppida ameerika kultuuri. Sõnaartikleid võib lihtsalt valikuliselt lugeda, kuid väljaannet saab kasutada ka kui käepärast teatmeteost, kui ette juhtub võõras mõiste.

"Kaemusi Eestist" tähendab vaatlusi Eesti kohta, aga ka Eestist väljapoole, muud maailma haaravalt. Kas on identsus - iseendasamasus - midagi muud kui pidev liikumine, dünaamika enda ja teiste vahel, läbikõne teisega, vabadus liikuda, vabadus kõnelda?

Raamatu aluseks on võetud fääri legend "Beinta ja Peder Arrheboe", mis põhineb ajaloolistel faktidel. Kirjanik on aga legendi vastavalt oma meelelaadile töödelnud ning tema saatuslikus naises Barbaras pole legendi-Beinta kurjust ega pahatahtlikkust. "See on raamat elust ja noorusest, jutustus, mida iseloomustab kelmikus ja võlu, huumor ja poeesia, aga milles ei puudu ka iroonia soolaterakesed ja nukruse põhjahoovus." (William Heinesen)

Jeremy Rifkin on neljateistkümne majanduse üldisi trende, teaduse- ja tehnika arengu küsimusi ning kultuuriprobleeme käsitleva raamatu autor. Samuti on ta Washingtonis asuva Majandustrendide Sihtasutuse president. Esimene eestikeelne raamat biotehnoloogiast. Rifkin on kõige püsivamalt kritiseerinud geenitehnoloogia rakendusi erinevates elusfäärides. Raamat annab rikkalikele näidetele tuginedes põhjaliku ülevaate biotehnoloogia praegusest olukorrast. Olles veendunud, et infotehnoloogia ja biotehnoloogia koosmõjul muutub totaalselt inimeste elukorraldus, väljendab Jeremy Rifkin siiski kahtlust, et meie praegused teadmised on liiga vähesed hindamaks geneetiliselt muundatud organismide ja insenergeneetika ning geeniteraapia mõju. Seetõttu hoiatab ta nende kiire rakendamise eest. Tema arvates tuleb põhirõhk asetada geeniuuringutele, et jõuda kriitilise tasemeni molekulaarbioloogiliste mehhanismide ja geenifunktsioonide ning -koostoimete tundmaõppimisel.

Autori saatesõna: Järgnev valik Eesti sise- ja välispoliitilist olukorda käsitlevaid kirjutisi pärineb aastatest 1995-1999. Enamik neist on varem ilmunud eestikeelsetes perioodilistes väljaannetes Eesti Päevaleht, Rahva Hääl, Sõnumileht, Äripäev, Sirp, Kultuurileht, Looming. Olen neid pisut kohendanud ning lühendanud, mõned ka kokku liitnud, kuid vältinud tagantjärele targa parandusi. Sestap on tihtipeale mõttekas heita pilk loo lõpus seisvale kirjutamise kuupäevale. Kahjuks ei ole ma suutnud kaotada paljusid kordamisi, mis säärastes enam-vähem regulaarselt avaldatud seisukohavõttudes ning lühikommentaarides on vältimatud. Kolme-nelja-viie aasta taguseid kirjutisi üle lugedes võisin hea meelega tõdeda, et aeg ei seisa paigal ja nii mõnigi mure ning probleem, mis nõudis veel hiljuti suurt tähelepanu, on tänases Eesti riigis kaotanud toonase tähenduse ning tähtsuse. Muu hulgas püüab see valik kaardistada ning meenutada üht lühikest lõiku teel, mida oleme käimas.

"Eesti Entsüklopeedia" käesolev köide on esimene täiemõõduline katse jätkata 1940. aastal katkenud rahvuslike mahukate üldbiograafiliste leksikonide traditsiooni. Kuuludes ühte ritta 1920.--30. aastail ilmunud biograafiliste leksikonidega, liitub käesolev köide mõtteliseks tervikuks "Eesti Entsüklopeedia" 11. ja 12. köitega ning moodustab 15-köitelise üldentsüklopeedia sees kolmeköitelise Eesti-ainelise tervikliku teatmeteose.

