1925. aastal kirjutatud "Chimneysi saladus" jääb Agatha Christie loomingutee algusesse. Tegu on seiklusliku looga, kus Anthony Cade nõustub sõbra eest kaks tööotsa tegema. Esiteks peab ta Aafrikast Londonisse toimetama hiljuti surnud poliitiku memuaarid ja teiseks tagastama daamile kirjad, mis võivad viimast kompromiteerida.

Laste halloweenipeol mõrvatakse üks tüdruk. Suure valetajana tuntud Joyce oli mõni tund tagasi teatanud, et nägi kunagi pealt, kuidas keegi tapeti. Rääkis ta tõtt või luiskas? Kas seekordse kuriteo taga on väärastunud psüühikaga inimene või keegi, kes kardab omaenda turvalisuse pärast?

Võltsingud, kadunuks jäänud või surnult leitud inimesed, kasuahnus ja selle kõige kõrval peaaegu ebamaine ilu... Uurima kutsutud Poirot’ meelest on kogu loos midagi paganlikku ja müstilist. Järgneb teinegi mõrv. Hercule Poirot’l tuleb ajaga võidu joostes ära hoida järgmine.

Agatha Christie (1890–1976) on kõigi aegade üks enim avaldatud autoreid, teda edestavad vaid piibel ja Shakespeare’i teosed. Tema raamatuid on müüdud kokku üle kahe miljardi eksemplari ja tõlgitud sajasse võõrkeelde. Kuuekümneaastasest viljakast kirjanikutööst sündis üle 70 romaani, lisaks veel kümneid jutukogusid ja näidendeid. 2023. aastal esilinastus romaanil põhinev mängufilm "Kummitus Veneetsias", mille lavastas taaskord Oscari-võitja Kenneth Branagh, kes täidab ka geniaalse detektiivi Hercule Poirot’d rolli. Teistes osades teevad kaasa Kyle Allen, Jamie Dornan, Tina Fey, Michelle Yeoh jpt.

Agatha Christie teadis hästi, et oht võib varitseda ka nende inimeste seltsis, keda sa kõige rohkem armastad. Petlikud suhted, armastus, mis võib tiivustada, aga ka süngetesse sügavikesse paisata – seda kõike võib leida tema käesolevas lühijuttude kogumikus.

Seal paljastub armastuse varjukülg: julmad mängud südametega, ohtlikud armulood ja kire mõjul toime pandud kuriteod. Endale kaasa elama panevad maailmakuulsad detektiivid Hercule Poirot ja Miss Marple, Parker Pyne, mõistatuslik Harley Quin ning seiklushimulised Tommy ja Tuppence, kes kõik on valmis lahendama ahvatlevaid mõistatusi.

Koos kevadega saabuvad värskendavad vihmad ning talveunest ärkavatel taimedel puhkevad pungad, kuid krimilugude kuninganna Agatha Christie teadis hästi, et sellest ilust ei tohi ennast eksitada lasta. Sest ka magusate kevadlõhnade varjus võidakse sepitseda pahaendelisi skeeme ja ohtlikke kuritegusid.

Miks mitte vürtsitada suveootuse elevust väikese närvikõdi ja kirjandusklassikaks saanud lemmikutega? Igatahes on Christie krimilugude detektiividel käed tööd täis ka kevaditi – kogumiku kaheteistkümnes loos lahendavad keerulisi mõistatusi Hercule Poirot, Miss Marple ning Tommy ja Tuppence.

LOOD KOGUMIKUS

Sissejuhatus: Püssimees
Market Basingi saladus
Kadunud daami juhtum
Surmataim
Kuidas kasvab teie aed?
Luigelaul
Miss Marple jutustab ühe loo
Sinise vaasi mõistatus
Juveelirööv Grand Metropolitanis
Kullakangid
Peaaegu nagu koer Tütarlaps rongis
Greenshaw’ Narrus

Agatha Christie klassikalises põnevikus „Paddington 16.50” on ühes rongis viibiv naine tunnistajaks mõrvale, mis toimub teises mööduvas rongis … ja ainult miss Marple usub tema lugu. Ühel hetkel, kui kaks rongi kõrvuti sõidavad, on Elspeth McGillicuddy kindel, et on sattunud pealt nägema mõrva: mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Siis kihutas teine rong minema. See ei saanud olla silmapete. Või oli siiski? Tal ei ole ju midagi, millega oma juttu tõendada. Ei ohvreid, kahtlusalust ega teisi tunnistajaid. Tegelikult ei usu keegi, et see tõesti juhtus. Välja arvatud tema sõbranna Jane Marple, kes palub oma võimekal ja intelligentsel noorel sõbral Lucy Eyelesbarrowl sulanduda Crackenthorpe’i perekonda, kes näib olevat saladuse keskmes, ja aidata paljastada mõrvar.

