Tooted

Hollandi nüüdiskirjanduse säravaima prosaisti elavat tähelepanu äratanud debüütromaan. Blasfeemilis-humoristlik lugu juudi päritolu noormehe identiteedi ja armastuse otsingutest 80ndate lõpu ja 90ndate alguspoole Amsterdamis. Lõputud retked Amsterdami punaste laternate rajoonis, traditsioonist loobumise ja traditsioonis püsimise piiril.

Käesolevasse salmiraamatusse on valikuliselt koondatud viimase 10-15 aasta jooksul eesti rahva poolt loodud jõulu-, nääri- ja uusaastasalmid.

Kirjandusteadlane August Eelmäe (s. 1931) töötas aastast 1971 vastasutatud Fridebert Tuglase Majamuuseumi juhatajana ning juhtis aastail 1993-2002 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonda. Tema tööpaigaks oli eesti kultuuriloo legendiks kujunenud "valge maja mände seas". August Eelmäe 75. sünnipäevaks ilmunud kogumik sisaldab autori seni raamatusse koondamata uurimusi ja esseesid, helisalvestistelt litereeritud sõnavõtte ja peokõnesid. Käsitluste ühe osa keskmes on eesti kirjandusloo suurkujud Marie Under ja Friedebert Tuglas, kaasaelamisega on maalitud portreed nende elukaaslastest Artur Adsonist ja Elo Tuglasest, samuti kõiki nelja ühendavast majast Nõmme mändide all. Eraldi rühma moodustavad esseed eesti kirjanduse suurtest ja väikestest autsaideritest Jaan Oksast, Kusta Toomest ja Richard Kullerkupust, milles on mõndagi esmaavastuslikku.

Luule pole midagi muud kui olemise väljaütlemine uute sõnadega, mis saavad luua uue maailma, uue võimaluse - Olla. Ma ei tea, kas mul selle raamatuga õnnestub olla, pealegi teises keeles, teises kontekstis ja kogemuses. Mitte midagi ei taha ma seletada. Luule on eluviis, kõne. Mõnikord vaikimine. Luules on palju teest, palju Ajast, sellest Suurest Ajast, mida me ikka püüame projitseerida templi või sõnade kujul, niimoodi seda tühistades ja uuesti luues. Guntars Godinš

Arstiabi peaks arstilt saama, aga alati pole võimalik, ega tohter pole vanajumal, et kulunud ihuliikme asemele savist ja pühast vaimust uue keevitab. Mis muud kui mure paberile panna ja „Prillitoosile“ saata, kui murest sindrist lahti ei saa, ehk leiab teisele kasutust. Kui pensionärist inimene mõne asja vastu rohkem huvi tunda tahab, otsib ta prillitoosi välja, paneb prillid ette ja siis vaatab. Siit ka Prillitoosi-saate mõte ja pealkiri. Eks kehti see ka „Telelehe“ Prillitoosi-rubriigi puhul.