Tooted

1905. aasta demokraatlik revolutsioon oli pöördepunktiks Vene impeeriumi rahvaste ajaloos. Moodsa vabadusmõtte kandjaks sai esmakordselt ühiskonna eri kihte haarav laialdane rahvaliikumine. See raamat räägib sotsiaaldemokraatlike organisatsioonide tekkimisest Eestis ja nende võitlusest isevalitsusliku korra vastu rõhuasetusega võitlusvahenditele ning vägivalla ja terroriga seotud aspektidele. Vaatluse all on sotsialistide valmisolek relvastatud ülestõusuks, nende üleskutsed lendlehtedes ja tegelikud sammud. Autor on analüüsinud ja kirjeldanud vägivaldseid episoode linnas ja maal, mis olid suunatud mõisnike ja võimuesindajate vastu. Uurimuse juurde kuulub kroonika tähtsamatest sündmustest Eestis, Venemaal, Lätis ja Soomes aastail 1904–1907, mis tugineb uuematele käsitlustele ja on abiks raamatu peateemas orienteerumiseks. Lisatud on valik teemakohaseid dokumente, sh VSDTP kongresside otsused, Lenini tööd ja eesti sotsialistide seisukohad terrori küsimuses, samuti Eestis väljaantud ja levitatud lendlehed. Autor järeldab, et spontaanselt vallandunud kättemaksuterrori tagamõte oli mõisnike klassi ja mõisamaavalduse kaotamine, mis oli kooskõlas eesti rahva enamuse ajaloolise õigusteadvusega. Raamat on teine köide autori kolmeosalisest uurimis- ja publitseerimisprojektist "1905. aasta Eestis".

Kunstiajaloolase Tiiu Talvistu (1955–2020) kirjutatud monograafia "Ado Vabbe. Wunderbar" annab põhjaliku ülevaate Vabbe loomingulisest tegevusest ja eluloost, mis ulatus ühest sajandist teise – kunstnik oli tunnistajaks kahele maailmasõjale ja ühiskondlike olude drastilisele muutusele. Lisaks rikkalikult illustreeritud artiklile sisaldab raamat mahukat reproduktsioonide plokki ja teoste kataloogi, biograafiat ja mitu lisa. Paljud Vabbe teosed on reprodutseeritud esmakordselt.

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Neuroteadlane Richard J. Davidson on 30-aastase teadustöö tulemusena leidnud, et igaühel meist on oma emotsionaalne stiil, mille moodustavad säilenõtkuse, hoiaku, sotsiaalse vaistu, eneseteadlikkuse, kontekstitundlikkuse ja tähelepanelikkuse mõõde. See, kuhu me nende kuue mõõtme pidevskaaladel asetume, määrab meie emotsionaalse sõrmejälje. Mõni inimene toibub tagasilöökidest väga kiiresti, teine jääb kauaks põdema. Mõni tunnetab teisi nii sügavalt, et näib, nagu oleks ta selgeltnägija, teine ei oska vastu võtta kõige ilmsemaidki vihjeid. Mõni näeb ikka asja helget poolt, samal ajal kui teine kannatab depressiooni all. Davidson on avastanud, et emotsionaalne stiil põhineb suures osas igaühe aju eriomastel toimimismehhanismidel ja neid on vaimse treeningu abil võimalik soovitud suunas mõjutada. See, kui teravalt ja kui positiivselt või negatiivselt me maailma tajume, on meie enda teha. Raamat pakub meile võimalust ennast ja teisi paremini mõista ‒ ja elada tähendusrikkamat elu. Richard Davidson on Daniel Golemani ja Daniel Kahnemani kõrval tänapäeva tunnustatumaid psühholoogiateadlasi. Ajakiri Time valis ta 2006. aastal maailma 100 kõige mõjukama inimese hulka. "Kui suurtes piirides saab inimene ise suunata oma tundeid? Kui palju saab muuta oma seisundit iseenda tahtmise ja otsusega? Kui kiiresti ja mil määral oleme võimelised sekkuma oma spontaanselt tekkinud emotsiooni? Kas tõesti teadvelolekut ja meeleselgust harjutades saame muuta aju ainevahetust nii, et mõned soovitud seisundid muutuvad püsivaks? Nendele igiuutele küsimustele vastab see raamat tõsiteadusliku püüdlikkusega. Richard Davidson kuulub nende teadlaste hulka, kes usuvad, et tundetarkus (EQ) on õpitav ja kinnipüütav aju arvutipiltidesse, ent siiski mõistavad meie teadvuse salapärast lõputut mitmetähenduslikkust." Mare Pork, Tallinna ülikooli psühholoogia emeriitprofessor.