Brošüür tutvustab Eesti beebisid, kes on koos vanematega seilanud ookeanil või sooritanud lausa ümbermaailmareisi. Üks tuntumaid beebisid on Ahto Valteri laps Ewen, kes tegi 1932.a koos vanematega kaasa ümbermaailmareisi purjejahil "Ahto".

Raamat pakub spordialade kaupa andmeid eestlaste saavutustest 1999. aastal toimunud kohalikel ja rahvusvahelistel võistlustel.

See teatmeteos on eelkõige Eesti kutselise teatri biograafiline leksikon. Sellesse on võetud vähemalt kolm hooaega kutselises teatris töötanud lavastajad, näitlejad, lauljad, koreograafid, balletitantsijad, dirigendid, koormeistrid, orkestrandid, kontsertmeistrid, kunstnikud ja dekoraatorid. Lisaks võib siit osaliselt leida andmeid ka teatripedagoogide, poolkutselise teatri näitlejate ja lavastajate, teatriteadlaste ja -kriitikute, Eestis töötanud välismaisete teatritegelaste jt teatriga seotud inimeste kohta. Andmete esitusviis on kronoloogiline ja rõhutatult faktoloogiline.

Sõnastiku 3. muutmata trükk.

Fotoreporter Liz Lambert ja Arthur Craig tutvuvad võõras pulmas. Mees on kaasaegne kirjanik, haruldaselt nägus ja teravmeelne, kuid kahjuks juba kihlatud tuntud mannekeeniga. Tõenäoliselt ei tasu Lizil unistatagi, et Arthur võiks talle tähelepanu pöörata. Kui naine vaid teaks, milliseid kauneid romantilisi kohtumisi saatus talle peagi pakub...

Ympäristösanakirja. Keskkonnasõnastik. Environmental dictionary. Umweltwörterbuch. Miljöordbok. Vides vardnica. Экологический словарь Sõnaraamatus EnDic 2000 on 4615 märksõna seitsmes – soome, eesti, inglise, saksa, rootsi, läti ja vene keeles. Taksonoomilistel teriminitel on ka kaheksas, ladina vaste. Sõnaraamat hõlmab põhimõtteliselt kõiki keskkonnakaitse alasid. Siiski sisaldab ta suhteliselt rohkem veesõnu, kuna raamat tugineb Veekaitse sõnaraamatule.

17. juunil 1929 astus mootorlaeva "St. Louis" pardalt New Yorgi sadamakaile sihvakas heledapäine noormees, taskus Eesti Vabariigi diplomaatiline pass. See oli 23aastane Ersnt Jaakson, keda ootas töö San Francisco Eesti aukonsuli sekretärina. Ameerika Ühendriikides kulges kogu tema edasine elu ja sai teoks ajalooline missioon: hoida okupatsiooniaastail peakonsulina Eesti Vabariigi järjepidevust. Kodumaad nägi Jaakson uuesti alles 63 aasta pärast. Anne Velliste on kasutanud käesoleva raamatu kokkupanekul Ernst Jaaksoni mälestuskatkeid, intervjuusid tema sõprade, tuttavate ja aatekaaslastega ning unikaalseid kirju ja dokumente. Seeläbi räägib raamat ühtlasi paljudest Põhja-Ameerika, Rootsi ja Inglismaa eestlastest, kes ei unustanud oma isamaad.

Raamat algab viiekümnendate aastate lõpul 15-aastase nooruki ja temast paarkümmend aastat vanema naise armulooga. Suhe katkeb ning tegelased kohtuvad taas ligi 10 aastat hiljem, ainult et siis on Michaelist saanud õigusteaduse üliõpilane ja tema kunagine armastatu Hanna istub süüpingis.

