Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Intellektuaalne meelelahutus, mis meelitab lugejat põgenema maailma rõhuva, kuid lohutavalt näilise reaalsuse eest. Igapäevaelus ümbritseb meid kõikjal pragmaatiline edukultus, millest väljamurdmiseks pakutakse siin väikesi kavalaid filosoofilisi harjutusi. Näiteks mõjub kosutavalt enda nimepidi kutsumine, pimedal surnuaial kõndimine, juues urineerimine, tegevusetult ootamine jne. Iga harjutuse kohta on ära toodud selle orienteeruv kestus (ühest sekundist kuni terve eluni), vajaminevad abivahendid (sõltuvalt sellest, kui kogenud keegi on) ja harjutuse eeldatav mõju (leevendav, kosmiline, hirmutav jne). See raamat kujutab endast korraga nii vaimse teejuhi, ameerikaliku eneseabiõpiku, kokaraamtu kui joogakursuste iroonilist ristsugutist.

Taskuteatmik kirjeldab filosoofia ajalugu selle valdkonna kõige tähtsamate arendajate loomingu najal. Lugejale tutvustatakse filosoofia põhiprobleeme ja viise, kuidas neile on vastuseid leitud, samuti meetodeid ja mõisteid. Igale peatükile eelnev ülevaade kirjeldab ajaloolist tausta, mille põhjal on võimalik filosoofide loomingut hinnata. Taskuteatmik vaatleb konspektiivselt, kuid täpsel viisil Lääne-Euroopa mõttelugu Vana-Kreeka Mileetose koolkonna mõtlejatest kuni 20. sajandi lõpu filosoofideni.

Käesolevas raamatus käsitletakse populaarses vormis marksistliku filosoofia aluseid. Raamat on mõeldud lugejale, kes asub esimest korda seda teadust ringides, seminarides või iseseisvalt õppima. Teine, parandatud ja täiendatud trükk.

Käesolevas raamatus käsitletakse populaarses vormis marksistliku filosoofia aluseid. Raamat on mõeldud lugejale, kes asub esimest korda seda teadust ringides, seminarides või iseseisvalt õppima.

Armastus on usk ja kellel on vähe usku, sellel on ka vähe armastust. Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki. Tõelise armastuse ühisjooned on hoolitsus, vastutus, lugupidamine ja teadmised. Kes iganes on võimeline andma, on rikas.

Autori eessõnast: "Selle raamatu näol on tegemist praktilise filosoofiaraamatuga: ta annab kontseptuaalse raamistiku, mis on mõeldud tegevusjuhisena. Kõnealune raamistik on olnud mulle teejuhiks nii rahategemisel kui ka filantroopilises tegevuses ja ma olen veendunud, et see kehtib ühiskonna puhul ka üldises mõttes, sest see esitab globaalse avatud ühiskonna juhtpõhimõtted. Selle ambitsioonika ettevõtmise elluviimine nõuab minult laia haaret ja orienteerumist mitmel tasandil: filosoofilisel ja praktilisel, avalikul ja isiklikul."

"Bhagavadgītā" (sanskriti keeles 'Isanda laul') on üks hinduismi pühadest tekstidest. Gita on eepose "Mahābhārata" osa, kuid seda käsitletakse sageli eraldiseisva religioosse tekstina. Ülesehituselt on Gita dialoog sõdalase Arjuna ning Krishna vahel, kes ilmutab ennast Gitas absoluudina. Gita moodustavad 18 peatükki "Mahābhārata" kuuendast raamatust "Bhîshmaparvanist" ("Raamat Bhîshmast").

"Ühe põhjuse leidmist pean ma paremaks Pärsia kuningatrooni omandamisest."

"Kuivõrd vabadus on eelistatavam orjusest, sedavõrd on vaesus demokraatlikus riigis eelistatavam sellest, mida ainuvõimu riigis õnneks nimetatakse."

Raamat on pühendatud antiikatomistika väljapaistva esindaja Demokritose (u. 460-u. 370 e.m.a.) elu ja õpetuse vaatlusele. Demokritost on näidatud sügavamõttelise õpetlasena, kirgliku tõeotsijana, oma aja usundilis-mütoloogiliste kujutluste vastu võitlejana. Tema geniaalsed natuurfilosoofilised aimused, viljakad mõtted sotsiaalfilosoofia ja eetika vallas, mida arendasid edasi Epikuros ja Lucretius, on jätnud sügava jälje teaduse ja filosoofia ajalukku.

