Tooted

Naerupahvak paiskus aknast välja kargesse talveöhe. Agatha seisis mõne jardi kaugusel. Ta silmas oma abikaasat tõusvat ja Nancy Neele'i huultele suudlevat. Siis pööras Agatha ringi ning jooksis auto juurde. Meeleheitel naise aju töötas nagu kellavärk ning leidis lahenduse. Jõudnud tagasi Stylesi, läks Agatha otseteed oma kabinetti ja kirjutas kolm kirja. Siis läks ta magamistuppa ja loopis reisikotti juhuslikult näppujuhtuvad rõivad - seeliku, õhtukleidi, mõned kingapaarid. Paki laekast võetud kahekümnenaelaseid rahatähti torkas ta käekotti. Siis viskas ta kasuka õlgadele ja võttis reisikoti. Ta avas tütre magamistoa ukse. Agatha suudles Rosalindi õrnalt ja väljus toast. "Homme hommikul teatan sulle, kus ma olen," ütles ta toaneitsile, kes märkas halvasti pakitud reisikotist paistvat siidkleidi nurka. Agatha istus autosse. Ukse kohal rippuv latern valgustas naise suule surutud rusikat. Viimaks võttis auto pööraselt paigalt ja kihutas Newlands Corneri suunas.

"Ajastute igatsuse" kirjutaja Ellen Gould White (1827-1915) on enam kui viiekümne raamatu autor. Kristliku kirjanduse kullafondi moodustab tema viiest raamatust koosnev sari "Ajastute konflikt".

Käesolev teos, mis käsitleb Jeesuse elu, on selle sarja kolmas raamat. Sarja viies raamat "Suur võitlus valguse ja pimedusega" annab ülevaate ristikoguduse ajaloost. Sarja esimene raamat "Patriarhid ja prohvetid" käsitleb piibliloo vanimat ajajärku.

Sa oled Dr. Judd Stevens, hiilgav, edukas psühhoanalüütik. Oma töös sa tegeled vaimsete väärstustega -- ent sa pole ette valmistatud hullumeelsuseks, mis nüüd su ellu tulvab. Keegi tahab sind tappa. Keegi ei taha sind uskuda. Ning su ellujäämine sõltub võidust võiduajamises ajaga, kui sa seksi ja vägivalla džunglis pead ise jahtima oma kütti, väärdunud tundeeluga võimsat vaenlast, silmitsi vapustavalt kohutava tegelikkusega...

Noodiraamat on mõeldud esimeseks muusikaõpikuks kõigile algajaile klaverihuvilistele. Kaasas vihik "Päris algus"

"Aphroditet" võiks pidada kõikvõimalike seksuaalsete naudingute entsüklopeediaks, kui romaani tavatult julgeid stseene ja avameelseid kirjeldusi ei õigustaks antiikaja kommetevabadus ega õilistaks peategelaste kirglik armastus. Teosest õhkub seda sõnulseletamatut võlu, mida nimetatakse prantsuse vaimuks.

Mu elu on olnud üldjoontes üks suur hõiskamine enne õhtut. Kuigi olen alles 26-aastane, on mu hing kuivanud teravaks ja torkivaks vanatüdrukuhingeks. Flirdist, uhkusest, valetamisest, nullide kirjutamisest olen põhjalikult tüdinud. Mu ainus rõõm on, et maailm ei tea midagi minu sisemisest pankrotist. Jah, mul on küll ka veel teinegi rõõm, kahjurõõm teiste inimeste äparduste üle. Kas selle romaani kangelanna Varpu Vapaa ellu tuleb muidki rõõme, seda saate teada teisest osast "Vallakirjutaja".

Romaan kujutab nende inimeste saatust, kes 1933. aastal pidid Saksamaalt lahkuma, kellel polnud dokumente ja elamisluba ja keda politsei saatis ühelt maalt teise. Viini ja Praha, Zürichi ja Pariisi vangimajad, katusekambrid, haiglad ja pargipingid olid nende peatuspaigad. Kõigest hoolimata ei puudunud selles rahutus elus ka armastus, mis kord viis hukatusse, kord andis võimaluse ellu jääda.