Raamatu tutvustamiseks sobib kõige enam Prantsusmaa suursaadiku Eestis Jean-Jacques Subrenat' poolt eessõnas öeldu:"Alates 1997. aastast, mil avati läbirääkimised Eesti ja Euroopa Liidu vahel, on Eestis pidevalt kasvanud vajadus informatsiooni järele eurointegratsiooni vallas. Eestlastele on nüüdseks muutunud kättesaadavaks Euroopa Liidu institutsioone ja toimemehhanisme tutvustavad käsiraamatud ja õpikud. Samas pole kadunud vajadus Euroopa ülesehitamise olemust käsitleva süvaanalüüsi järele. Michel Foucher olulistele küsimustele vastuseid andva raamatu ilmumine eesti keeles aitab kaasa kogu Euroopa-protsessi paremale mõistmisele. On tähtis, et ühe Euroopa Liidu kandidaatriigi kodanikel oleks võimalus mõista selle suure Euroopa-seikluse filosoofilisi ja poliitilisi tagamaid: Michel Foucher ei piirdu keerulise süsteemi kirjeldamisega, vaid aitab meil mõista selle liikumapanevaks jõuks olevaid ajaloolisi põhjusi . "Euroopa Vabariik", see Euroopa-idee haarav süntees, võib aidata eesti lugejal end kiiresti kurssi viia taas väga aktuaalseks muutunud debatiga."

Madeline Harper on tõeline meister humoorikaid lugusid kirjutama. Käesolev teos on näide sellest. Kangelane ja kangelanna on omavahel täiesti kokkusobimatud. Nad pannakse pöörasesse situatsiooni ja tuuakse lagedale jumalikud kaksikud. "Me panime selle kõik kokku et näha, mis välja tuleb." Tulemuseks oli komöödia armunute delikaatsusest ja õrnusest.

Härra Pidulik oli äkki otse pea kohal silmanud koletist. Paanikas hüppas ta vankrist välja ja langes sügavikku. Nüüd lamas ta seal ega julgenud liigutada. Siis toksas teda midagi märga. Nina? Koletise lõuad? Alles siis sai härra Pidulik täpsemal vaatlusel aru, et koletu elukas oli kõigest lammas, kes puhkas tema kõrval rahupesas. "Nagu sein, millest võib kinni hoida ja end päästa," mõtles härra Pidulik. "Peatada nagu sõidukit? Jah!" Ja juba haaraski ta mõlema käega lamba villast ning sikutas end ülespoole.

224-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Tule, Poiss, tule ja roni mööda mu tüve üles ja kiigu mu okstel, söö mu õunu ja mängi mu varjus ja ole õnnelik "Kord oli puu... kes armastas üht väikest poissi." Nii algab unustamatu lugu puu ja poisi sõprusest. Väike poiss jookseb iga päev puu juurde, et ta okstel kiikuda ja mööda ta tüve üles ronida. Puu on õnnelik. Kuid poiss kasvab suureks ja tahab rohkemat kui ainult õunad. Ja puu annab... See on südamlik jutt andmisest js saamisest, mis paneb lugeja mõtlema aja ja väärtuste üle, mis ajas muutuvad ja armastusest, mis jääb alles. Poeetiline tekst ja vaimukad illustratsioonid on teinud selle andeka Ameerika Ühendriikide lastekirjaniku ja -luuletaja Shel Silversteini raamatu armastatud klassikaks; seda on aastakümnete jooksul lugenud paljud väikesed raamatusõbrad üle kogu maailma. Shel Silverstein (1932--1999) on Ameerika Ühendriikide kirjanik, luuletaja, kunstnik ja laulutekstide autor, kes on eelkõige tuntud oma humoorika luule, lihtsate ja väljendusrikaste joonistuste ning allegooriliste lugude poolest. Ta on kirjutanud ja illustreerinud kümme lasteraamatut ning on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas William Allen Whiteíi kirjandusauhinna. "Helde puu" on tõlgitud kahekümne nelja keelde.

Romaani sündmustik toimub kolmel ajatasandil, mis omavahel põimuvad meespeategelaste kaudu... XVII sajandi Madalmaade kartograafiaõpilase Joni avastusretk Jäämerele kordub okeanograafiatudengi Enno õppereisina kolm ja pool sajandit hiljem; kolmas peategelane, Kreekas meelelahutuslikul ja visiooniderohkel reisil olev Tele on tegelikult seesama Enno, nüüd juba elukogenud ja ilma näinud mees. Kõigis neis reisides on tõsielu karmust ja unistuste haprust.