Agatha Christie 1937. aastal ilmunud romaanis pöördub Hercule Poirot poole rikas noor abielunaine Linnet Doyle. Poirot kavatseb parajasti asuda lõbusõidule Niilusel ning sama plaan on ka Linnetil ja tema vastsel abikaasal. Linnet on abiellunud oma sõbranna peigmehega ning muidugi pole nüüd enam sõprusest juttugi. Pettunud ja kibestunud Jacqueline de Bellefort jälitab noorpaari kõikjal ja püüab nende elu igati ebamugavaks teha. Selgub, et temagi on aurikule pileti ostnud, ning kuigi Poirot ei nõustu Linneti soovil Jacqueline’i takistama, aimab tema süda halba. Aurikul on koos kirev seltskond ning kui seal toimubki mõrv, selgub muidugi, et midagi varjata on kõigil. Ja muidugi peab Poirot oma hallide ajurakkudega lahendama mõistatuse, mis osutub seekord üsna keeruliseks.

Kardina tagant kostis ikka veel õudne, kime, veniv karje - karje, millesugust Raoul polnud iial „kuulnud”. See hääbus hirmsa korinaga. Siis kostis kukkuva keha mütsatus...

Krimikirjanduse kuninganna Agatha Christie on kirjutanud rohkesti lühijutte teispoolsest viirastusteilmast. Romaanid tulid hiljem – kirjanikukarjääri alustas ta lugudega, mis pajatasid spiritismist, õudsetest ettekuulutustest, teispoolsusest tulevatest hoiatustest ja seletamatutest õnnetustest.

Kõige jubedamad ja eriskummalised lood on nüüd koondatud kogumikku „Viimane vaimudetund”. Lühilugudes kohtume esimest korda kuulsate detektiivide Hercule Poirot’ ja miss Marple’iga. Nad on küll kõrvaltegelased, ent just nemad märkavad tõde, mis on peidus üleloomulikkuse loori all. Kogumik koosneb 20 lühiloost, millest nii mõnigi kuulub Agatha Christie enda lemmikteoste hulka.

Agatha Christie on maailma enimmüüdud autor ning tema näidend "Hiirelõks" on kõige kauem mängukavas olnud etendus – seda on 1952.aastast kuni tänase päevani mängitud enam kui 20 000 korda. Ajaloolise tõe huvides võib arvata, et Piiblit ja Shakespeare'i teoseid on aastasadade jooksul küll rohkem müüdud, aga selle kohta puuduvad statistilised andmed. 1926. aasta 3. detsembril kaob üheteistkümneks päevaks kuritegude kuninganna Agatha Christie. Järgmisel päeval leitakse küll tema auto, aga kirjanikust ei ole jälgegi. Arsti haridusega autor käsitleb Agatha Christie elu ja loomingut küll lapseeast vanapõlveni, kuid uurib lähemalt just 11-päevase kadumise tagamaid. Raamatust selgub, et maailma armastatuima deektiivromaanide autori elu on olnud samavõrd põnev kui tema raamatud...

Nick Buckley oli ebatavaline nimi kauni noore naise jaoks. Kuid ta oli elanud ka ebatavalist elu. Esiteks ütlevad ohtlikul korni mägiteel üles tema auto pidurid. Seejärel möödub randa viivale kaljurajale langenud rahn temast kõigest vähem kui meetri kauguselt. Hiljem kukub seinalt alla raske maal, mis naise tema voodis peaaegu lömastab. Hercule Poirot avastab Nicki kübaras kuuliaugu ja jõuab otsusele, et tütarlaps vajab tema kaitset. Samal ajal hakkab ta lahti harutama mõistatust mõrva ümber, mida pole sooritatud. Veel mitte.

«Ja õnne ei too see maja kellelegi, kes ta ostab!» nähvas vanamoor. «Kuula, kena neiuke, sest sa oled ju päris kena, õnne see ei too, ükskõik kes selle ostab. Sellel maal lasub needus - needus, mis pandi sellele peale juba ammu, paljude aastate eest. Hoia sellest eemale. Ära tee Mustlasväljaga tegemist. Surma toob see sulle, ja ohtusid. Mine koju mere taha ja ära tule Mustlasväljale tagasi. Ära ütle, et ma sind ei hoiatanud.» «Me ei tee midagi halba.» «Jätke, Mrs. Lee!» sekkusin mina. «Ärge hirmutage seda noort daami.»

Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: "Miks nad ei kutsunud Evansit?" Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. Püüdes saladust omal käel lahendada, satuvad algajad detektiivid seiklustesse, kus miski pole päris see, millena paistab, ning seavad end lõpuks surmaohtu.