Poliitikas armastatakse sageli rääkida pendlist, mis kõigub vasakpoolsete ja parempoolsete ideoloogiate vahel. Käesoleva raamatu koostajad ning autorid on seda meelt, et liberalismi loomulikuks vastukaaluks on konservatism ning kui liberalismi kohati utopismini küündiv uuendusmeelsus ühiskonna tasakaalustatud toimimist halvama kipub, on aeg pöördeks teise suunda.

Kuidas aidata last, kes kardab pimedust? “Hirmul on suured silmad” on südantsoojendav lasteraamat väikesest ja armsast karvasest pimedusest. Vaatamata sellele, et see väike pimedus kardab valgust, on tal palju lemmikloomi, talle meeldib šokolaadikooki süüa ja tal on omapärane huumorimeel. Aga mis saab siis, kui öö saabub ja kõik lähevad magama? Siis ärkab armas pimedus ellu ja asub oma totakaid tegevusi tegema. See raamat aitab nii lastel kui ka vanematel paremini mõista pimeduse hirmu. Hea lugemine neile, kes soovivad aidata oma lapsel sellest levinud hirmust üle saada ja seda mõista.

Naistel on alati olnud oma arusaam õigest, tõhusast ja ohutust rasedusest ning sünnitusest. Tänapäeval on see lähenemisviis taandunud asjatundjate arvamuste ees. Pat Thomase käsiraamat püüab mingil määral nende kahe suhtumise tasakaalu taastada. Antakse nõuandeid, kuidas naine rasedusega hakkama võiks saada, kuidas seda seisundit nautida ja sellest rõõmu tunda. Pat Thomas soovitab raseduse ajal kasulikku dieeti ja mõõdukat kehalist koormust, andes ühtlasi asjalikku nõu levinumate vaevuste puhuks. Autor puudutab ühtlasi ema emotsionaalset seisundit nii raseduse ajal kui ka selle järel, vaatleb isa rolli ning annab nõu, kuidas toimida, et sellest mõlemale vanemale kasu tõuseks. Raamat on kirjutatud arusaadavas ja kerges laadis, lisateabena on toodud ka toitumistabelid.

"Ei saada nad midagi," pomiseb Natalie endale nina alla. "Mina lähen alati üleriietega üles."
Niisiis sõidame üles ühes neist superkiiretest liftidest, kus ma alati nätsust puudust tunnen, et kõrvades tekkivat pinget vähendada.
Lift toob meid otse administraatori laua ette.
"Tere," ütleb Natalie. "Palun üks laud kolmele."
Administraator viskab meile pilgu. "Kahju küll, kõik on täis."
Märkan akna ääres vaba kohta. Karmid abinõud tuleb appi võtta. Moodustame kolmekesi ringi, ning pärast viit piinarikast minutit nõupidamist laome letti kümme dollarit.
"Laud on nüüd vaba," ütleb administraator mesimagusa häälega. "Aga te peate oma üleriided alla jätma."
"Me jätaksime oma riided parema meelega selga," ütleb Natalie.
"Kahju küll. Ma ei saa teid lauda lubada enne, kui olete oma üleriided garderoobi andnud."
Vajutan vaikides liftinuppu ja jagan kõigile nätsu.

Väsimatult optimistlik Sarah Mlynowski elab ja töötab Torontos. Tema esimene romaan räägib meilist, mille poiss-sõber talle Taist saadab, ning mille sisust saab Jackie Norris teada, et ta on jälle vaba naine. Teda lihtsalt informeeritakse, et tema sõbral on nüüd keegi teine. Jackie otsustab mitte norutada ja hakata innukalt uute meestega tutvuma. Kõigil neil on aga mingi omadus, mis Jackie´le ei meeldi ja ta muutub juba päris murelikuks. Ta ei tahagi ju midagi erilist - ainult meest, kes tal riided seljast rebiks, teda pitsaga söödaks ja seejärel temaga intelligentselt vestleks! Kas seda on tõesti liiga palju tahetud?