Algul mereröövel, hiljem kardinal ja siis juba paavst. Lugu Baldassare Cossast, esimesest Johannes XXIII-st, kelle kohta räägitakse, et ta liialt nautis elu. See on tõsi: too pontifex oli tõesti elunautija ja suur patune. Lugu, mida siin jutustatakse, on sedavõrd hämmastav, et enamikul lugejaist tekib õigustatult küsimus: kas tõesti võisid niisuguseid asju korda saata

Šotimaa võimuvõitlusest alguse saanud perekonnatragöödia viib Ballantrae tiitlipärija salapärastele reisidele ja eksootilistele maadele, tormisele merele piraadilaeval ja ameerika indiaanlaste keskele. Lugeja leiab end ootamatute dramaatiliste pöörete, kirgede, seikluste ja ohtrate lahendust ootavate saladuste kütkestavas maailmas, täis inimlikku ülevust ja armetust. Kuid kõik pole kaugeltki nii lihtne. Kui kahe venna surmaheitlus metsikul talvisel kõnnumaal üllatava lõpplahenduse leiab, kas osakbki keegi siis enam öelda, kust läheb hea ja kurja piir.

Ta on üks köitvamaid kunstnikke 16.-17. sajandi Euroopas, kelle lühikest eluteed (ca 1571-1610) valitses üks tunne – kirg. Ta on kuulus kui varabaroki naturalistliku maalikooli rajaja ning kui nn. keldriluugivalguse maalija. Ta on kurikuulus kui kunstnik-mõrvar, kes 1606.a. tappis kakluses mehe, ja kuulujuttude järgi olevat samaga hakkama saanud varemgi, juba noorpõlves. Ta oli ainus itaalia maalikunstnik omas ajas, kes usaldas rohkem oma tundeid kui valitsevaid kunstitraditsioone, püsides ometi vastuvaidlematult renessansi peavoolus.

1925. aastal kirjutatud "Chimneysi saladus" jääb Agatha Christie loomingutee algusesse. Tegu on seiklusliku looga, kus Anthony Cade nõustub sõbra eest kaks tööotsa tegema. Esiteks peab ta Aafrikast Londonisse toimetama hiljuti surnud poliitiku memuaarid ja teiseks tagastama daamile kirjad, mis võivad viimast kompromiteerida.

TASKA - see on kunstnik, ühiskonnategelane, tööstur, TASKA - see on kolmkümmend aastat eesti professionaalset nahkehistööd, TASKA - see on kvaliteet. Need viis tähte jäävad igaveseks tähistama eestipärase nahkehistöö sündi, nad jäävad märkima elutööd, mis sihipärase tegevuse viljana jõudis rahvusvahelise tunnustuseni. Need tähed ei tähista üksnes ühe kitsa ala põhjalikku tundmist, üksnes kroone lugevat ärimeest või uusi kontakte otsivat töösturit, need ei tähista ainult harukordset talenti, mille realiseerimisest sai lõppkokkuvõttes eesti rahvusliku käsitööala - nahkehistöö visiitkaart. Nendes peitub eestlasesse kodeeritud töökus, järjekindlus, tagasihoidlikkus ja energia, hea materjalitunnetus, maitsekultuur ja rahuldus õnnestunud tööst.

Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi toetusel.

Elmar Kits (1913-1972) on eesti andekamaid maalijaid 20. sajandil. Tema loomeiga langes küll II maailmasõja aegsesse saksa ning sellele eelnenud ja järgnenud nõukogude vene okupatsiooniaega, kuid ta suutis säilitada oma erksa ja ausa loojanatuuri, mis peegeldub tema teoste ajastule omastes avangardismiotsingutes. Käsitledes impressionistlikke, sürrealistlikke, abstraktseid ja isegi sotsialistliku realismi suundumusi eesti kunstis, ei saa jätta mainimata Elmar Kitse loomingut. Hoolimata rohketest ametlikest tellimustöödest on aus suhtumine kunstilistesse tõekspidamistesse taganud tema loomingu kestvuse tänaseni.

Teda lihtsalt nagu ei saaks olemas olla, aga siiski... Veel tänagi kohtate teda, kui vaatate peeglisse.

