Tooted

Mure looduse pärast on suurenenud käsikäes inimese majandustegevuse kasvuga.

Eelmise sajandi alguses hakati ka Eestis muretsema põlispuude, suurte rändrahnude ja linnurikaste merelahtede käekäigu pärast. Veidi hiljem pälvisid tähelepanu samuti metsad, kooslused, maastikud. Ümbruse hoidmisega tegelesid esialgu mitmed vastutustundlikud maaomanikud, õpetajad, metsamehed. Riiklikult mõtestatud tegevuseni jõuti 1935. aastal vastu võetud looduskaitse seaduse toel. 

Raamatus antakse ülevaade seaduse sünniloost ning meie looduskaitse saavutustest sõjaeelsel perioodil.

Käesolevasse salmiraamatusse on valikuliselt koondatud viimase 10-15 aasta jooksul eesti rahva poolt loodud jõulu-, nääri- ja uusaastasalmid.

Tavatu aimeraamat loodusest, mille teksti autor Mati Kaal loob läbi absurdsevõitu sündmuste loodushuvilisele lugejale ülevaate kõigist tänapäeval maailmas elavatest ulukkassidest. Teksti toetavad akvarellid on teinud kunstnik-animalist Sándor Martin Stern. Raamat annab ettekujutuse kiskjalikuks eluviisiks kohandunud sugukonna liikidest ning nende looduslike asurkondade praegusest seisundist.

 

Caroline Cossey sündis 1954. aastal poisina väikeses Kirde-Inglismaa külas Norwichi lähedal. 1974. aastal tegi ta läbi soomuutmisoperatsiooni. Caroline on olnud edukas modell, mänginud filmis, abiellunud, lahutanud, võidelnud kõmuajakirjandusega ja kaevanud Inglismaa oma õiguste saavutamiseks kohtusse.

Alates Martha Washingtoni päevist, kes mängis eelkõige täiusliku võõrustaja rolli, on "esimese leedi" institutsioon teinud läbi märkimisväärse muutuse. Kui paljud esileedid hoidusid 19. sajandil veel avalikest kohustustest kõrvale, siis 20. sajandil võtsid nad ühiskondlike ja heategevuslike kohustuste kõrval enda kanda üha enam ka poliitilisi ülesandeid. Avalik tegevus on muutunud nende ameti kindlaks osaks. See areng tipneb esialgu Bill ja Hillary Clintoniga, kes ei teinud algusest peale saladust Hillary osalemisest poliitikas. Ka juba varem oli sellistel naistel nagu Eleanor Roosvelt ja Rosalynn Carter öelda kaalukas sõna. Tunnustatud ajaloolased, kes uurivad Põhja-Ameerikat, edastavad portreed mõjuvõimsatest esimestest leedidest ja nende tähtsusest USA ajaloos. Nad kirjeldavad nende kujunemislugu ja enesemääramist, isiklikke konflikte ja avalikke vastuolusid esimese leedi sündsa rolli ümber Ameerika poliitikas ja ühiskonnas.

Armusin 62aastasena ja elasin armastatuga õnnelikult koos terve aasta. Siis ta äkitselt suri. Ja mina hakkasin taas luuletusi kirjutama.

Veel õige kaugele on jäänud agu,tuul endist viisi ägab saludes...Nad saagu kõik, mis tundub neile nende jagu -me rõõm võib olla hoopis meie valudes. - Kaalu Kirme

Luule pole midagi muud kui olemise väljaütlemine uute sõnadega, mis saavad luua uue maailma, uue võimaluse - Olla. Ma ei tea, kas mul selle raamatuga õnnestub olla, pealegi teises keeles, teises kontekstis ja kogemuses. Mitte midagi ei taha ma seletada. Luule on eluviis, kõne. Mõnikord vaikimine. Luules on palju teest, palju Ajast, sellest Suurest Ajast, mida me ikka püüame projitseerida templi või sõnade kujul, niimoodi seda tühistades ja uuesti luues. Guntars Godinš

Põhja-Eesti pankrannik on meie tuntuim ja uhkeim loodusmälestis. Siit raamatust leiab pilte ja jutujuppe tema kaunimatest ja võimsamatest paikadest astangu käänulisel teekonnal Osmussaarelt Narva koseni. Rööptekst inglise keeles.