“Hula” on romaan reisist ja merest ja laevast ja naisest, lahkumisest ning tagasijõudmisest, unistustest ja tegelikkusest, maailma avardumisest ning aja tasaühendustest. – Rein Põder

Jane Dawsoni bioloogiline kell tiksub nii valjult, et tundub, nagu oleks seda kuulda kogu tema kodulinnas. Naine on peagi kolmekümneseks saamas, lapse sünnitamiseks pole ta sugugi veel liiga vana, kuid silmapiiril pole ühtki korralikku isa-kandidaati... Ühtäkki on rasedust positiivne ning Jane'il ei ole võimalik oma endisele armastusele teada anda, et pakub mehele ettekavatsematult isaduse rõõme!

Tänapäeva ühiskonnas toimuvad kiired muutused. Isalt ei oodata enam, et ta oleks peres ainus leivateenija või otsustaja ning traditsiooniline tööjaotus perekonnas enam ei kehti. Sellega seoses püüabki käesolev raamat vaadelda järgmisi küsimusi: Milline on moodsa isa roll perekonnas? Kuidas mõjutab isa lapsi? Kas tänapäeva emad püüavad isasid lastekasvatamisest kõrvale tõrjuda? Kas heaks isaks sünnitakse või õpitakse? Milline roll on isal laste elus pärast lahutust?

1978. aastal Läände põgenenud Nõukoguse Liidu luureohvitseri esimene raamat, mis levis kiiresti kogu maailmas. Valdavalt avalikult kättesaadavate materjalide põhjal analüüsib autor Stalini plaane ja tegevust Teise maailmasõja eel ja selle alguses, näidates, kuidas Stalin tõukas osava diplomaatia abil Hitleri sõtta lääneriikidega, lootes niiviisi mõlemaid sõdivaid pooli nõrgestada, et seejärel ise ootamatult Saksamaa vastu sõtta astudes vallutada suur osa Euroopast. Jäälõhkujaks nimetas Stalin Hitlerit, kes pidi oma sõjategevusega Läänes talle vallutusretkeks tee lahti tegema. "Jäälõhkuja" järjena on autorilt ilmunud veel "M-päev" ja "Viimane vabariik", kus ta analüüsis samu probleeme pisut teistsuguse vaatenurga alt. Kaks viimatinimetatud raamatut on eesti keeles kirjastuses "Olion" juba varem ilmunud.

Järg romaanile "Angela tuhk". "Seisan koos radistidega laevalael ja vaatan Ameerika vilkuvaid tulesid. Ta ütleb, Oi jumal, see oli ilus õhtu, Frank. Kas pole see üldse üks tore maa? On küll." Nii lõpeb "Angela tuhk" ning raamatus "Jah, on küll" kirjeldab Frank McCourt, kuidas see suurte lootustega, kohmetu ja arglik nooruk kujunes õpetajaks, näitlejaks ja edukaks kirjanikuks. Nagu esimeses raamatus on Frank McCourtil õnnestunud ka siin isegi oma äpardusi ja pettumusi sooja huumoriga kujutada.

Kui nad 1966. aasta novembris Londoni avangardistlikus Indica galeriis kohtusid, oli John Lennon 26-aastane ja juba "kuulsam kui Jeesus" ning Yoko Ono, 33-aastane jaapanlanna New Yorgi fluxus-areenilt, juba oma provokatsiooniliste aktsioonidega märkimisväärset tähelepanu äratanud. Algusest peale sai "nõiale" osaks agressiivne mõistmatus. John pani toime pühaduseteotuse, kui ta naise stuudiosse "Valge Albumi" salvestusele kaasa tõi. Johni jaoks oli Yoko sugulashing, kellega sai jagada sürrealistlikku maailmataju ja kuulutada kunsti ja erootika ühtsust. Protestiliikumise päevil instseneerisid nad oma armastust happeningina. Yoko algatatud bed-in'idega protestiti Vietnami sõja vastu, ühiste plaatidega dokumenteeriti oma "meeletuse" otsinguid. 1971. aastast elas paar USA-s. Sel ajal ilmus John Lennoni tuntuim sooloalbum Imagine. 1975. aastal sünnitas Yoko poja Seani, Johnist sai koduperemees, Yoko valitses miljonitesse ulatuvat varandust. 1980. aasta novembris õnnestus ühine comeback, muusikalised stseenid ühest abielust -- Double Fantasy. See lootuse leek, mis albumis korraks lahvatama lõi, kustutati ameerika gangsterifilmide kombel revolvrikuuliga. Oli 8. detsember 1980.

