Käesoleva teosega alustatakse eesti muistendite teaduslikku väljaannet. Esimeses ringis tulevad avaldamisele hiiu- ja vägilasmuistendid, mis hõlmavad kolme ulatuslikumat muistendite rühma: muistendid Kalevipojast, muistendid Suurest Tõllust ja vanapagana-muistendid. Esimene köide, muistendid Kalevipojast, abistab neid, kes tunnevad huvi "Kalevipoja" kui eesti rahvuseepose uurimise vastu või tahavad saada ligemat käsitust Kalevipoja kujust ja seda teemat käsitlevate muistendite laadist.

Taanlannast pastor ja psühhoterapeut on sündinud ülitundlikkusega, mida ta ise pidas kogu elu lihtsalt introvertsuseks. “Ülitundlik olla tähendab seda, et iga mulje ja kogemus läheb sügavamale.” Ülitundlikud inimesed võivad olla õnnelikumad kui teised, aga ka rohkem hirmunud. Nad peavad palju ettevaatlikumad olema, sest neil on väga kerge tunnetest ülevoolatud saada,” ütleb Ilse Sand. Avastades, et sel teemal pole kuigi palju raamatuid kirjutatud, võttis ta selle sammu ise ette, et aidata inimestel mõista ülitundlikkuse tagamaid ja aidata neil sellega paremini toime tulla. Raamat ongi kirjutatud ülitundlikele ja teistele õrna hingega inimestele, keda neid ümbritsev keskkond mõjutab rohkem, ent kelles on peidus paljutki, millest nad ise sageli pole teadlikud. Raamat räägib sellest, mida tähendab olla õrn ja tundlik, kuidas seda kogeda ja kuidas kasutada tundlikkust oma elus positiivselt ära. Raamatus õpetatakse, kuidas oma elu paremini piiritleda, tunda rõõmu asjadesse süüvimisest, oma rikkast sisemaalimast ja kohalolekust siin ilmas. Raamatu lõpus on Taanis väljatöötatud test ülitundlikele inimestele. Lisaks on toodud ka tegevused, mis aitavad sinul kui õrna hingega inimesel kindlustada oma heaolu. Raamatu autor on psühhoterapeut, teoloog ja endine kirikuõpetaja. Ka tema peab ennast ülitundlikuks ning tunneb end samuti justkui lõksus teiste, kiiretempolist elu elavate inimeste keskel, sest ülitundlikele inimestele ei sobi selline tempo. Samas ta teab, millist rõõmu valmistab oskus elada omas tempos ja kasutada oma sensitiivseid võimeid. Raamat on mõeldud ka psühhoterapeutidele, psühholoogidele ja teistele nõustajatele, samuti ülitundlike inimeste sugulastele ja sõpradele.

August Jakobson on kokku kogunud ja muhedalt ümber jutustanud eesti rahva muinasjutte ja muistendeid, mis annavad ilmeka pildi esivanemate elust-olust ja vaimuilmast. Käesolevasse sarja on valitud jutud "Suur vale", lugu kuningast, kes aina valetas; "Hea eit ja õel eit", pajatus seenemaja elanikest ning inimese ahnusest; "Kuidas tekkisid hiired ja kassid", lugu kurja vanduvast peremehest; "Lolle otsimas", jutt jõuka peremehe ainsa poja rumalast naisest; "Varastaja tont ja aus tont", näide sulase nutikusest ning "Suur onu ja väike vennapoeg lähevad rändama", lugu sellest, kuidas kiisk Võrtsjärve elama sattus.

Põnev ja mõtlemapanev raamat ainulaadsest põlisrahvast kogidest, kelle tuhandete aastate taha ulatuv lugu, erakordne võime kohaneda muutustega ja põhjapanevad teadmised Maa kui terviku ökosüsteemist on tekitamas üha laialdasemat huvi maailma tippteadlaste ja erinevate elualade 
asjatundjate seas. 
„Tasakaalu raamat. Vestlused kogi tarkadega“ paotab ust meist väga erineva, ent hästi tervikliku ja elujõulise maailmavaatega inimeste ellu, kes otsustasid edastada lihtsaid, kuid mõtlemapanevaid sõnumeid ka lääne tsivilisatsioonile. 

Raamatus saavad sõna kogide iidsete teadmiste hoidjad mamo'd, kes räägivad oma eluvaatest. Nimelt on kogidel õnnestunud säilitada põlisintellektil põhinev tasakaalu tarkus ja hoolimisest lähtuv eluviis, mis on suuremas osas meie planeedilt viimase 500 aasta jooksul minema pühitud. Nüüd, mil elame ajal, kui inimkond seisab silmitsi mitme globaalse kriisi ja tõsiste ellujäämise küsimustega, võiksime lahendusi otsides olla avatud ning uurida tehnoloogia võimaluste kõrval ka põlisintellektist lähtuvaid tarkuseid. 
Nõnda ongi see raamat otsekui kutse asuda avastusretkele, avatud meelega ja hinnanguvabalt, juhul kui meid – kogide nooremaid õdesid ja vendi, nagu nad meid nimetavad – tõepoolest huvitab, kuidas see elu siin planeedil Maa võiks meie kõigi jaoks parimas tasakaalus jätkuda. „Täna on maailmas palju rohkem inimesi kui varem, aga palju vähem neid, kellel on tarkused säilinud. Kui me oma algupäraseid teadmisi tagasi ei saa, siis varsti lakkame olemast inimesed,“ ütleb raamatus üks kogi  tarkadest Mama José Gabriel. 

Raamatu palusid kogid enda nimel kirjutada Lucas Buchholzil – ühiskondlike protsesside uurijal, organisatsioonide nõustajal ja filmitegijal Berliinist. Tõlkis Madli Oras, toimetas Leelo Laurits ning kujundas Aadam Kaarma. Väljaandja on MTÜ Koosloome Koda.