Tooted
“Äiatar” on minevikulise tagapõhjaga romaan, mille peategelasteks on neli naist – muinasaja neitsi, keskaegne nõid, XVII sajandi avalik naine ja viimases sõjas üksijäänu. Nende lood sulavad lõpuks üheks – ülemlauluks Naisele, kes on nagu maa, igavesti ootav ja uuenev. Pealkiri tuleneb eesti mütoloogiast ja tähendab naissoost kurivaimu.
Sisukord:
- "Neitsi"
- "Arbuja"
- "Hoor"
- "Üksik"
Estada Kirjastusgrupi väljaanne. Kõik vajalik info ametikirjade koostamiseks. Valik sisukorrast:
- Mis on mis: ametikirjade liigid,
- Dokumentide liigid,
- Dokumentide vormistamine,
- Kuidas kirjutada,
- Veenmiskirjad,
- Tellimiskiri,
- Arve,
- Palvekiri,
- Kaebus,
- Tehnilised ettepanekud,
- Näidised,
- Rekvisiitide vormistamise nõuded,
- Dokumentide vormistamine masinakirjas,
- Arhiiviseadus,
- Kohanimeseadus.
„Elamu hooldusraamatu“ teisese trükis on toodud näiteid Soomes ehitatud elamute ja korterite hooldusraamatu koostamise kohta.
1986. a surnud EELK peapiiskopi jutluseraamat, kus teemaks erinevad elu põhiküsimused. Jaak Salumäe järelsõna.
Vulca on igavene naljahammas, kes mängib flööti ja jumaldab jalgpalli, kuigi ta ise on väravavahina tõeline äpu.
I kogumiku järg. Põhirõhk notariaalsetel lepingutel, ära on toodud mitmed ettevõtjatele vajalikud seadusandlikud aktid.
Ameerika kirjanik Theodore Dreiser (1871-1945) annab oma romaanis "Finantsist" (1912) värvika pildi Ameerika 19. sajandi teise poole ärimaailma telgitagustest, kirjeldades andeka pankuri ja maakleri Frank Cowperwoodi tõusu, langust ja uut tõusu, mille põhiliseks on selle võimeka finantsisti ja ühe tema lepitamatu vaenlase kauni tütre suur armastus. Romaan "Finantsist" (1912) kuulub Theodore Dreiseri monumentaalsesse "Ihade triloogiasse", mille järgnevad osad on "Titaan" (1914) ja postuumselt ilmunud "Stoik" (1947).
Saksa ajaloolase ja majandusteadlase Gerhard Hermi erihuviks on olnud Vahemeremaade kultuurid. Neist on ta loonud üle 30 dokumentaalfilmi ja kirjutanud raamatuid. Loomulikult ei saa ta mööda vaadata ka nii erakordsest rahvast kui seda olid foiniiklased. Vahemere idaranniku kitsal kaldaribal, peamiselt praeguse Liibanoni territooriumil elanud muistne rahvas, kes teadaolevalt esimesena tegi julge sammu ja suundus kõrberadadelt mereavarustele, on pakkunud uurimis- ja mõtlemisainet läbi paljude sajandite. Foiniiklaste tegudest on kirjalikke jälgi juba Vana-Egiptuse ja Muinas-Kreeka allikates ning samuti Piiblis. Just tänu meresõiduoskustele hoidsid nad palju sajandeid enda käes ülemerekaubanduse monopoli. Nende järglased elavad Vahemere ääres ka tänapäeval. Raamatus on rohkesti taustinformatsiooni, autori järeldused on põnevad ja leidlikud. Nii pakubki käesolev teos huvitavat lugemismaterjali mitte ainult antiikajaloost huvitatuile, vaid ka laiale lugejaskonnale. Seda võib võtta reisikirjana läbi kaugete maade ja pikkade sajandite. Samade kaante vahelt leiate arvukalt fotosid, kaarte ja skeeme, mis käsitlust veelgi ilmestavad.
