Tooted
7. detsembril 1999 Tallinnas toimunud konverentsi "Eesti lähiajaloo metodoloogilisi probleeme" materjalid.
Sisukord:
- Saateks
- Pertti Grönholm "Jutustus ja argumentatsioon. Diskursianalüüs nukogude ajalookirjutuse kriitilises lähivaates"
- Kalervo Hovi "Rahvusvaheliste suhete ajaloo metodoloogiast"
- Kalev Katus "Neli kildu rahvastikuteaduse metodoloogiast"
- Anu Mai Kõll "Majandusajaloo metodoloogiast"
- Priit Pirsko "Arhiivinduse metodoloogilisi sõlmküsimusi, eriti lähiajaloo kontekstis"
- Enn Tarvel "Ajaloolase analüüsist"
- Nimeregister
Olukorrast väljumiseks on üks tee, võtta olukord omaks, mõtestada, sõnastada olukord, tekitades nii uue olukorra, kus eelmine enam ei kehti. Siia juurde tekib küsimusi, nt kas avada õllepudel, see esimene, kas muuta reaalsust? Olukorda see ei muuda, üks õllepudel jääb ikka viimaseks, kas ühes olukorras pesitseb mitu olukorda.
Tühistades, omaks võttes, kuhu olen nüüd jõudnud. kas peaksin helistama ja rääkima viiulikontserdist, mitte helistama või rääkima millestki muust. Mida see muudab, reaalsust, enesetunnet, eimiskitki?
Mitu päeva järjest võib külmast väriseda, arvestamata ümbritsevat temperatuuri? Keha ei arvesta, ons see surm. Kas peaksin võtma, et maailm väriseb (surma olukorra korral).
Lõdiseda, mitte inkubeeruda, vabiseda, vappuda, kraadiklaasi kadumise korral mitteteadvusel olles.
Kas mittereaalsus on erinev, kui üks joob õlut ja teine veini? Reaalsuse erinevuse korral üks marihuaanat ja teine kohvi. Mitte-humaniseerumise korral üks kassikonservi ja teine porgandit. Kumb akt on mittehumaansem?
Tekib küsimusi päädes.
Kas Teil külmetavad vahel jalad? Kas Teie ema oli halb inimene? Kas Te tahaksite olla lillemüüja? Kas Te tahaksite vahel vigastada kedagi teist või iseennast? Kas Te arvate, et Teie isa oli halb inimene? Kas Te tahaksite hasartmängus võita või kaotada?
Tekib ju küsimusi?
Ma arvan, et Teil on tihtipeale olnud õigus.
Kas olukordade muutmise korral tuleb tühistada jäägitult, mõtestamisel jäägitult mõtestada, jne.
Miks või kas? Üks või sama?
"Alkeemia" on Tartu ülikooli ajakirjanduse osakonna lõpetanud noore kirjaniku Kärt Hellerma esikromaan.
Henri oli olnud nii Sarah isikliku noorenduskuuri algtõuge kui ka ühe suurema, Sarah'st üldsegi mitte sõltuva eksperimendi omapärane saadus, tervet ühiskonda pahupidi pööranud alkeemilise reaktsiooni õnnelik lõpp-produkt. Henri – tema noore näoga teisik – oli aidanud tal selles kummalises, pillerkaaritavas, kobrutavas, tooreid elumahlu pritsivas, suure laboratooriumiga sarnanevas uues riigis pinnale jääda. Henri oli täielikult muutnud ta elu. See lohutas.
Filmide ja televisiooni vahendusel meie kodudesse tulvavas Ühendriikide eluviisis on palju tuttavlikku, mille sisu -- paradoksaalne küll -- on jäänud mõnevõrra ähmaseks. Ameerika kultuur on tulvil mõisteid, mis televisioonist hoolimata on vähemalt osale meist ebaselged või koguni võõrad. Käesolevas väikeses väljaandes on püütud arusaadaval viisil seletada mõningaid Ühendriikide kultuurile iseloomulikke mõisteid. Esitusviis on populaarne ja valikuline, see ei pretendeeri ammendavusele ei märksõnavaliku ega selgituste poolest. Seda tüüpi raamat on paratamatult alati koostaja nägu. Ennekõike on käesolev raamat mõeldud abiks neile, kes uudishimust ajendatuna tahavad paremini tundma õppida ameerika kultuuri. Sõnaartikleid võib lihtsalt valikuliselt lugeda, kuid väljaannet saab kasutada ka kui käepärast teatmeteost, kui ette juhtub võõras mõiste.
"Kaemusi Eestist" tähendab vaatlusi Eesti kohta, aga ka Eestist väljapoole, muud maailma haaravalt. Kas on identsus - iseendasamasus - midagi muud kui pidev liikumine, dünaamika enda ja teiste vahel, läbikõne teisega, vabadus liikuda, vabadus kõnelda?
