Renessansi kirjanduse antoloogia
Antoloogia annab üldise ülevaate renessansiajastu kirjandusest ning tutvustab enam kui üheksakümne autori teoseid, suurelt osalt katkendite kaudu. Tekste täiendavad kommentaarid ja rohked illustratsioonid.
Parameetrid
Raamatu seisukord | rahuldav - sees on eksliibris |
Autor | Villem Alttoa |
Ilmumisaasta | 1984 |
Keel | eesti |
Kirjastus | Eesti Raamat |
Köide | kõvakaaneline |
Kujundaja | Mai Einer |
Lehekülgi | 720 |
Sarnased tooted
Kapitaalse koguteose Eesti kirjandus paguluses XX sajandil kaante vahele on koondatud kümme ülevaatepeatükki. Neis käsitletakse proosakirjandust (esitatakse 35 prosaisti loomingu lähivaatlused), luulet, memuaristikat, näite- ja lastekirjandust, antakse ülevaade tõlkekirjandusest ning tõlgetest võõrkeeltesse ja võõrkeeltes ilmunud teostest, samuti kordustrükkidest, kriitikast ja kirjandusteadusest. Koguteoses jälgitakse kirjandusprotsessi dünaamikat paguluses, raamatu peatükid on üles ehitatud üldsuundade iseloomustuste ja autoriportreede vaheldumisele. Tähelepanu keskendub ennekõike kirjandusteosele, biograafiline materjal jääb pigem taustaks. Osutatakse ka välis- ja kodueesti kirjanduses ilmnenud erinevustele ja paralleelidele. Arvuka ja pädeva autorkonnaga koguteose käsitluste laad varieerub traditsioonilisest akadeemilisusest lennukama esseistlikkuseni. Raamatut väärtustavad nii peatükke õpetavad mahukad ja põhjalikud valikbibliograafiad kui ka soliidne biograafiline andmestik, mis koondab informatsiooni 158 isiku kohta. Koguteos on illustreeritud rohkete fotodega (kokku 259 illustratsiooni) ning varustatud ingliskeelse resümeega, teatmeteose kasutamist hõlbustab nimeregister. Varasemaga võrreldes eesti kirjandusest paguluses XX sajandil kõige ulatuslikumat ja süvenenumat koondkäsitlust pakkuv kapitaalne teos võiks leida koha iga kultuuri ja teadmisi väärtustava eesti pere raamaturiiulis. Samavõrd teenib see raamat pedagoogilisi eesmärke nii humanitaarse kallakuga gümnaasiumi- kui ka ülikooliõppes ning annab olulise panuse eesti pagulaskultuuri kui fenomeni üldisemasse uurimisse.
Nobeli kirjandusauhind on oma veidi rohkem kui saja-aastase ajaloo jooksul põhjustanud märksa rohkem poleemikat kui näiteks teadusauhind. Miks on valik langenud just nendele kirjanikele? Kuivõrd on kaasa mänginud poliitika ja geograafiline printsiip? Vastuseid nendele ja paljudele muudele küsimustele annabki Kjell Espmark, Rootsi Akadeemia Nobeli komitee esimees aastast 1988, oma raamatus, kus kõige viimastele avalikustatud arhiivimaterjalidele on lisatud tema enda rikkalikud kogemused tööst auhindade määramisel.
"Eesti lastekirjandus" on kirjutatud kirjandusteaduslikust aspektist lähtudes. Lastekirjanduse varasema ajaloo puhul on põgusalt puudutatud ka religioosset ja pedagoogilist laste vajadusi arvestavat kirjasõna. Autor on teadlik sellest, et lastekirjanduse uurimine peaks toimuma interdistsiplinaarselt, käsikäes üldise kultuuriloo, pedagoogilise mõtte ja kooli, perekonna ja lapse ühiskondliku seisundi, ajaloo, kirjandussotsioloogia ja raamatuajaloo probleemide käsitlemisega. Kahjuks on senine uurimistöö neis valdkondades napp või puudub arvestataval tasemel üldse. Kõige rohkem on uuritud eesti kooli ja pedagoogika ajalugu, seevastu perekonna ja eriti lapse olukorda ajaloos on jälgitud väga pealiskaudselt. Puudulik on lastekirjanduse bibliograafia, vanema perioodi kohta puudub see täiesti. Kõik need asjaolud on kindlasti mõjutanud ka "Eesti lastekirjanduse" valmimist ja sisukust.