"Hay emandas" avastab tänapäeva ajakirjanik Joanna hüpnoosiseansi käigus, et ta on olnud oma varasemas elus, 800 aastat tagasi, Hay valduste emand Matilda de Braose. Kaunis Matilda on olnud haaratud ajaloosündmuste ja kirgede keerisesse ning tema saatust on mõjutanud kuningas Johni kiindumus. Mineviku mõju ulatub aga ka tänapäeva ning sündmused näivad liikuvat mõlemal ajatasandil traagilise lõpplahenduse poole.
Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Esimene köide "Meie kassil kriimud silmad" tutvustas eesti folkloorivaramu seda osa, mida ajast aega on lastele tutvustatud või lausa laste omaks peetud. Teine osa "Kuule, kutsik, kuhu lähed?" kaardistas rahvusliku sünni eelset ja -aegset maastikku, jõudes nõnda välja XIX sajandi lõppu. Käesolev köide tutvustab XX sajandi kahe esimese kümnendi algupärast lastekirjandust. Need kümnendid polegi nii tühjad olnud kui tihtilugu on arvatud ja kurjal keelel välja öeldud -- siis sündis ju meie algupärane koolijutt (Oskar Lutsu "Kevade"), siis sai alguse meie algupärane tütarlastekirjandus (E. Aspe), siis hakati sihipäraselt viljelema folklooritöötlust (Ansomardi, Ernst Peterson-Särgava), siis sündis meie algupärane väikelasteluule (Karl Eduard Sööt) ja tänu Söödile ja Ernst Ennole võis julgelt rääkida eesti lasteluulest üldse. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.
Sotsioloogi vaade viimase poolsajandi arengutele Eesti ühiskonnas ja kultuuris. Raamatu avaosa sisaldab artikleid murrangutest rahvuslikus identiteedis ja kultuuris. Teises osas vaatleb Aili Aarelaid meie nõukogudeaegseid paradokse avaliku elu ja kultuuritegelaste intervjuude kaudu.
Kogutud teised, 3. köide.
Selles raamatus on seitse kultuuriloolist novelli. Kõigi nende peategelasteks on konkreetsed ajaloolised isikud, olgu see Jakob Hurt, Carl Oettel või veneaegne rahvakoolide inspektor Svetšnikov. Niminovell "Kartaago kiirrong" kujutab soome-rootsi suurpoetess Edith Södergrani elu viimast kevadet.
Admiral Koltšaki elu- ja valitsemisheitlusi käsitlev "Võimu rist" sai 1996. aastal Tuglase novelliauhinna.
"Kuidas tekivad pilved" ja "Hellenurme õhtud" ilmusid akadeemik Middendorfi suguseltsi ülemaailmse kokkutuleku puhul 1997. aastal eriraamatuna saksa keeles.
Mees lubas olla naisele ihukaitsjaks, aga kas ta tahtis teda ka alati väljaspool ohtu hoida, või üldse teda alatiseks endale hoida? Dixon Yano silmitses naist, kes oli astunud tema kontorisse, parukas peas ja tumedad prillid ees, ning teadis, et nekroloog on vale. Alexandra Roundtree ei olnud surnud, ükskõik, mida ajalehes kirjutati, aga tema oletatava „mõrtsuka“ leidmine enne, kui too oma eesmärgile jõuab, polnud kerge ülesanne. Alexandra, keda huvitas Dixoni jõuline olek ja erutas tema naljatlevalt kehklev käitumismaneer, palus, et mees teda abistaks, ning sellest kenast endisest politseinikust sai tema ihukaitsja. Aga peagi kerkis küsimus: kas nende suudlused võivad äratada ka tõsisema tule nende südameis? Teineteise lähedus ja omavaheline sobivus moodustavad meeldiva kombinatsiooni armuromaani tekkimiseks.
Catherine Mulvany on suutnud luua plahvatuslikult meelelise loo, mis lugejat kaasa haarab ja ühtlasi piinavalt erutab. Alexandra maksab Dixonile selle eest, et too kangelast mängiks, ja Dixon soovib tõe jälile saada. Kas aga piiri ületamine töö ja lõbu vahel tähendab ka tööandja eluga riskimist?