Tuntud menukirjaniku põnev romaan Teise maailmasõja ajal lääneliitlaste sõjaabiga Murmanskisse seilanud laevakaravani võitlusest saksa sõjalaevade ja lennukitega. Tugineb suurel määral tema enda poolt läbielatule. See on üks parimaid Teise maailmasõja merelahingute ainetel kirjutatud raamatuid, mis tegi autori üleöö kuulsaks.

Haneema jutud: Saabastega kass ehk Kassi-isand; Punamütsike; Tuhkatriinu ehk Kristallkingake; Pöialpoiss; Eeslinahk; Sinihabe; Haldjad; Uinuv Kaunitar; Tuttpea-Riquet / Charles Perrault. Sinilind; Kuldjuustega Kaunitar; Hirvena metsas / madame D'Aulnoy. Kaunitar ja Koletis / madame Leprince de Beaumont

Sisukord: I - Uurimusi ja mälestusi -- Mati Mandel - Arheoloogilistest uurimistöödest Keila väikelinnusel -- Aivar Põldvee - Rahvaharidusest Harjumaal rootsi ajal (1561-1710) -- Monika Nevalainen - Kirjastusühisus "Külvaja" trükikoja asutamine ja tegevus -- Ludmilla Kasmann - Mälestusi Kloogalt 1938-1950 ¤ II - Aruandeid ja kokkuvõtteid -- Harju Muuseumi loomisest ja tegevusest 1988-1993 -- Ülevaade muuseumi kogudest 1989-1993 -- Ajaloolise pärimuse kogumise võistlus 1990-1993 -- Näitused 1989-1993 -- Keila muinsuskaitsepäeval peetud ettekanded 1986-1993 -- Kirjandust Harjumaa kohta 1988-1993 -- Annetajad 1989-1993

Vahetult enne suurettevõtte raamatukoguhoidja ametikohalt pensionile jäämist abiellub 62-aatane aastane härra Stone lesknaise Margaret Springer, et vältida üksindust ja vananemist.

2001. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi nimi ei tulnud maailmale üllatusena - Inglismaal elav India päritolu prosaist V. S. Naipaul on koos Jaan Krossiga figureerinud võimalike nobelistide nimekirjas juba aastaid. 69-aastane Trinidadis sündinud Naipaul, kelle kodanikunimi on Vidiadhar Surajprasad Naipaul, on oma teostes kujutanud postkoloniaalsete riikide vastuolusid ning analüüsinud kultuurilisel ja usulisel pinnal tekkinud konflikte.

"Mu vaim mässab tardumuse vastu, Watson," ütles Sherlock Holmes. "Andke mulle probleeme, andke mulle tööd, andke mulle kõige segasem salakiri, kõige keerulisem analüüs, ja ma olen oma sõiduvees. Ma põlgan olesklemise töntsi rutiini. Ihkan vaimset erutust. Seepärast valisingi endale nii iseäraliku elukutse või pigem lõin selle"

Norra kirjanduse klassiku Sigrid Undseti (1882-1949) keskajaainelise romaanidiloogia "Olav Audunipoeg" I osa, milles kujutatakse nimitegelase elukulgu lapseeast kuni keskikka jõudmiseni, tema armastuse lugu oma kasuõe vastu. Selle armastuse nimel sooritab ta raske kuriteo, mille paine mõjutab kogu tema ülejäänud elu.

See raamat on monoloog. On üksainus katkematu tundeavaldus, nagu olid seda ta võistlusedki. Ta tunneb ja jutustab. Kuid on ikka seesama kõigile tuttav Allar. See on tema hüvastijätt meiega.

Inimene peab oma teod lunastama, nende eest ei saa põgeneda. Noored, Üksikud naised on täis igatsust, julged ja illusioonideta, erootikas rahuldamata. Nad peavad erootikat millekski, mis puudutab niisama palju hinge kui kehagi. Nad kannavad endas igatsust, et neid haaraks suur armastus, kuid lootusetuses lepivad nad sageli selle vastuhelgiga.

Jõgeva lähedal taluperemehe tütrena 1901. a. sündinud Eeva Pedriks omandas hariduse Tartus. Tema õpetajate seas oli silmapaistvaid isiksusi, näiteks kunstnik Kristjan Raud ning kirjanikud Villem Ridala ja Gustav Suits. Esimene töökoht oli Võru Õpetajate Seminar, mida juhatas mainekas kooliuuendaja Johannes Käis. Abielu keeleteadlase Martti Niinivaaraga viis ta 1930. a. Soome, kus töötas 1945-69 Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Eeva Niinivaara on Soomes rikkalikult vahendanud eesti kultuuri. Aastast 1982 annab Friedebert Tuglase Selts silmapaistvalt eesti kultuuri tutvustanuile Niinivaara-nim. stipendiumi.