Pärast panoraamset «Sõda ja rahu» alustas Lev Tolstoi tööd uue teosega, mis pidi tulema elegantsem, lihtsama keelekasutuse ja vähema hulga tegelastega ning filosoofiliste kõrvalepõigeteta. Anna Karenina on psühholoogiline romaan Vene kõrgseltskonna elust ning üks 19. sajandi realistliku kirjanduse tähtteoseid.

Saabunud on sinu aeg – see on sinu käsiramat

Juhtimise ja eliittasemel soorituste legendaarne geenius Robin Sharma on üle kahekümne viie aasta koolitanud ärititaane, elukutselisi tippsportlasi ja meelelahutuskuningaid, kasutades selleks revolutsioonilist süsteemi, mis on aidanud neil supertähtedel kõige kõrgemad ambitsioonid igapäevasteks tulemusteks muuta. Meistriteoses “Argipäeva kangelase käsiraamat” on Robin Sharma puhastanud oma meetoditest välja parimad põhimõtted, eeskirjad ja taktikad ning pannud need kokku väärtuslikuks teoseks. See on osalt plahvatusliku tööviljakuse käsiraamat, osalt maailmaklassi elu juhend ja osalt universaalne õpetus, kuidas kujuneda maailma kergitavaks spirituaalseks raskekaallaseks.

Selle täiesti ainulaadse raamatu lehekülgedel avastad sa:

■ siseringi teadmisi selle kohta, kuidas meie planeedi kõige loomingulisemad, viljakamad ja õitsvamad inimesed kujundavad välja parimaid harjumusi ning juhivad oma päevi ja elu

■ sinu energiat tõstvaid, elujõudu paisutavaid ja pikaealisust kasvatavaid võimsaid harjutusi, et sa enda kõrgeimaid vaimuandeid teostada saaksid

■ täpse kava tõelise, tulevasi põlvkondi valgustava tipptasemel meistritöö loomiseks

■ neuroteaduslikke võtteid, mis lubavad sul muundada probleemid võitudeks, hirmud energiaks ja minevikus saadud haavad argikangelaslikuks eluks

■ ebatavalisi (ja raskelt kätte võidetud) tarkusi selle kohta, kuidas enda elavust kasvatada, ülevat meelerahu viljeleda ja kauni eluni viivat hingelist vabadust austada.

ROBIN SHARMA on ülemaailmselt tunnustatud inimesesõber, kes on üle veerandsaja aasta pühendunud sellele, et aidata inimestel nende loomulikke andeid teostada. Teda peetakse laialdaselt üheks maailma parimatest juhtimisalastest ekspertidest. Tema klientide seas on paljud USA saja tulusaima firma hulka kuuluvad ettevõtted, kuulsad miljardärid ja elukutselised sporditähed. Osa selle raamatu tuludest läheb organisatsioonile The Robin Sharma Foundation for Children, mis aitab lastel paremat elu elada.

