„Kui tuvid kadusid“ on romaan Eesti lähiajaloost, rahutuse ja petliku rahu aegadest. Romaan liigub läbi kolme aastakümne, mille sisse jääb Eesti Vabariigi esimese perioodi lõpp, Teine ilmasõda ning servapidi sulav ja stagneeruv Nõukogude Liit. Samas on aga tegu looga, mis käsitleb üldisemalt inimese ja võimu suhteid, vaatleb võimuga kohanemist ja kohanematust, räägib maskidest, mida inimesed on võimelised või võimetud kandma. Kas hoida hammasrataste vahel selg sirge või muutuda ise hammasrattaks?

Nagu Sofi Oksase varasemad teosed „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“, räägib ka „Kui tuvid kadusid“ poolitatud Euroopast ja ajaloo puretud Eestist, tema inimeste lootustest ja kaotustest. Sellestki, et mõnikord on need kaks üks ja sama.

Austria proosakirjaniku ja publitsisti Joseph Rothi (1894-1939) romaan (1932) annab pildi elust Austrias. EsimeseIe maailmasõjale eelnenud aastatel ning vana monarhia lõpust von Trotta suguvõsa kolme põlvkonna kaudu, vaheldumisi tagasipõigetega minevikku.

1963. aastal sündinud ja üheks huvitavamaks briti noore kirjanduse esindajaks peetud autori esikromaan, mis võitis 1992. aasta Somerset Maughami kirjandusauhinna ning esitati Aer Linguse rahvusvahelisele kirjandusauhinnale. Tegemist on mitmekihilise ajaloolise romaaniga, milles kirjanikul on õnnestunud luua paeluv pilt maailmast, kus inimsaatused põimuvad Ida-India kompanii tegevusega.

Soome XX sajandi kirjandusklassiku Mika Waltari rahvusvahelise maine saavutanud romaan, mis kirjeldab arst Sinuhe elu ja seiklusi umbes 1390-1335 enne Kristust. Teose on tõlkinud Johannes Aavik ja tõlge ilmub muutmata kujul. Järelsõna: Mart Mägger