Käesolevasse raamatusse on koondatud valimik luuletajana tuntuks saanud Jaan Kaplinski poliitilise suunitlusega artikleid, mis on kirjutatud aastail 1987-1991 ning millest osa on ilmunud meie ajakirjanduses, osa aga välismaal. Neid nüüd taasavaldades ei ole midagi "kaasajastatud". Artiklid on dateeritud ja see annab võimaluse jälgida autori mõtte arengut ning sedagi, millal millest ja kuidas meil kirjutada tohtis. Järgemööda on vaatluse alla võetud stalinism ja selle pärand, tärkava neofašismi oht, Moskva keskvõimu repressioonid iseseisvusele püüdlevate rahvaste vastu, meie intrite tegevus, Lääne "gorbimaanide" soovimatus mõista eestlaste iseseisvuspüüdlusi, lahkhelid, rahvusradikaalide ja rahvarindelaste vahel. Tasakaalukalt, filosoofilisele ja kultuuriloolisele taustale tuginedes osutab Jaan Kaplinski hetke peamistele vastuoludele ja meie iseseisvumist ähvardanud ohtudele.

Taani karismaatilise filosoofi, eksistentsialismi eelkäija tööde esmaväljaanne eesti keeles. Kierkegaardi võitlus kõigi valmis mõttesüsteemide vastu ja individuaalse eksistentsi väärtustamine on tänapäeva massiühiskonnas aktuaalsemgi , kui see oli läinud sajandil.

Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid kasutatud keldri või laona.Aja jooksul on mõnedki liivakivisse uuristunud või uuristatud põrgukoopad sisse langenud ning nende omaaegsest toredusest saab aimu vanu fotosid vaadates või rahvapärimusel põhinevaid tekste lugedes. See raamat viib huvilised rändama põrgupärimusega seotud paikadesse. Kohad vajavad lugusid ja inimesi, kes neist jutustaks, sest ainult nii püsivad kohad ja nendega seotud lood elus ja mälus ka siis, kui maastik ise on muutunud.

Raamatus on kaks lugu: "Habakuk Jephsoni ülestunnistus" ja "John Huxfordi äraolek".

Oscar Wilde’i ühevaatuseline tragöödia „Salomé“ ilmus esmalt 1893. aastal Pariisis ja prantsuse keeles, pärast tõlkis autor selle ise inglise keelde. Sada aastat hiljem etendus „Salomé“ Vanemuises ja selle tarvis tegi lavastaja Linnar Priimägi uue tõlke just inglise keelest.

Nüüd ilmub see viimistletult ja näidendi ingliskeelset esitrükki kaunistanud Aubrey Beardsley illustratsioonidega ka raamatuna.

Järelsõnas vaatleb tõlkija Wilde’i teed dekadentliku estetismi, tema pärisesteetika juurde, mis ilmneb kõige selgemini autori tähtteostes: essees „Valetamise kiituseks“, romaanis „Dorian Gray portree“ ja näidendis „Salomé“.

Noor naine Lise võtab puhkust, ostab erksates toonides kostüümi ja sõidab varahommikuse lennuga ühte lõunamaa linna. Plaan on kindel, aeg tiksub halastamatult, uurijatele tuleb jätta värvikas jäljerida ja leida oma lavastusse veel viimane osatäitja.

Šoti kirjaniku ja esseisti Muriel Sparki tagurpidi detektiivromaan on lakooniline lugu juhusest ja paratamatusest, võimust ja vabadusest, ettekuulutusest ja surmast. Romaani tausta avab tõlkija Andrus Lauringson oma saatesõnas.

Lugeja, kinnita rihmad, koht Lise’i kõrvalistmel on vaba!

"Ekstaasi leidmine" on aus ja lummav lugu ühe tütarlapse elurännakust pöörastel üheksakümnendatel – ajastul, mil piirid avanesid ja elu kutsus seiklema. See on lugu meeleheitest, lootusest ja sisemisest vabadusest. Elust, mis ei mahu kergesti raamidesse, otsusest hakata seda elama kogu südamest ja julgusest järgida oma sisemist kutset. Tee ei vii kohale – tee ongi see, mida me otsime. Suuresti vahetus ja intiimses päevikuvormis, peegeldab raamat autori elukogemust.

See on esimene raamat Kalevitütre sarjast, mis viib lugeja kaasa elu ja eneseleidmise ekstaatilisse voogu.

Autor kommenteerib teost:
Kirjandusprofessor Rein Veidemann on paigutanud „Raisakullide“ esimese ja teise osa eesti kirjanduse tüvitekstide hulka. Pärast seda ilmusid ka „Raisakullide“ kolmas ja neljas osa, mis teoreetiliselt oleks pidanud ilmuma vahetult pärast Eesti iseseisvuse taastamist, kuid romaan jäi kauaks lõpetamata, sest autoriga juhtus see, mida tavaliselt autoritega ei juhtu – algas teenistus iseseisvuse taastanud riigi diplomaadina, mis nõudis endale kogu aja ja energia rohkem kui paarikümneks aastaks. Kustutades ja täiendades muidugi arvet ei peeta, kuid võib öelda, et selles „Raisakullide“ lõppvariandis tuli eelmiste trükkidega võrreldes muuta umbes veerand romaani mahust. Nüüd on kõik osad lõpetatud ja esmakordselt ühtede kaante vahel.

