Mees pruunis nahkmantlis kiirustab mööda Liivalaia tänavat. Viimane tööots ja siis olen ma vaba, mõtleb ta. Kokkulepitud kohtumisele mees ei jõua, sest väikeses parklas haarab temast kellegi kinnastatud käsi ja ta tunneb teravat valu kaelas. Üks surmav noahoop ja ta langeb asfaldile maha. Kiiresti eemaldatakse mehe taskust väike ese, mis tal oli plaanis üle anda. Samal ajal saab uurija Ottovar Lee kõne tundmatult neiult, kes väidab, et teda tahetakse tappa, ja soovib tungivalt Leega kokku saada. "Tappa kohtunikku" on Helen Prinsi teine romaan, kus kuritegusid lahendab uurija Ottovar Lee. Esimesena ilmus "Pargimõrvad".

Raamat sisaldab Agatha Christie kuulsa detektiivi Hercule Poirot' esimese ja viimase juhtumi. Mõlema loo tegevus toimub Stylesi mõisas ja mõlemad on kirjutatud kapten Hastingsi minajutustusena. "Saladuslik juhtum Stylesis" ilmus 1920. aastal ja selles lahendab Poirot klassikalises stiilis ühe mõrvaloo. Neljakümnendail aastail kirjutatud, kuid alles 1975. aastal esmatrükis ilmunud "Eesriie" viib lõpule nii detektiivi elutöö kui ka elutee.

Taani saatkonna töötaja Moskvas Jack Andersen asub eraviisiliselt uurima kahe naise, saatkonna sekretäri Sonja ja temaga millegipärast ühes korteris tapetud venelanna Vera mõrva tagamaid. Kuigi ümberlükkamatud süütõendid viitavad selgelt enesetapu juhtumile ja ametlik uurimine lõpetatakse kiiresti, tahab Jack Andersen leida seoseid vene prostituudi ja Sonja vahel. Seepärast tutvub ta Veera õe Lilliga – lauljannaga hotelli Praga restoranist. Nende vahel tekib muidugimõista armulugu ja kõik näib hästi minevat, kuni Jack Andersenile esitatakse süüdistus saadiku ebaväärika käitumise eest ja ta peab lahkuma riigist kolme päeva jooksul...

"Nebukadnedsar" on kogumik Dorothy L. Sayersi lühilugusid. Läbiva kangelase asemel ühendab neid seekord läbiv idee: nimelt, et "see" käib sageli juhuslikult või eksikombel. "See" on loomulikult kuritöö. Sayers räägib lugusid, kus kurja mõttega mängimisest võib äkki saadagi saatuslik õnnetus või lausa leping profesionaalsete "ärakoristajatega". Lugusid, kus niisama naljatamine võtab traagilise pöörde, või vahel ka vastupidi - süütu vahejuhtum või veidrus võtab lihtsameelse kõrvalseisja silmis pahaendelise kuju. Lugejale lohutuseks pöördub see elu jaburus teinekord ka sümpaatsete tegelaste kasuks või leiab südamlikku rakendust heade inimeste käes. Kõik inimesed ei ole kurjad. Aga kõik peavad olema ettevaatlikud.