See on eelkõige lugu kahest lapsepõlvesõbrast, kes kasvasid unistusega arstiks saada, kuid ka nende kursusekaaslastest Harvardi ülikoolis, nende hilisematest kolleegidest. Rohkemal või vähemal määral on kõigi nende otsuseid mõjutanud isiklik elu, kunagi kogetu.
Barney oli sunnitud pealt nägema, kuidas arstiteadus osutus võimetuks päästma tema isa elu, ning otsustab pühenduda teiste inimeste aitamisele. Tema parim sõber Laura jätkab arstist isa elutööd. Bennett, hiilgav mustanahaline meedik, peab ühel kriitilisel hetkel riskima kõige saavutatu ja paljutõotava tulevikuga. Seth, kes on olnud tunnistajaks oma venna traagikale, suudab siiski lõpuks lapsepõlve painetest vabaneda.
Segal on oma panoraamses raamatus paeluvalt põiminud arstiteaduse probleemid ja inimsaatused.
Õhtu New Yorgis. Pilvelõhkuja ees lebab aknast välja kukkunud mehe surnukeha.
Kohale saabub politsei. Dokumentide järgi selgub, et kadunuke on vene turist.
Samuti tuvastatakse, et mees kukkus alla kuuekümnendalt korruselt. Ametimehed sõidavad liftiga üles.
Sisenevad korterisse.
"Kas siit kukkus alla meesterahvas?" küsitakse.
"Siit," vastab blond daam, kes tõmbab peent sigaretti.
"Ja kuidas see juhtus?"
Daam pajatab: "See oli nii. Mina, nagu meil kombeks tutvusin temaga lennujaamas ja kutsusin ta enda poole. Tema, nagu neil kombeks, tegi ettepaneku astuda enne kusagilt läbi ja juua üks naps. Läksime poodi.
Mina, nagu meil kombeks, tegin ettepaneku osta pudel viskit ja kaks pudelit soodavett. Tama, nagu neil kombeks, ostis kaks pudelit vodkat ja pudeli portveini.
Tulime siia minu poole. Mina nagu meil kombeks, rüüpasin nelikümmend grammi. Tema, nagu neil kombeks, jõi kõik pudelid tilgatumalt tühjaks.
Seejärel. nagu meil kombeks, tegin ma ettepaneku voodisse minna. Tema, nagu neil kombeks, tahtis poodi minna ja veel joodavat osta. Siis aga tuli koju mu abikaasa.
Mina, nagu meil kombeks, tahtsin külalist talle tutvustada, aga tema, nagu neil kombeks..."
Mis "neil" kombeks on, loe sellestsamusest raamatust.
Jeremy Rifkin on neljateistkümne majanduse üldisi trende, teaduse- ja tehnika arengu küsimusi ning kultuuriprobleeme käsitleva raamatu autor.
Samuti on ta Washingtonis asuva Majandustrendide Sihtasutuse president. Esimene eestikeelne raamat biotehnoloogiast. Rifkin on kõige püsivamalt kritiseerinud geenitehnoloogia rakendusi erinevates elusfäärides. Raamat annab rikkalikele näidetele tuginedes põhjaliku ülevaate biotehnoloogia praegusest olukorrast.
Olles veendunud, et infotehnoloogia ja biotehnoloogia koosmõjul muutub totaalselt inimeste elukorraldus, väljendab Jeremy Rifkin siiski kahtlust, et meie praegused teadmised on liiga vähesed hindamaks geneetiliselt muundatud organismide ja insenergeneetika ning geeniteraapia mõju. Seetõttu hoiatab ta nende kiire rakendamise eest. Tema arvates tuleb põhirõhk asetada geeniuuringutele, et jõuda kriitilise tasemeni molekulaarbioloogiliste mehhanismide ja geenifunktsioonide ning -koostoimete tundmaõppimisel.
Armastus on intensiivne ja võimas, näidates uut tüüpi peategelast Kaur Kenderi maailmas. Sellist, kes on võimeline tõelisteks tunneteks, kes võib avaneda ja haavuda. Mitte ainult enam «Iseseisvuspäeva» küüniline macho-misogünist Karl või cool macho misogünist Siffer. Kirjeldused kuumaverelistest tulesädemetest, kes Kenderit alati naerma panevad, on nii tuttavad. Kõik on ilus.