Noor mees ärkab haiglavoodis. Tal ei ole aimugi, kes ta on või kuidas ta sinna sai. Arst ütleb talle ta nime, aga ta ei mäleta seda. Ta ei mäleta midagi. Lootuses taastada enda unustatud minevik, hakkab Innokenti üles kirjutama killustatud mälupilte, mis viivad 20. sajandi algusaastate Peterburi, räägivad lapsepõlvest ja esimesest armastusest, jutustavad 1917. aasta revolutsioonist Venemaal ja sellele järgnenust. Aga kuidas suudab ta nii täpselt mäletada toonast aega – vestlusi, lõhnu ja hääli, kui kalendris on 1999. aasta ja mees on veel noor?

Jevgeni Vodolazkini „Aviaator“ on osaliselt inspireeritud kirjaniku mentori, viis aastat koonduslaagris veetnud Vene akadeemiku Dmitri Lihhatšovi mälestustest. Päeviku vormis kirja pandud romaan ei keskendu siiski sedavõrd Venemaa heitlikule ajaloole, kui pigem igapäevaste pisiasjade – puudutuste, vestluste, häälte ja lõhnade – tähtsustamisele. Kas nendes peitubki õnn? Kolme tegelaskuju kirjelduste kaudu jõuavad lugejani armastus ja kaotusvalu ning realistlik pilt nii 20. sajandi algusaastate kui ka 1990. aastate Venemaa argielust ja tõekspidamistest. 

Romaan, millest leiab vihjeid nii Bulgakovi kõrgteosele „Valge kaardivägi“ kui ka Dostojevski „Kuritööle ja karistusele“, kindlustab Vodolazkini positsiooni Vene nüüdisaegsel kirjandusmaastikul. Jevgeni Vodolazkin, keda kutsutakse ka uueks Umberto Ecoks ja Venemaa Márqueziks, sündis 1964. aastal Kiievis ning elab Peterburis. Ta on vanavene kirjanduse, Venemaa keskaja ja folkloori ekspert ning erialateadmised on leidnud olulisel määral kasutust ka kirjaniku loomingus. Varasemalt on eesti keeles Vodolazkinilt ilmunud romaan „Lavr“ (2014), mis pälvis Venemaa maineka kirjanduspreemia Bolšaja Kniga ja Jasnaja Poljana auhinna. Vodolazkini teoseid on avaldatud enam kui 30 keeles. Originaali pealkiri Авиатор

Nõukogude aja lõppedes jäi Venemaa ilma suurematest sadamatest Läänemere ääres. Venelastel puudusid moodsad terminalid, mille kaudu vedada välja naftat ja naftatooteid. See andis suurepärase uue ärivõimaluse Tallinnale, mis oli säranud transiitkaubanduse keskusena eriti võimsalt Hansa Liidu ajal. Keskaegse Tallinna tähtsaim kaup oli sool, tänapäevane Tallinn teenib musta kulla ehk nafta ja naftatoodete pealt.

Eestit läbiv naftatransiit algas Tallinnas Koplis asunud kalasadama naftabaasist. Esimese kaasaegse terminali ehitas aga Muuga sadamasse Pakterminal. Tema juhist Aadu Luukasest kujunes Eesti transiidiäri ja kohalike suurettevõtjate liider.

Peagi algas naftatransiit ka Paldiski ja Sillamäe kaudu. Lääne kapitali kõrval sisenes ärisse üha jõudsamalt Vene kapital. XXI sajandi alguseks andis naftatransiit juba nii suure osa Tallinna Sadama tulust, et poliitikud ja äriringkonnad hakkasid muretsema, mis juhtub siis, kui õitseng peaks hääbuma.

See raamat räägib ühe Läänemere-äärse väikese maa edukama ja olulisema majandusharu loo koos selle tõusude ja mõõnadega, keerulise tausta ja vastuoludega, emotsioonide, võitude ja kaotustega.

