Tooted
“Äiatar” on minevikulise tagapõhjaga romaan, mille peategelasteks on neli naist – muinasaja neitsi, keskaegne nõid, XVII sajandi avalik naine ja viimases sõjas üksijäänu. Nende lood sulavad lõpuks üheks – ülemlauluks Naisele, kes on nagu maa, igavesti ootav ja uuenev. Pealkiri tuleneb eesti mütoloogiast ja tähendab naissoost kurivaimu.
Sisukord:
- "Neitsi"
- "Arbuja"
- "Hoor"
- "Üksik"
Estada Kirjastusgrupi väljaanne. Kõik vajalik info ametikirjade koostamiseks. Valik sisukorrast:
- Mis on mis: ametikirjade liigid,
- Dokumentide liigid,
- Dokumentide vormistamine,
- Kuidas kirjutada,
- Veenmiskirjad,
- Tellimiskiri,
- Arve,
- Palvekiri,
- Kaebus,
- Tehnilised ettepanekud,
- Näidised,
- Rekvisiitide vormistamise nõuded,
- Dokumentide vormistamine masinakirjas,
- Arhiiviseadus,
- Kohanimeseadus.
1986. a surnud EELK peapiiskopi jutluseraamat, kus teemaks erinevad elu põhiküsimused. Jaak Salumäe järelsõna.
Vulca on igavene naljahammas, kes mängib flööti ja jumaldab jalgpalli, kuigi ta ise on väravavahina tõeline äpu.
I kogumiku järg. Põhirõhk notariaalsetel lepingutel, ära on toodud mitmed ettevõtjatele vajalikud seadusandlikud aktid.
Ameerika kirjanik Theodore Dreiser (1871-1945) annab oma romaanis "Finantsist" (1912) värvika pildi Ameerika 19. sajandi teise poole ärimaailma telgitagustest, kirjeldades andeka pankuri ja maakleri Frank Cowperwoodi tõusu, langust ja uut tõusu, mille põhiliseks on selle võimeka finantsisti ja ühe tema lepitamatu vaenlase kauni tütre suur armastus. Romaan "Finantsist" (1912) kuulub Theodore Dreiseri monumentaalsesse "Ihade triloogiasse", mille järgnevad osad on "Titaan" (1914) ja postuumselt ilmunud "Stoik" (1947).
"Hay emandas" avastab tänapäeva ajakirjanik Joanna hüpnoosiseansi käigus, et ta on olnud oma varasemas elus, 800 aastat tagasi, Hay valduste emand Matilda de Braose. Kaunis Matilda on olnud haaratud ajaloosündmuste ja kirgede keerisesse ning tema saatust on mõjutanud kuningas Johni kiindumus. Mineviku mõju ulatub aga ka tänapäeva ning sündmused näivad liikuvat mõlemal ajatasandil traagilise lõpplahenduse poole.
Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Esimene köide "Meie kassil kriimud silmad" tutvustas eesti folkloorivaramu seda osa, mida ajast aega on lastele tutvustatud või lausa laste omaks peetud. Teine osa "Kuule, kutsik, kuhu lähed?" kaardistas rahvusliku sünni eelset ja -aegset maastikku, jõudes nõnda välja XIX sajandi lõppu. Käesolev köide tutvustab XX sajandi kahe esimese kümnendi algupärast lastekirjandust. Need kümnendid polegi nii tühjad olnud kui tihtilugu on arvatud ja kurjal keelel välja öeldud -- siis sündis ju meie algupärane koolijutt (Oskar Lutsu "Kevade"), siis sai alguse meie algupärane tütarlastekirjandus (E. Aspe), siis hakati sihipäraselt viljelema folklooritöötlust (Ansomardi, Ernst Peterson-Särgava), siis sündis meie algupärane väikelasteluule (Karl Eduard Sööt) ja tänu Söödile ja Ernst Ennole võis julgelt rääkida eesti lasteluulest üldse. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.
Sotsioloogi vaade viimase poolsajandi arengutele Eesti ühiskonnas ja kultuuris. Raamatu avaosa sisaldab artikleid murrangutest rahvuslikus identiteedis ja kultuuris. Teises osas vaatleb Aili Aarelaid meie nõukogudeaegseid paradokse avaliku elu ja kultuuritegelaste intervjuude kaudu.
Kogutud teised, 3. köide.
Selles raamatus on seitse kultuuriloolist novelli. Kõigi nende peategelasteks on konkreetsed ajaloolised isikud, olgu see Jakob Hurt, Carl Oettel või veneaegne rahvakoolide inspektor Svetšnikov. Niminovell "Kartaago kiirrong" kujutab soome-rootsi suurpoetess Edith Södergrani elu viimast kevadet.
Admiral Koltšaki elu- ja valitsemisheitlusi käsitlev "Võimu rist" sai 1996. aastal Tuglase novelliauhinna.
"Kuidas tekivad pilved" ja "Hellenurme õhtud" ilmusid akadeemik Middendorfi suguseltsi ülemaailmse kokkutuleku puhul 1997. aastal eriraamatuna saksa keeles.
Romaan põhineb United Artistsi filmi stsenaariumil, mille autorid on Jeffrey Caine ja Bruce Feirstein. Süžee autor Michael France.
Sisukord:
Dominiiklased Vana-Liivimaal: linnastumisest ja arhitektuurist (Anneli Randla)
Valgevälja (Kiltsi) kindluselamu (Kalvi Aluve)
Kahest kadunud karikast (Anu Mänd)
Märkmeid Niguliste kiriku Kannatusaltari kohta (Helena Risthein)
Endise Huecki maja portreekogu 17. sajandist (Pia Ehasalu)
Rootsiaegne mõisaarhitektuur Eestis: hinnanguid ja ümberhinnanguid (Ants Hein)
Naturalismi retseptsioonist baltisaksa kirjasõnas 1880. ja 1890. aastatel (Juta Keevallik)
Juugendstiilne üürimaja Tallinnas: kaks põhitüüpi (Karin Hallas)
Baltisakslaste kunstivarad Poznani Rahvusmuuseumis. Peatükk ühe rahvusgrupi ajaloost (Anne Lõugas)
Stalinism kohtab gootikat. Sõjajärgsest arhitektuurist Tallinna vanalinnas (Mart Kalm)
Monument 1990. aastatel (Heie Treier)
20. sajandi ikonoklasmi ideelistest allikatest (Jaak Kangilaski)
Vana testamendi teine käsk ja kunsti mõiste (Boris Bernstein, vene keeles, eestikeelne resümee)
Soomekeelse Juhan Maistega mööda Eestimaa mõisaid (Ants Hein)
Poolel teel monograafiani (Jüri Hain)
In memoriam Villem Raam (Kersti Markus)
Aino Kartna 6.07.1927--4.06.1996 (Lehti Viiroja)
Resümeed inglise ja saksa keeles.