Kunstnik kommenteerib teose kujundust:
Kõik pead kaanel vaatavad/jälgivad ümbritsevat maailma, kuid nende teadmata on tänu füüsikaseadustele maailmapilt alati tagurpidi ehk siis pisut ebaharilik ja pea peale pööratud… Muuseas – on tehtud katseid, kus katsealuste vaade pööratakse vastavate prillide abil 180 kraadi elik pea peale, kuid paari päevaga katsealused harjuvad selle vaatega ja tajuvad seda jälle tavalise ehk siis päris õigetpidi maailmana.

Aliis Aalmanni novellides tegutsevad enamasti tüdrukud ja noored naised, kes elavad oma elu praegusel 21. sajandil. Neis lugudes avalduvad Eesti elu äärealad, olgu see lapsepõlv väikelinnas raudtee ääres, kokkupressitud elu väikeses korteris või piiride katsetamine laste mängudes. Põlvkondi liitva punase niidina kannavad mitmeid novelle lapse suhted vanavanematega – teretulnud ühenduslülid katkestuste kultuuris.

Käesoleva raamatu eelviimane novell „Mina ei käinud siis veel koolis“ võitis niihästi ajakirja Looming auhinna kui ka Friedebert Tuglase novelliauhinna.

Mitu valget T-särki sul on? Mis kuu on kõige külmem? Mis on sinu kõige ilusam kodumasin? Mis värvi on tavaliselt prügikott? Kas sa oled kunagi limusiiniga sõitnud?

“Mustmiljon küsimust” on vestlusküsimuste ja lihtsate lugemistekstide kogumik, mis on mõeldud täiskasvanud algajale keeleõppijale. Kogumikus on 30 teemat, sh näiteks „Pere“, „Tervis“, „Raamatud“, „Aed“ jm. Lisaks vestlusküsimustele leiab kasutaja raamatust ka sõnavaraülesanded ja piltidega varustatud lihtsad lugemistekstid.

Vestlusküsimuste kogumikku saavad kasutada kõik eesti keele kui võõrkeele õppijad, kes soovivad oma suhtlusoskust parandada. Vestlusküsimusi saab kasutada nii keeletunnis kui ka eestikeelse sõbra, keelesõbra või pereliikmega. Küsimused on koostatud keeletasemetele A1 ja A2, aga need sobivad vestluste arendamiseks ka kõrgematel keeletasemetel.

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni algatatud tõlkekirjanduse almanahhi „Tõlkija hääl“ keskne ülesanne on rääkida tõlgetest kui eesti kirjanduse loomulikust osast.

Väljaande kolmeteistkümnes number sisaldab artikleid Anne Lange, Mirjam Parve, Jüri Kivimäe, Raili Lassi, Krisjtan Haljaku, Aet Variku, Anne Lille, Klaarika Kaldjärve, Evelin Donneri, Triin Laidoneri, Mihhail Trunini, Kerti Tergemi ja Märt Väljataga sulest. Ukraina kirjanduse tõlkimisest räägivad Katja Novaki eestvedamisel Veronika Einberg, Maarja Kangro, Ilona Martson, Anna Verschik ja Katrin Väli. Lugejakiri on Elo Viidingult, fragmendid Rein Sepast Tiit Aleksejevilt.

Autahvlil ripuvad Eesti Kultuurkapitali tõlkeauhindade nominendid, mõne sõnaga puudutatakse ka teisi auhindu.

„Tõlkija hääle“ kolmeteistkümnenda numbri on koostanud Heli Allik.

Kaugemast lähiminevikust kõneldes esinevad inimesed sageli kas nagu süüdistuse tunnistajad või siis nagu kaitse tunnistajad kohtu ees. Kummatigi on nad olnud tunnistajaks inimlikule vaprusele, geenides kantud vabadusejanule, talitsematule loometungile, mis just ajaloo pimedatel kümnenditel hingest esile kerkib.

Endine Uluotsa villa andis katust ja hingepidet Tartu kirjarahvale kogu nõukogude okupatsiooni kestes – selle algusest selle lõpuni – ning toonastest aastakümnetest ja inimestest teemegi siin raamatus juttu.