Ka peategelase enesevihkamine Brooklyni tänaval ning süütunne on meile tuttavad. Ainult et Kender kirjeldab seda paremini kui meie. – Jürgen Kaljuvee
"Ebanormaalne" on raamat ambitsioonika noormehe armastuse- ja eneseotsingutest, miljööks peamiselt New York ja Bangkok, mille meeleolusid kirjeldatakse lausa kombatava sugestiivsusega. Romaan liigub vähehaaval, kuid kindlalt läbi deliirsete painete kirgastumise ja vabanemise poole, nii et tõenäoliselt leiab lugejagi end romaani lõpetades hoopis teistsugusest maalmast, kui raamatut kätte võttes. – Märt Väljataga
"Eesti Entsüklopeedia" käesolev köide on esimene täiemõõduline katse jätkata 1940. aastal katkenud rahvuslike mahukate üldbiograafiliste leksikonide traditsiooni. Kuuludes ühte ritta 1920.-30. aastail ilmunud biograafiliste leksikonidega, liitub käesolev köide mõtteliseks tervikuks "Eesti Entsüklopeedia" 11. ja 12. köitega ning moodustab 15-köitelise üldentsüklopeedia sees kolmeköitelise Eesti-ainelise tervikliku teatmeteose.
See teatmeteos on eelkõige Eesti kutselise teatri biograafiline leksikon. Sellesse on võetud vähemalt kolm hooaega kutselises teatris töötanud lavastajad, näitlejad, lauljad, koreograafid, balletitantsijad, dirigendid, koormeistrid, orkestrandid, kontsertmeistrid, kunstnikud ja dekoraatorid. Lisaks võib siit osaliselt leida andmeid ka teatripedagoogide, poolkutselise teatri näitlejate ja lavastajate, teatriteadlaste ja -kriitikute, Eestis töötanud välismaisete teatritegelaste jt teatriga seotud inimeste kohta. Andmete esitusviis on kronoloogiline ja rõhutatult faktoloogiline.
Ympäristösanakirja. Keskkonnasõnastik. Environmental dictionary. Umweltwörterbuch. Miljöordbok. Vides vardnica. Экологический словарь Sõnaraamatus EnDic 2000 on 4615 märksõna seitsmes – soome, eesti, inglise, saksa, rootsi, läti ja vene keeles. Taksonoomilistel teriminitel on ka kaheksas, ladina vaste.
Sõnaraamat hõlmab põhimõtteliselt kõiki keskkonnakaitse alasid. Siiski sisaldab ta suhteliselt rohkem veesõnu, kuna raamat tugineb Veekaitse sõnaraamatule.
Sarja kuues raamat jutustab kunstnikust ja legendaarse "Narva" pataljoni ohvitseri elust ja saatusest. Eestlaste hulgas oli neli Rüütliristi kandjat – Rebane, Nugiseks, Riiplu ja Maitla –, kuid ainult üks Saksa Risti Kullas kavaler, see oli hauptsturmführer Hando Ruus. Tõenäoliselt ei saanud ta teada kummastki – ei ülendusest ega viimasest autasustamisest.
Romaani sündmustik toimub kolmel ajatasandil, mis omavahel põimuvad meespeategelaste kaudu... XVII sajandi Madalmaade kartograafiaõpilase Joni avastusretk Jäämerele kordub okeanograafiatudengi Enno õppereisina kolm ja pool sajandit hiljem; kolmas peategelane, Kreekas meelelahutuslikul ja visiooniderohkel reisil olev Tele on tegelikult seesama Enno, nüüd juba elukogenud ja ilma näinud mees. Kõigis neis reisides on tõsielu karmust ja unistuste haprust.
“Hula” on romaan reisist ja merest ja laevast ja naisest, lahkumisest ning tagasijõudmisest, unistustest ja tegelikkusest, maailma avardumisest ning aja tasaühendustest. – Rein Põder
1978. aastal Läände põgenenud Nõukoguse Liidu luureohvitseri esimene raamat, mis levis kiiresti kogu maailmas. Valdavalt avalikult kättesaadavate materjalide põhjal analüüsib autor Stalini plaane ja tegevust Teise maailmasõja eel ja selle alguses, näidates, kuidas Stalin tõukas osava diplomaatia abil Hitleri sõtta lääneriikidega, lootes niiviisi mõlemaid sõdivaid pooli nõrgestada, et seejärel ise ootamatult Saksamaa vastu sõtta astudes vallutada suur osa Euroopast. Jäälõhkujaks nimetas Stalin Hitlerit, kes pidi oma sõjategevusega Läänes talle vallutusretkeks tee lahti tegema. "Jäälõhkuja" järjena on autorilt ilmunud veel "M-päev" ja "Viimane vabariik", kus ta analüüsis samu probleeme pisut teistsuguse vaatenurga alt. Kaks viimatinimetatud raamatut on eesti keeles kirjastuses "Olion" juba varem ilmunud.