EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised pakuvad lugejale Usuteaduse Instituudi süstemaatilise teoloogia professori, dr. thel. h. c. Elmar Salumaa koostatud "Antiikfilosoofia ajaloo", mis on selle autori filosoofia-ajalugude sarja neljast köitest esimene. Muud sellealased eestikeelsed raamatud on kas aegunud, raskesti kättesaadavad või tendentsliku - kui mitte lausa moonutatud - ainekäsitlusega.

Missugune on juhuse osa meie elus? Kes on mõelnud selle küsimuse üle, see on kindlasti märganud, kuivõrd me sõltume juhusest. Juhuslikkus ümbritseb meid igast küljest.

Blaise Pascal (1623—1662) oli prantsuse matemaatik ja füüsik, kes lühikeseks jäänud elu jooksul jõudis panna aluse nii tõenäosusteooriale, Pariisi ühistranspordile, baromeetrile kui ka paljudele muudele avastustele, andes sel moel määrava panuse reaalteaduste arengusse. Ehkki Pascal oli teadusliku lähenemise veendunud praktiseerija, leidis ta, et kogu inimlik teadus välistest asjadest on abitu ja tühine ning seda, mis tõeliselt tähtis, saab tunnetada üksnes Jumala antud vahetu, südame teadmise kaudu. Elu viimasel perioodil pühendus Pascal suurejoonelise kogumiku kirjutamisele, millest pidi saama ristiusu apoloogia. Pascali meelest on inimese maine elu tühine ja armetu, ent igas inimeses peitub jumalikku suurust, mis tõstab ta muust loodust kõrgemale.

Armastus on usk ja kellel on vähe usku, sellel on ka vähe armastustTõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärkiTõelise armastuse ühisjooned on hoolitsus, vastutus, lugupidamine ja teadmisedKes iganes on võimeline andma, on rikasNeed on vaid mõned mõtted käesolevast raamatust, mis ilmus esmakordselt 1956. a, kuid mille lihtsad tõed muudavad tänapäevalgi paljude noorte maailmanägemust ja arusaamu. Lugeja saab siit ammendava ülevaate venna- ja emaarmastusest, erootilisest armastusest, enesearmastusest ja Jumala-armastusest, samuti armastusest tänapäeva Lääne kultuuris ja Ida mõjutustest sellele. Kaasaja inimene januneb armastuse järele, kuid tema püüdlused jäävad viljatuks, kui ta ei tunnusta teel armastuseni distsipliini, keskendumist, kannatlikkust ja ülimat hoolitsust.Erich Fromm (1900 – 1980), psühhoanalüütik ja filosoof, arutleb oma töödes eraldatuse ja võõrandumise, inimese sotsiaalse seisundi ja mõttelaadi üle, pidades ülimalt tähtsaks zen-budismi tõdede omandamist. Ta töötas mitme USA ja Mehhiko ülikooli juures, tegi kaastöid arvukatele erialastele ajakirjadele ning tema sulest on ilmunud palju raamatuid, mis on saanud bestselleriteks.Teine, parandatud ja täiendatud trükk.