Ülevaatlik taimemääraja hõlmab metsa- ja niidutaimi, umbrohtusid ja prahitaimi ning soo- ja veetaimi. Raamat käsitleb 1340 liiki ja alamliiki taimi, mis ongi suurem osa Eesti piiridest leitud metsikult looduses kasvavatest taimedest. Kukeaabitsast leiab kõik Eestis kaitse all olevad taimeliigid. Tahvlitel kujutatud taimede juures on nüüdisaegsed levikukaardid Eesti taimede uuest levikuatlasest (2020). Lisatud on ka mitmete viimastel aastatel Eestist avastatud taimede kirjeldused.

 

Käesolev kümnes, täiendatud trükk võib lugejat hämmastada uute sugukondade ja liikide nimetustega. Taimenimetused on kooskõlas tänapäevase süstemaatikaga ning küllap pakuvad avastamisrõõmu ka ammustele taimehuvilistele.

Autorid käsitlevad oma arstipraktika ja teaduslike uuringute põhjal südamelihase ja -klappide, südame sisekesta ja südamepauna haigusi, kardiovaskulaarsed ja kardiaalset puudulikkust ning paljusid teisi kardioloogia probleeme. Selgitatakse nende haiguste tekkepõhjusi, antakse ülevaade diagnoosimisest, ravist ja profülaktikast. Käsiraamat kõigi erialade arstidele ja arstiteaduskonna üliõpilastele.

Kui meie keha jääb haigeks, tahab ta, et teadvustaksime enda kohta midagi olulist, uuriksime oma hinge, muudaksime oma mõtteid ja tegutsemisviisi. Haigus on hingeelu tasakaalutuse väljenduseks materiaalses maailmas. Meie tark keha püüab seda sisemist tasakaalu taastada ja annab meile haigusega teada: on aeg pöörduda tagasi armastuse ja harmoonia rajale!

Inimese hinge ei saa tablettide ja skalpelliga ravida. Tunnistab ju tavameditsiingi, et 75% haigustest on psühhosomaatilised, st neil on nii füüsilised, emotsionaalsed kui hingelised põhjused. See ongi Lise Bourbeau metafüüsilise lähenemise põhisõnum: tõeliseks tervenemiseks on vaja vaadata inimest kui tervikut.
Nagu järeldub raamatu pealkirjast, on iga haigus meeldetuletuseks, et meil on vaja end armastada. Kui armastame ennast, saab meie sees olevast loomulikust väest haiguste tõeline tervendaja ja nii saab keha taastada tervise ning jõuda taas armastuse ja harmoonia seisundisse.

Eesti keeles on ilmunud ka Lise Bourbeau „Ravi terveks oma hingehaavad ja leia oma tõeline Mina”, mida võib pidada põhjalikuks teejuhiks kõigi haiguste põhjuste juurde.

Natalie Meg Evansi esikromaan „Kleidivaras“ viib lugeja 1930. aastate Pariisi kõrgmoeloojate armutusse maailma. Romaani peategelaseks on terane ja hakkaja Alix Gower, kelle unistuseks on saada sama edukaks moeloojaks nagu Coco Chanel. Alixil on imetlusväärne anne: ta suudab kopeerida ükskõik milliseid kõrgmoe kavandeid, olles neile üksnes põgusa pilgu heitnud. Tänu sellele oskusele saab ta tööd ühes Pariisi edukaimas moemajas. Peatselt tõmmatakse ta aga kõrgmoetööstuse varjatud petuskeemide rägastikku. Samal ajal vaevavad Alixit vastuseta jäänud küsimused oma perekonnaloo kohta. Kuidas suri tema vanaisa, kes on tema tõeline isa ja kes on salapärane väljapressija, kes mineviku arvelt rikastuda püüab? Kui Alix kohtub sümpaatse inglise sõjareporteri Verrian Havilandiga ja minevikusaladused hakkavad tasapisi ilmsiks tulema, taipab ta, et piisab vähimastki väärsammust – või vale inimese usaldamisest – ja tema elu võib õmblustest lahti käriseda.

