Hunnitu pulmapidu
Maximus Kirby võttis tal käest kinni ja viis aeda. Peatunud pooleldi lehestikku peitunud laterna all, vaatas ta neiule näkku.
„Leedi Dorinda!“ ütles ta, asetades rõhu tiitlile. „Te petsite mind ka selles! Nüüd ma tean, et teie isa tahtis endale rikast väimeest ja mina langesin kergesti sellesse lõksu.“
„Ma ei tahtnud teid petta. Mul on kahju …“
„Ja te arvate, et mulle sellest piisab?“ Mees lähendas talle oma karmi näo. „Teil tuleb mulle naiseks tulla! Üks krahvitütar pole teisest halvem. Te asute minu pulmapeol oma õe kohale!“
Barbara Cartland oli inglise menukirjanik, armastusromaanide kroonimata kuninganna, poliitik, ajaloolane ja teletäht. Ta on kirjutanud üle 600 raamatu, mida on kirjastatud ja müüdud kogu maailmas enam kui 600 miljonit eksemplari. Guinnessi rekorditeraamatus juhib ta maailma kõige menukamate autorite nimistut.
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Parameetrid
Sarnased tooted
"Kui tuvid kadusid“ on romaan Eesti lähiajaloost, rahutuse ja petliku rahu aegadest. Romaan liigub läbi kolme aastakümne, mille sisse jääb Eesti Vabariigi esimese perioodi lõpp, Teine ilmasõda ning servapidi sulav ja stagneeruv Nõukogude Liit. Samas on aga tegu looga, mis käsitleb üldisemalt inimese ja võimu suhteid, vaatleb võimuga kohanemist ja kohanematust, räägib maskidest, mida inimesed on võimelised või võimetud kandma. Kas hoida hammasrataste vahel selg sirge või muutuda ise hammasrattaks?
Nagu Sofi Oksase varasemad teosed „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“, räägib ka „Kui tuvid kadusid“ poolitatud Euroopast ja ajaloo puretud Eestist, tema inimeste lootustest ja kaotustest. Sellestki, et mõnikord on need kaks üks ja sama.
Käesolevas raamatus hargnevad sündmused kulgevad vana läbiproovitud skeemi järgi, mis on end sajandite vältel õigustanud. Kangelannal on valida mitme pealtnäha kõlbliku džentelmeni vahel. Valik toimub vähemsoovitavate kandidaatide järkjärgulise mahakandmise meetodil, aga mitmete üllatustega, nii et viimased saavad lõpuks esimesteks ja vastupidi. Kangelanna langeb algul eksiarvamuste ohvriks, vabaneb neist mitmete kibedate läbielamiste hinnaga, saavutab sisemise küpsuse ja viib kampaania edukalt lõpule. Jane Austen jälgib oma kangelannasid ja kangelasi iroonilisel pilgul, aga suhtub üsna tõsiselt niisugustesse elu põhinõuetesse nagu perekonnaõnn, ühiskondlik tunnustus ja varanduslik kindlustatus.
