Teine paranduste ja täiendustega trükk.

Raamat pakub lugejale dokumentaalmaterjalile tuginevaid olukirjeldusi nähtamatu rinde mehiste ja kompromissitute võitlejate, Nõukogude Eesti julgeolekuorganite töötajate õilsast tegevusest. Lugudes kirjeldatakse olukorda vabariigis nõukogude korra arengu erinevatel ajajärkudel, paljastatakse sotsialismi ägedate vaenlaste salakavalaid, inimvaenulikke plaane ja tegusid ning näidatakse tšekistide oskuslikku ja kangelaslikku tööd spioonide, bandiidijõukude ja provokaatorite tegevuse tõkestamiseks ning hirmutatud ja vaenuliku propagandaga segadusse viidud inimeste tagasitoomiseks rahuliku loova töö juurde. Kindralleitnant Karl Kortelainen, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees

Raamat sisaldab esseisti, prosaisti, tõlkija ning luuletaja Ilmar Vene mõtteid eesti keeles ja meeles antiigist selle sajandi lõpuni.

Raamat mõtestab ümber Vene riigi tekkeloo ja korrigeerib mitmeid meie vanema ajalooga seotud küsimusi. Vene riik tekkis sisuliselt slaavlaste osaluseta, laienedes alles hiljem slaavi aladele, alistades ja maksustades sealsed rahvad. Nimetus ‘venelased' tähistas eri ajal erineva etnilise dominandiga kooslust: algselt olid selles valdavaks friisid, seejärel skandinaavlased, siis mitmed läänemeresoome rahvad ja merjalased ning alles nende järel slaavlased. Slaavistumine hoogustus pärast seda, kui 988-989 võeti vastu slaavi vormis ristiusk, misjärel seni riigiloomes kaasa löönud muinaseestlased Venest lahku lõid. Novgorodimaal püsis tänu Vana-Vene riigi algusaegadest kohalikele rahvastele jäänud privileegidele siiski veel kaua teistsugune, tugeva vürstivõimuta riiklus.