Audrey Garnet kasvab üles Buenos Aireses, väikeses anglo-argentiina kogukonnas, hellitades romantilisi unelmaid tulevasest elust. Kui ta kohtab Louis Forresteri, andekat muusikut, kes ei sobi hästi kohaliku seltskonna nõuetega, armub ta noormehesse, kuid abiellub hoopis tema vennaga. Louis loob talle kauni muusikapala, meelespeasonaadi, millest saab nende armastusloo sümbol.

Romaani tegevus toimub Nikolai I valitsemisajal, kuid ta ei ole ajastu (1825–1855) lühikroonika. Gontšarov kirjutas "Oblomovit" aastail 1846–1858, aga romaan ei valminud kui reaktsiooni anatoomia. Usku Venemaa suurusesse vajati tagasi. Gontšarov ei kirjuta mitte selle usu poolt, vaid kirjeldab, kui keeruline niisugune usk võib olla.

Pierre Choderlos de Laclos' (1741-1803) 1782. aastal ilmunud kiriromaan annab värvika pildi Suure Prantsuse revolutsiooni eelsest kõrgemast seltskonnast, kujutades arvukate tegelaste kõige varjatumaid tundeid ja kõige rafineeritumat silmakirjalikkust.

Anna pole haige, aga võiks sama hästi olla. Kolmeteistkümnendaks eluaastaks on ta üle elanud lugematuid operatsioone, vereülekandeid ja süste, et tema vanem õde Kate saaks võidelda leukeemiaga, mis on teda lapsepõlvest peale vaevanud. Eostamiseelse geneetilise diagnoosi tulemusena sündinud Anna loodi Kate’ile luuüdidoonoriks – elu ja roll, mida Anna kunagi pole kahtluse alla seadnud… kuni tänaseni. Sarnaselt enamiku teismelistega hakkab Anna huvi tundma, kes ta tegelikult on. Aga erinevalt enamikust teismelistest on ta end alati määratlenud oma õe kaudu – ja Anna teeb otsuse, mis enamiku jaoks tundub mõeldamatu, otsuse, mis rebib tema perekonna koost ja millel võivad olla saatuslikud tagajärjed tema armastatud õe jaoks. "Oma õe hoidja" uurib, mida tähendab olla hea lapsevanem, hea õde, hea inimene. Kas on moraalselt õige teha kõik võimalik lapse elu päästmiseks, isegi kui see tähendab teise lapse õiguste rikkumist? Kas otsing oma tõelise mina leidmiseks on seda väärt, et endast halvemini arvama hakata? Kas järgida oma südant või lasta teistel end juhtida?

On asju, mis on ootamist väärt … On asju, mis on kogemist väärt … On asju, mida ei tohiks maha vaikida … On asju, mille nimel tasub võidelda …

Kolledžisse astumiseks kodust tuhandete miilide kaugusele pagemine on Avery Morgansteni ainus võimalus vabaneda painest, mida siiani tekitab üks viie aasta tagune saatuslik pidu – õhtu, mis muutis ta elu jäädavalt. Küll aga poleks ta uneski osanud aimata, et jääb silma noormehele, kellele oleks justkui saatusest määratud lõhkuda kildudeks see ebakindel tulevik, mille poole neiu kulgeb.

Cameron Hamiltonil – siniste silmadega pikka kasvu hurmuril – on märkimisväärne oskus panna Avery tahtma asju, mis olid tütarlapse arvates temalt igaveseks varastatud. Avery teab, et peaks temast eemale hoidma, ent võimatu on eirata sädet, mis nende vahel tekib ja üha hoogsamalt hõõgudes elu aina rohkem pingestab, tuues tüdrukus esile tahu, mille olemasolust polnud tal aimugi. Kui aga Avery hakkab saama ähvardavaid kirju ja telefonikõnesid, on ta sunnitud seisma silmitsi minevikuga, mida ta kõigest hingest ihkab maha matta, ning tunnistama tõsiasja, et on olemas keegi, kes ei lase tal mitte mingi hinna eest seda ammust saatuslikku õhtut unustada. Kui jube tõde peaks avalikuks saama, kas Avery tuleb siis olukorrast välja? Ja kas Cam on tema kõrval, et teda aidata?