"Jah," tegin abitu katse. Minu arvates Joosef eksis mingis mõttes, aga ma ei mõistnud, milles. Ta oli liiga ebakonventsionaalne. Ta heitis pikemata kõrvale kõik need väärtused, millega mina olin harjunud. "Teil võiks olla korralik korter, võib-olla teenija, võiksite osta rohkem raamatuid, käia teatrites, saaksite paremat toitu, kõik oleks puhas... Oh, ma ei oska seletada, kuid eks te saa aru, kuhupoole ma tüürin." "Jah, aga ma ei igatse millegi säärase järele," seletas Joosef kergelt närveldades, kui ta ei suutnud mind panna mõistma oma kummalisi seisukohti. "Põrgu päralt, sellest paremat erakat ei oska ma ette kujutadagi. Siin on kodune ja kõik asjad on niisugustes kohtades, et ma leian nad kohe üles. Kui asju oleks rohkem, jääksid need vaid ette. Mul on suurepärane vaade ja tapeedid on ka ilusad." "Oi, Joosef!" tundsin õudust. "Kas teil üldse maitset ei ole? - Ja kui see kirjutuslaud on korras..." - Ma ei suutnud vängemaid sõnu leida, hingeldasin vaid. "Kirjutuslaud... Te naised olete kõik täpselt ühesugused." Originaali pealkiri: Ihmeellinen Joosef

Lion Feuchtwanger on eesti lugejale rohkete tõlgete kaudu hästi tuttav. "lnetu hertsoginna Margarete Töllmokk" näitab kirjanikku veidi teisest küljest. Esiplaanil pole niivõrd ühiskonna kui just inimese probleemid. Tegevustiku keskmes on kaks naist. Nii nagu ajaloos tihti: üks on valitseja, teine niiditõmbaja. Kui neis äratavad kirge ühed ja needsamad mehed, tekib paratamatult konflikt. Naised rivaalitsevad, mehed surevad — nii kange on kirg. Lõpuks jääb inetule naisele ainult kättemaks. Kaunitar, kes on talt võtnud kõik mehed, peab surema. Ja ometi ei saa inetu naine sellestki rahuldust: tema osaks jääb üksindus. Kirev sündmustik, palju olustikupilte, kuid eeskätt ikkagi naise hinge süvaanalüüs teevad romaani huviga loetavaks.

Väljapaistva rootsi kirjaniku Göran Tunströmi (s. 1937) romaan (1983), ülemlaul igikestvale armastusele, mille motiive seob Bachi oratooriumi müstiline rõõmusõnum, lugu ühe perekonna saatusest läbi kolme põlvkonna, taustaks provintsiasula kirev tüüpide galerii, kelle hulgas vilksatab ka kuulus kirjanik Selma Lagerlöf.

Karl-Erik Sveiby on Rootsi juhtmisasjatundja, edukas ärijuht ja loetav ajakirjanik, maailma arvestatavamaid spetsialiste teabettevõtete juhtimise alal. Teabeettevõtte all mõistab ta ettevõtteid ja organisatsioone, kus suur(em) osa töötajaid on kõrgharidusega ning teavad oma erialast ja maailma asjadest tihti rohkem kui juht – direktor vm.

"Jumalate aed" kirjeldab huvitavaid juhtumeid elust Korfu saarel, kus tulevase kirjaniku ja looduseuurija pere veetis enne Teist maailmasõda mitu suve. Teismelise poisi pilgu läbi tutvustatakse lugejale mitmesuguseid elusolendeid: putukaid, liblikaid, mereloomi akvaariumides, vigastatud linde, vaskusse jt. Lisaks käib nende peres palju huvitavaid külalisi, igaüks oma harjumuste ja karakteriga. Käesolev raamat on omamoodi järjeks varem ilmunud teosele "Linnud, loomad ja sugulased".

