Tooted
“Äiatar” on minevikulise tagapõhjaga romaan, mille peategelasteks on neli naist – muinasaja neitsi, keskaegne nõid, XVII sajandi avalik naine ja viimases sõjas üksijäänu. Nende lood sulavad lõpuks üheks – ülemlauluks Naisele, kes on nagu maa, igavesti ootav ja uuenev. Pealkiri tuleneb eesti mütoloogiast ja tähendab naissoost kurivaimu.
Sisukord:
- "Neitsi"
- "Arbuja"
- "Hoor"
- "Üksik"
Estada Kirjastusgrupi väljaanne. Kõik vajalik info ametikirjade koostamiseks. Valik sisukorrast:
- Mis on mis: ametikirjade liigid,
- Dokumentide liigid,
- Dokumentide vormistamine,
- Kuidas kirjutada,
- Veenmiskirjad,
- Tellimiskiri,
- Arve,
- Palvekiri,
- Kaebus,
- Tehnilised ettepanekud,
- Näidised,
- Rekvisiitide vormistamise nõuded,
- Dokumentide vormistamine masinakirjas,
- Arhiiviseadus,
- Kohanimeseadus.
Hulljulge ja särav Laura Spencer on halastamatus ajakirjandusäris vääriline vastane igale mehele. Oma eakalt kasuisalt on ta päranduseks saanud allakäiva ajalehe Austin Sentinel, mida nüüd kogu oma jõu ja nutikusega päästa püüab. Noorel daamil tuleb võitlusse astuda poliitikuga, kes pühiks maa pealt nii tema ajalehe kui selle omaniku – tormiliste kubernerivalimiste aegu juhtus nimelt mõndagi valgustkartvat, mis nüüd päevavalgele ilmunud. Abi ei tule kelleltki – ei võimukalt advokaadist austajalt, kaitsetult kasuisalt ega ka emalt, kel avalikkust ehmatavaid saladusi niigi ülearu. On vaid üks inimene, kes midagi suudab: sümpaatne fotograaf Ted Kandall. Kuid isegi tema käte vahel olles tunneb Laura jäist kahtlust: Ted on lähedalt sugulane just selle mehega, kes on valmis Laura suu ükskõik mis hinnaga kinni toppima. Laura Spencer peab kurjuse intriigide, mõrvade ja erootiliste ahvatluste segadikus toetuma niihästi oma mõistusele kui ka südamele, et järgmise päeva ajalehtede pealkirjad ei räägiks tema enda surmast.
1986. a surnud EELK peapiiskopi jutluseraamat, kus teemaks erinevad elu põhiküsimused. Jaak Salumäe järelsõna.
Vulca on igavene naljahammas, kes mängib flööti ja jumaldab jalgpalli, kuigi ta ise on väravavahina tõeline äpu.
I kogumiku järg. Põhirõhk notariaalsetel lepingutel, ära on toodud mitmed ettevõtjatele vajalikud seadusandlikud aktid.
Ameerika kirjanik Theodore Dreiser (1871-1945) annab oma romaanis "Finantsist" (1912) värvika pildi Ameerika 19. sajandi teise poole ärimaailma telgitagustest, kirjeldades andeka pankuri ja maakleri Frank Cowperwoodi tõusu, langust ja uut tõusu, mille põhiliseks on selle võimeka finantsisti ja ühe tema lepitamatu vaenlase kauni tütre suur armastus. Romaan "Finantsist" (1912) kuulub Theodore Dreiseri monumentaalsesse "Ihade triloogiasse", mille järgnevad osad on "Titaan" (1914) ja postuumselt ilmunud "Stoik" (1947).
"Hay emandas" avastab tänapäeva ajakirjanik Joanna hüpnoosiseansi käigus, et ta on olnud oma varasemas elus, 800 aastat tagasi, Hay valduste emand Matilda de Braose. Kaunis Matilda on olnud haaratud ajaloosündmuste ja kirgede keerisesse ning tema saatust on mõjutanud kuningas Johni kiindumus. Mineviku mõju ulatub aga ka tänapäeva ning sündmused näivad liikuvat mõlemal ajatasandil traagilise lõpplahenduse poole.
Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Esimene köide "Meie kassil kriimud silmad" tutvustas eesti folkloorivaramu seda osa, mida ajast aega on lastele tutvustatud või lausa laste omaks peetud. Teine osa "Kuule, kutsik, kuhu lähed?" kaardistas rahvusliku sünni eelset ja -aegset maastikku, jõudes nõnda välja XIX sajandi lõppu. Käesolev köide tutvustab XX sajandi kahe esimese kümnendi algupärast lastekirjandust. Need kümnendid polegi nii tühjad olnud kui tihtilugu on arvatud ja kurjal keelel välja öeldud -- siis sündis ju meie algupärane koolijutt (Oskar Lutsu "Kevade"), siis sai alguse meie algupärane tütarlastekirjandus (E. Aspe), siis hakati sihipäraselt viljelema folklooritöötlust (Ansomardi, Ernst Peterson-Särgava), siis sündis meie algupärane väikelasteluule (Karl Eduard Sööt) ja tänu Söödile ja Ernst Ennole võis julgelt rääkida eesti lasteluulest üldse. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.
Sotsioloogi vaade viimase poolsajandi arengutele Eesti ühiskonnas ja kultuuris. Raamatu avaosa sisaldab artikleid murrangutest rahvuslikus identiteedis ja kultuuris. Teises osas vaatleb Aili Aarelaid meie nõukogudeaegseid paradokse avaliku elu ja kultuuritegelaste intervjuude kaudu.
Kogutud teised, 3. köide.
Selles raamatus on seitse kultuuriloolist novelli. Kõigi nende peategelasteks on konkreetsed ajaloolised isikud, olgu see Jakob Hurt, Carl Oettel või veneaegne rahvakoolide inspektor Svetšnikov. Niminovell "Kartaago kiirrong" kujutab soome-rootsi suurpoetess Edith Södergrani elu viimast kevadet.
Admiral Koltšaki elu- ja valitsemisheitlusi käsitlev "Võimu rist" sai 1996. aastal Tuglase novelliauhinna.
"Kuidas tekivad pilved" ja "Hellenurme õhtud" ilmusid akadeemik Middendorfi suguseltsi ülemaailmse kokkutuleku puhul 1997. aastal eriraamatuna saksa keeles.
Mees lubas olla naisele ihukaitsjaks, aga kas ta tahtis teda ka alati väljaspool ohtu hoida, või üldse teda alatiseks endale hoida? Dixon Yano silmitses naist, kes oli astunud tema kontorisse, parukas peas ja tumedad prillid ees, ning teadis, et nekroloog on vale. Alexandra Roundtree ei olnud surnud, ükskõik, mida ajalehes kirjutati, aga tema oletatava „mõrtsuka“ leidmine enne, kui too oma eesmärgile jõuab, polnud kerge ülesanne. Alexandra, keda huvitas Dixoni jõuline olek ja erutas tema naljatlevalt kehklev käitumismaneer, palus, et mees teda abistaks, ning sellest kenast endisest politseinikust sai tema ihukaitsja. Aga peagi kerkis küsimus: kas nende suudlused võivad äratada ka tõsisema tule nende südameis? Teineteise lähedus ja omavaheline sobivus moodustavad meeldiva kombinatsiooni armuromaani tekkimiseks.
Catherine Mulvany on suutnud luua plahvatuslikult meelelise loo, mis lugejat kaasa haarab ja ühtlasi piinavalt erutab. Alexandra maksab Dixonile selle eest, et too kangelast mängiks, ja Dixon soovib tõe jälile saada. Kas aga piiri ületamine töö ja lõbu vahel tähendab ka tööandja eluga riskimist?
Õpikus käsitletakse toitumist, toiduainete säilitamist, köögiseadmeid ja töövahandeid, kuumtöötlemise põhiviise, toiduvalmistamist, kodu korrashoidu, etiketti ja majandamist.
Tema nimi oli Alex Wolff. Tema koodnimi oli Sfinks. Tema ülesandeks oli saata teateid Rommeli üha edasitungivale armeele – teateid, mis avaksid Kairo väravad ja aitaksid saavutada võidu kogu sõjas. Kogu Kairos oli vaid kaks inimest, kes võinuksid peatada selle andeka, nägusa, julge ja julma natsist meisterspiooni tegevuse. Üks neist oli inglise ohvitser, kellel ei olnud viimasel ajal just eriti vedanud ning keda keegi ei suvatsenud tõsiselt kuulata. Teine oli ilus noor juuditar, keda ohvitser veenis saama seksuaalseks lõksuks spioonile ... See oli aga lõks, millesse ta ka ise hõlpsasti võis sattuda ...