Mu nimi on Worms. Johnny Worms. Mind kutsutakse pidurdamatuks seksotroniks, sest ma olen täkku täis. Ma olen tuline tshillipipar cayenne'i-kastmes. Ma olen täitmatu tänavatiigerrrrr. Ja kui naised mulle silma viskavad, saab minust Londoni Tuletõrjebrigaadi õudusunenägu…

Monograafia annab ülevaate Juhan Sütiste õpingutest, tööst, reisidest ja loometegevusest luule ning draama alal. Kirjandusteadlane Oskar Kruus kummutab pool sajandit käibinud käsitluse Sütistest kui nõukogude luuletajast.

14. juunil 1941. a. toimus Eestis esimene suurküüditamine, mille käigus saadeti tuhanded süütud inimesed Siberi avarustesse hääbuma. Ka autori perekond: abikaasa, Narva Telefonivõrgu ülem August Horn ja tütar Helju kuulusid nende "väljavalitute" hulka. August Horn suri juba 1941.a. detsembris, autor koos tütrega veetis Siberis Tomski oblastis mitmes eri kohas kord koos, kord lahus kokku 16 pikka ränkrasket aastat, kuni 1957.a. kevadeni, millal neid jälle kodumaale tagasi lubati. Juba Siberis hakkas Hilda sealse elu kohta märkmeid tegema. Ta salasooviks oli, et siberiraamatutest jääks jälg teistelegi teadmiseks ning kaaskannatanute mälestuseks.

Kahe maailmasõja väejuhid ning mõned muudki tähtsad sõjahärrad 20. sajandist: Kindralleitnant Airo'st riigimarssal Göring'ini.

See raamat on teine osa 3-osalisest 20.sajandi maa-, mere- ja õhujõudude silmapaistvate juhtide elulugude kogumikust. Nagu eelnevas osas, on ka siin suurte sõjameeste kõrvale poetunud karjeriste ja kroonitud päid; raamatu põhitähelepanu on aga pühendatud II maailmasõja väejuhtidele. Kindralooberst Halder'ist peaminister Mussolini'ni.

Töökad ja toredad naised väärivad aeg-ajalt tänuks väikest kinki. Lilled närtsivad, šokolaad teeb nad paksuks ja pesu on kindlasti vale mõõtu. Kuid see väike tsitaadikogu naiste kiituseks ei koltu ega vanane ning on alati paras. See on ideaalne kingitus kõige tähtsamale inimesele iga mehe elus.

"Pikapeale tekkis tal oma nime suhtes vastutuse tunne. Nimi muutus talle lähedaseks ega ärritanud enam. Kassandrast kirjutati raamatus kui ennustajast, keda kunagi keegi ei uskunud, kuid kelle sõnad alati tõeks osutusid. Kassandra teadis küll kõike, nägi ette Trooja langemistki, kuid oli võimetu sündmuste käigus midagi muutma." Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna lõpetanud noore kirjaniku Kärt Hellerma teine romaan.

Jonathan Roseni 1997. aastal Londonis ilmunud meisterlik debüütromaan jutustab kahest noorest armastajast, kelle suhteid mõjutab piinav haigus - anoreksia. Kirjaniku käsitlusviis on mõjus segu tõsiasjadest ning emotsioonidest. Tulemuseks on valulik, kuid üsna laiahaardeline üldistus söömishäiretest põhjustatud traumast, mille ohvriks langeb ühe rohkem inimesi kogu maailmas. Raamatus leiame inimesi vaevavaid paineid, kohutavat tühjusetunnet, piina ja igatsust - aga ka suure armastuse, mis peab kõigest üle aitama.