Õpik tutvustab erinevaid materjale, töövahendeid ja õigeid töövõtteid. Teemadeks on heegeldamine, silmuskudumine, tikkimine ja õmblemine.

See on traagilise armastuse lugu, mida te kunagi ei unusta.

"Kodu on ilus" on Mats Traadi 1985. aastal ilmunud romaani "Üksi rändan" järg ja kujutab selle peategelase Kalju Soa elukäiku viiekümnendate aastate algusest tänapäevani.

Eestimaa Rüütelkonna viimase peamehe Eduard von Dellingshauseni mälestusteraamat annab huvitava ja põhjaliku ülevaate rüütelkonna ja selle juhtide tegevusest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Raamatut läbiv teema on baltisakslaste võitlus üha tugevneva keskvõimu surve (venestamise) vastu. Selles tugineti eriõigustele, mis olid saadud 1710. aastal, kui Peeter I liitis siinsed alad Venemaaga. 1917. aastal, kui tsaar Nikolai II kukutati, leidsid rüütelkonna juhid, et sellega on nad vabastatud lojaalsuskohustusest ja hakkasid meeleheitlikult otsima võimalust, kuidas ühendada Venemaa Läänemereprovintsid Saksamaaga. Suhtudes eestlastesse, eriti talupoegadesse, küll üldiselt heatahtlikult, kuid olles sügavalt omandanud balti parunite põlise veendumuse, et nemad on kutsutud ja seatud siinset põlisrahvast valitsema ja õpetama, ei suutnud ega tahtnud Ed. v. Dellingshausen möönda, et eestlased suudavad oma rahvusriigi rajada. Bolševike võimuhaaramine Venemaal, 1918. a. revolutsioon Saksamaal ning eestlaste üha tugevnev iseseisvusvõitlus lõpetasid rüütelkonna tegevuse 1918. aastal. Elu lõpuaastad veetis Ed. v. Dellingshausen Saksamaal, tegutses sealsetes baltisakslaste organisatsioonides ja kirjutas memuaare. Illustreeritud arhiivifotodega.

"Kaup on selline, et sina ostad meilt selle filmi saja viie tonni eest, mitte saja viiekümne eest, oh ei. Me ei ole ahned ja teame, et sul tuleb patentide eest saadud raha pealt tulumaksu maksta. Jääbki umbes nii, et meile annad selle osa, mille puhtalt kätte saad. Sa ei hakka seda ometi taga nutma ja pealegi jääb sulle see tore filmike, millelt võid imetleda oma elu kõige kallimat tagumikku."

Süüdistatav nuuksus. Neiu istus kägaras kitsal puupingil, taskurätt silmadele surutud, ja oli täielikult oma armetu olukorra võimuses. Eesistuja ja mõlemad kaasistujad tulid nõupidamisruumist tagasi. Kohalviibijad tõusid pinkidelt püsti, ainult kohtualune jäi istuma, pime ja kurt kõige suhtes, mis tema ümber toimus. …

Rohkete illustratsioonidega vaimukas ning humoristlik lähenemine koeraomaniku muredele, kuidas mõista oma lemmikut ja panna teda sõna kuulma. "Enamik koeri on pisut närvilised. Ameerika Ühendriikides on näiteks 25 miljonit koera – ja umbes 25 miljonit neist võime nimetada närviliseks, see on vägagi oluline osa… Muide, psühhiaatrid on jõudnud ühisele veendumusele, et koerad muutuvad aina närvilisemaks. Kusjuures ka koeraomanikud pöörduvad üha sagedamini närviarsti poole."

"Kuldlootos" on paljudesse maailmakeeltesse tõlgitud klassikaline hiina romaan, mille tegevus toimub XII sajandil ja keskendub rikka liiderdaja Hsi Meni ja tema kuue naise armuseiklustele. Romaanis on rohkesti avameelseid erootilisi stseene, mille kirjeldamisel on autor jäänud hea maitse tasemele.

Tugeva tahtepingutusega lämmatas Molly kurku kerkinud akrjatuse. Lamp võppus käes. "Ei tohi minestada! Ei tohi!" kordas Molly meeleheitlikult. Aga hing kisendas ehmatusest, kui selgus, mis peitub orvas. See oli luukere! Õõnsad silmad vahtisid neiu poole, läikivad hambad võikalt irevil.