Su hajudes nii nukker taas ma...
Kus ennist tühjus laius,
on tõusnud puu. Sind sunnib naasma
ta ladvast nõrguv maius.

Floriani isa on murdvaras. Florian teab, et see on ohtlik amet ja isa võib vangi sattuda, kui ta vahele jääb. 12-aastase Floriani jaoks on elu seni olnud nagu päti ja võmmi mäng. Ühel päeval saab ta aga sõbraks Juliaga, kelle eest perekonna saladusi varjata on juba võimatu

Jani pea sees oli miski. Ja see miski püüdis põgeneda. Lase see lahti, ütles Maaike, muidu jääd sa haigeks. Lugu lahtilaskmisest ja kinnipüüdmisest.

Kogu veekangas oli olnud üldine sära ja sätendus, verstade tagantki kustusid silmad seda vaadates. Nagu oleks päike ise maha tulnud ja kõndinud Vargamäe jõel, mis keerleb soode ja rabade, nurmede ja metsade keskel ja läheb ikka edasi, aina edasi kõigest läbi, kas või ilma otsani". Nõnda räägib oma koduloodusest Anton Hansen Tammsaare, kes sõnul pilte maalides on pannud neisse nii värve, helisid, lõhnu kui ka kõige hellemaid tundeid – tükikese iseendast. Need pildid annavad elutruu ettekujutuse sajanditaguse Kõrvemaa loodusest niisugusena, nagu seda nägid ja kogesid toona tema rüpes elanud inimesed juba karjalapse east. See raamat vahendab valimiku looduskirjeldusi Tammsaare teostest, eeskätt neid, mis tuginevad lapsepõlvemälestustele.

Arstiabi peaks arstilt saama, aga alati pole võimalik, ega tohter pole vanajumal, et kulunud ihuliikme asemele savist ja pühast vaimust uue keevitab. Mis muud kui mure paberile panna ja „Prillitoosile“ saata, kui murest sindrist lahti ei saa, ehk leiab teisele kasutust. Kui pensionärist inimene mõne asja vastu rohkem huvi tunda tahab, otsib ta prillitoosi välja, paneb prillid ette ja siis vaatab. Siit ka Prillitoosi-saate mõte ja pealkiri. Eks kehti see ka „Telelehe“ Prillitoosi-rubriigi puhul.

Mida teha ülekoormusest tingitud stressi vältimiseks? Millal võib kutsumus saada abielule saatuslikuks? Kuidas kaitsta end ülemuse vihahoogude eest? Kas purunemisohus perekonnal on lootust kriisist väljuda? ehk Kust läheb piir tööka inimese ja töönarkomaani vahel? Neile ja mitmetele muudelegi küsimustele leiate vastuse tuntud kanada psühholoogi Barbara Killingeri menuteosest "Töönarkomaanid", mis analüüsib ühe tüüpilise neuroosi süvenemisel tekkivaid väärvorme ja võimalikke teid sundkäitumisest vabanemiseks. Mõtlemapanev ja haarav raamat neile, kes hoolivad oma lähedastest.

Ülevaade Reaalkooli ette püstitatud Tallinna Vabadussamba saamisloost ja saatusest. Illustreeritud fotode ja joonistega.

Võiks arvata, et nad olid õnnetähe all sündinud: ilusad, jõukad, suursugused, andekad. Kuid saatus on tujukas, tahab, tõstab seitsmendasse taevasse, tahab, heidab hädaorgu. Ent tavaliselt nõrgaks peetavad naised ei soovi olla pimeda fortuuna mängukannid. Sellest kõigest räägibki Ljudmilla Tretjakova raamat "Venemaa jumalannad".