Otse enne viimase kooliaasta algust teevad kümme Tallinna abiturienti jalgrattamatka Riiga. Ilmad on imeilusad ja kogu matk läheb toredasti ning rõõmsalt. Riias satub peategelane Nele varjuheitvasse seiklusse ja selle seikluse varju all tuleb tal nüüd läbi teha kogu järgnev abituurium. Nele on tüdruk, kes veel isegi õieti ei tea, mida ta endast kujutab ja kuhu ta kuulub. Seda keerukam on tal vastu võtta oma palge kindlat määrangut väljastpoolt. Tekib trots. Nele igatseb olla ta ise, mitte see, kelleks ta on liigitatud. Kummatigi pole ta harjunud enese kallal juurdlema ega oma olemust üksipulgi lahti harutama. Selline piinarikas eneseanalüüs on Nele parima sõbratari Tuuli pärisosa... Romaani keskmes on eetilised ja pedagoogilised probleemid abituuriumiklassis.

Raamat sisaldab romaani "Kallid generatsioonid" (järg eelmisele romaanile "Keerukuju") ning pikemaid ja lühemaid jutte, mis haakuvad romaanis käsitletud vaimu- ja eraelutemaatika ning iroonilis-vaatleva eluhoiakuga.

"Nüüd siis on kirjanikud absoluutselt vabad!" röökis Usmer pimedusse ja tühjusesse. "Kirjandus on nüüd lõpuks ometi vaba kohustusest olla moralist, dissident, rahvavalgustaja, koduõpetaja, ajalooline mälu, dissident, seksuaalinstruktor, pastor, rahvuslane, internatsionalist, antikommunist, konspiraator, lipukandja, tulehoidja, saladuste laegas… Aga kirjandus ei oska saabunud vabadusega midagi peale hakata, kirjandus tunneb ennast armetult ja lindpriilt. Kirjandus on nagu masendunud töötatööline, kes pargipingil istudes vaatab, kuidas oma „Mercedeses” kihutab mööda koolivend, kes nüüd on metalliärimees või pornokinotööstur! Kurat! Parim kirjanik on surnud kirjanik! Aga meie jätame järele alles pärast letaalset lõpplahendust!"