Jennifer L. Armentrout on New York Timesi ja USA Today suurimate müügimenukite autor. Jennifer valdab suurepäraselt kunsti tuua lugejateni erootilisest pingest pakatavad armastuslood. "Ootan su ära" on tema esimene eesti keelde tõlgitud raamat.

«Ta ootab. Ta teab, et te olete siin.» «Olgu ta või kuninganna ise, mind jätab see külmaks. Ma ei soovi teda näha.» «Mina ei viibi teie kohtumise juures.» Nüüd lõõmasid ka juba Sarah´ põsed, olid peaaegu niisama punased kui Charlesi omad. Esimest ja viimast korda elus oli tal tahtmine nõrgema sugupoole ühe liikme juures füüsilist jõudu tarvitada. «Astuge kõrvale.» Kuid Sarah raputas pead. Nüüd ei olnud sõnadest enam abi, nüüd otsustas tahe. Sarah oli üleni pingul, peaaegu traagiline; kuid ometi virvendas ta pilgus midagi kummalist -- midagi oli juhtunud, otsekui muust maailmast oli nende vahele ilmunud vaevaltmärgatav hoovus. Sarah jälgis Charlesi otsekui teadmises, et ta on mehe kimbatusse ajanud, ise veidi hirmununa, ebakindlana, mida teine ette võtab, kuid ometi ilma vaenuta. Just nagu poleks pealispinna taga midagi peale uudishimu: kuidas katse välja kukub. Miski Charlesis värahtas. Ta langetas silmad. Kogu tema raevu taga oli teadmine, et ta naist ikka veel armastab, et see on ainus olend, kelle kaotust ta kunagi unustada ei suudaks. Ta kõnetas kullatud vööpannalt: «Mida peab see kõik tähendama?» «Seda, mida mõni vähem aumehelik isand oleks juba mõni aeg tagasi ära arvanud.» Charles uuris Sarah´ silmi. Oli neis kerge naeratuse helk? Ei, ei saanud olla. ei olnud. Sarah hoidis teda veel viivu oma salapärase pilgu kütkes, siis lahkus ukse juurest ja läks kellanööri juurde kamina kõrval. Charles oli nüüd vaba ja võis minna, kuid ta jälgis naist ega liikunud paigast. «Mida mõni vähem aumehelik isand...» Millise uue jõledusega teda nüüd ähvardati? Keegi teine naine, kes mõistab Sarah´t paremini kui... See meestepõlgus... see maja, kus elavad... ta ei julgenud seda isegi välja öelda. Sarah tõmbas messingnuppu ja tuli siis uuesti Charlesi poole. «Ta tuleb kohe.»

«Preili Smilla» on raamat sügavast intellektist ja peaaegu niisama sügavast nukrusest. Jää ja lumi pole romaanis mitte ainult loodusnähtused, vaid olulised tegelaskujud. Tõeotsingud viivad Smilla alatasa üliohtlikesse ja põnevatesse seiklustesse, mis leiavad aset Kopenhaageni talvepimeduses, Atlandi ookeanil ja Gröönimaa jäämägede vahel, kus teda päästavad surmasuust vaid terav mõistus, loodusrahva – gröönlase – vaist ja tohutu tahtejõud.

Meie õnneks ja õnnetuseks areneb biomeditsiin metsikul kiirusel, pakkudes meile üha rohkem eluaastaid ning paremat tervist, kuid ka info keerulisust ja üleküllust. Meie tähelepanu nimel konkureerivaid nõuandeid on rohkem kui eales varem ning alati ei pärine need just ülearu autoriteetsetest allikatest. Graham Lawton on biokeemiku taustaga teadusajakirjanik, kelle tööelust valdav osa on kulunud sellele, et hoida end kursis biomeditsiini uute tuultega. Tal on suisa unikaalne võime tunda kõmuline pealkiri kaugelt ära, nuhkida välja arutud moeröögatused ning eraldada faktid soovunelmatest. Lawton on võtnud kokku viimase aja tõsiteaduslikud terviseuuringud ning teisendanud need kasulikeks soovitusteks kõigis suuremates küsimustes: toit, toitumine, kaalukaotus, vedelikuvajadus, kehaline aktiivsus, ennetav meditsiin, magamine ja vananemine. Ta selgitab teaduse põhialuseid, kummutab levinud müüte, annab vajalikud tööriistad info kriitiliseks hindamiseks ning aitab eksitavatest pealkirjadest kaugemale näha. "See raamat võib päästa teie elu" on põhjalik ja tõenduspõhine teejuht tervemaks, kehaliselt võimekamaks ning loodetavasti ka pikemaks eluks.

Et kolmas treeninguaasta üle elada, peavad Skandar ja ta sõbrad Saare elemendisektorites läbi tegema seeria ränki katseid. See õnnestub ainult kõige tugevamatel, sest sõprus, koostöö ja ratsuri side ükssarvikuga pannakse viimse piirini proovile. Skandari õde Kenna on lõpuks ometi Kotkapessa jõudnud. Kuna tal on side metsiku ükssarvikuga, on ta seal tõrjutud ja üksi. Ja kui hirmus avastus Saare tuleviku küsitavaks muudab, näitavad kõik näpuga ühes suunas… Kui pimeduse vägi koondub, peab Skandar otsustama, kui kaugele ta on valmis Kenna ja Kotkapesa nimel minema.

Prantsuse kirjanduse klassiku Émile Zola (1840-1902) romaan kujutab halastamatu tõepäraga 1860-ndate aastate Põhja-Prantsusmaa kaevandustööliste ebainimlikke elu- ja töötingimusi ning nende tärkavat võitlust oma õiguste eest. Teine trükk.

Sisu: ¤ Sonette ¤ Suveöö unenägu ¤ Othello, Veneetsia maur ¤ Järelsõna ¤ Seletusi

Raamat viib lugeja rännakule toidutaimede põnevasse ja meeliköitvasse maailma. Kui soovite rohkem teada saada oma lemmikpähklitest või lugeda selliste taimeriigi staaride elust nagu jaapani vasaabia või india mangopuu, on see raamat heaks teejuhiks. Siit leiab nõuandeid ja ka üllatusi näiteks lehekülgedel, kus kohtume tiigripähklite ja madukurkidega. Oluline on mõista, et tehes teadlikke toiduvalikuid, saame oma tervise heaks ise üllatavalt palju teha! Krista Kaur on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli (praegune Eesti Maaülikool) agronoomia teaduskonna ning alates 1994. aastast töötab Tallinna Botaanikaaias teadus- ja haridusosakonnas metoodikuna. Sügavamast huvist toidutaimede, toidu ja tervise seoste vastu, lõpetas ta Annely Sootsi Tervisekooli toitumisnõustaja erialal. Koos kolleegidega Tallinna Botaanikaaiast on ta toidutaimi tutvustanud ka arvukatel näitustel.

 

„Minu jaoks on see raamat kasulik seetõttu, et sain teada, millised taimed välja näevad, kuidas nad kasvavad ning missugused on nende koostisosad ehk peamised toitained.” Annely Soots, toitumisnõustaja

 

„Raamatust leiab põhjaliku ülevaate tuntud ja vähem tuntud toidutaimedest. Mitmeid kirjeldatud liike, mis rikastavad toidulauda ja väärivad tähelepanu, kasvatatakse ka Eesti koduaedades. Kahtlemata on põnev lugeda eksootiliste toidutaimede sortidest, kuid kindlasti tasub tunda ka kohalikke põlissorte Peipsi sibulast Vändra aedoani, Jõgeva kollasest rääkimata.” Külli Annamaa, Maaelu Teadmuskeskuse geenipanga juhataja

 

„Lisaks huvitavatele faktidele taimede kohta saab raamatust julgustust katsetada uusi retsepte ja teha oma toidulaud põnevamaks seni proovimata taimedega. See raamat on ideaalne kaaslane aeg-ajalt sirvimiseks, et leida põnevaid fakte nii ajaloo kui taimede toitainelise sisalduse kohta või inspiratsiooni katsetada kaugemate maade populaarseid toite.” Kaie Eha, botaanik ja raamatu „Roheteraapia toas ja õues” üks autoritest

Õpik kõrgkoolide mittekeemia erialadele. Raamat koosneb kahest osast: keemia teoreetilistest alustest ja elementide keemiast.

Teine, täiendatud ja parandatud trükk.

"Kadunud vaadete" sarja neljas raamat näitab pea 800 fotol kolme Valgamaa linna. Teose ülesehitus ja koostamispõhimõtted on sarnased varem sarjas ilmunud Tallinna, Tartu ja Viljandi raamatutele. Üle-eestilistest arhiividest ja muuseumidest pärit fotode juurest leiab täpsed allikaviited. Fotod on dateeritud nii täpselt kui võimalik, lähtudes nii konkreetse foto arhiiviandmetest, postitempli kuupäevast kui raamatu autori hinnangust. Nüüdisaegsed fotod on autor teinud 2012. a juulist kuni 2017. a juulini.

Näidendid, kuuldemängud, monoloogid. Sisukord: NÄIDENDID Pulmad Abruka moodi Hübriidgloobus Anderson KUULDEMÄNGUD Kahekesi kulliga Luigetapja Viimased kotkad Hirvesarvetuba Kolm päeva Kreekas Margit ja Maria Sajandi lõpp Oktoober, kastanid kukuvad katusele Hõbepaju Tuulepealsel rannikualal Linnusita MONOLOOGID Tisainer Õhtu suurmeestega Vastu lõugu Kui otsast alata Benjamin Üleaiakargaja, tüürimees Sõber Jaagup! Tervitus! Kena keik! Patsiilius Timmu Lakaluuk, tüürmeister

Dramaatiline sündmustik, ajalooline kontekst ja suured tunded – Diana Gabaldoni „Võõramaalane“ jätkub lugejaid lummates. Claire’i ja Jamie Fraseri võitlus õigluse ning armastuse nimel paiskab värske abielupaari üha keerulisematesse olukordadesse. Ajas kakssada aastat tagasi sattunud Claire peab läbi käima õige mitmest katsumusest, et pääseda varjulisse sadamasse, ent seegi osutub vaid ajutiseks. Jamiel tuleb aga üle elada nii õõvastav kogemus, et see ähvardab tema keha kõrval hävitada ka tema vaimu. Šotimaal on aasta 1743 ja suurte õnnetuste aeg läheneb vääramatult. Diana Gabaldon on sündinud 1952. aastal Ameerikas Arizona osariigis. Isa poolt inglise-ameerika, ema poolt mehhiko ameerika päritolu Diana õppis zooloogiat, merebioloogiat ja ökoloogiat. Temast sai teadlane ja Arizona Ülikooli õppejõud. Kuid 1988. aastal otsustas ta puhtalt huvist, „kuidas see käib“, kirjutada romaani. See osutus õnnestumiseks ja pani alguse tervele „Võõramaalase“-raamatusarjale, mille põhjal valmis tänavu ka samanimeline telesari, mille võtsid ühtviisi soojalt vastu nii kriitikud kui ka vaatajad.