Krimikirjanduse kuninganna Agatha Christie ontlik ja pealtnäha uje vanapiigast detektiiv on tagasi ning rändab kuritegusid lahendades maailmas ringi. Just temale kuulub mõte, et inimloomus on igal pool ühesugune – olgu vaikses Inglismaa külakeses, Broadway lavadel, Hongkongi kruiisilaeval või Itaalia maalilises mägikuurordis –, ning ükskõik kas kuriteo taga on armastus, ahnus, armukadedus või võimuiha, miss Jane Marple suudab selle lahendada.

Kaksteist tunnustatud kirjanikku tutvustavad igaüks omaenda vaatevinklist seda terava mõistusega ainulaadset tegelast täiesti uuele lugejate põlvkonnale. Nende kaante vahel kohtuvad sellised autorid nagu Naomi Alderman, Leigh Bardugo, Alyssa Cole, Lucy Foley, Elly Griffiths, Natalie Haynes, Jean Kwok, Val McDermid, Karen M. McManus, Dreda Say Mitchell, Kate Mosse ja Ruth Ware.

 

Sisukord:

1. Väikeste kohtade kurjus / Lucy Foley
2. Teine mõrv kiriklas / Val McDermid
3. Miss Marple vallutab Manhattani / Alyssa Cole
4. Harutamine / Natalie Haynes
5. Miss Marple'i jõulud / Ruth Ware
6. Avatud kõigele / Naomi Alderman
7. Jade Empressi mõrvad / Jean Kwok
8. Surmav pulmapäev / Dreda Say Mitchell
9. Mõrv Villa Rosas / Elly Griffiths
10. Mõrvariks loodud / Karen M. McManus
11. Happelise mulla mõistatus / Kate Mosse
12. Kadumine / Leigh Bardugo

Emily Brewster ütles: "Ei, ma ei usu, et siin on kuritegu toime pandud. See ei ole siin niisugune koht, kus võiks laiba peale sattuda." "Siin on romantiline, seda küll," nõustus Hercule Poirot. "Siin on rahulik. Päike paistab. Meri on sinine. Aga ärge unustage, miss Brewster, et kurjust on kõikjal päikese all."

Ühel hetkel, kui kaks rongi kõrvuti sõidavad, oli Elspeth kindel, et ta oli sattunud pealt nägema mõrva. See ei saanud olla midagi muud. Mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Siis kihutas teine rong minema. Elspeth tundis vajadust oma lugu kellelegi jutustada, kuid ta teadis, et keegi peale Jane Marple'i ei võta teda tõsiselt. Tal ei olnud ju midagi, millega oma juttu tõendada. Ja ta ei eksinudki, Jane Marple kuulas ta ära ning jäi ka uskuma. Ja hakkas asja uurima... 

Cora Lansquenet oli alati taktitu olnud... ja tema hästikasvatatud perekond eelistas jätta tähele panemata märkuse, mille ta tegi oma venna Richardi matusel: "Ta ju mõrvati, eks ole?" Neile meenus see järgmisel päeval, kui Cora leiti kirvega tapetuna... ja mitu päeva hiljem, kui keegi saatis Cora seltsilisele tüki arseeenikuga mürgitatud pulmakooki... Aga selleks ajaks oli perekonna advokaat kutsunud kohale Hercule Poirot'...

Ta keeras ühe kirjutuslaua küljel olevatest sahtlitest lukust lahti ning võttis välja kaks eraldi paberilehte. Need olid süütut kahvatusinist värvi, sõnad olid trükitud väikeste pepside tähtedega. "Loe seda," ütles George. Iris põrnitses paberilehte. Seal seisis, täiesti selgelt ja keerutamata: "TE ARVATE, ET TEIE NAINE SOORITAS ENESETAPU. TA EI TEINUD SEDA. TA TAPETI." Teises kirjas oli: "TEIE NAINE ROSEMARY EI TAPNUD ENNAST. TA MÕRVATI."

Saatuse tahtel viibib kõigi poolt austatud Hercule Poirot rongis, kus pannakse toime külmavereline mõrv. Mõrvatu – kaunis ja rikas ameerika pärijanna Ruth Kettering – oli oma saatust ise juba ette ennustanud. Poirot'l pole just palju niidiotsi, millega mõrva uurimist alata, kuid neid arutama hakates selguvad hämmastavad üksikasjad Ruthi salaelust.

Õhtusöögist võttis osa kolmteist külalist ja hiljem mõtles tuntud näitleja Sir Charles Cartwright, et ta oleks pidanud võtma vastu oma sekretäri ettepaneku istuda lauda neljateistkümnendaks. Sest õhtu lõpul sureb üks külalistest. Kui tema kokteiliklaas saadetakse analüüsimiseks, ei leita sealt midagi peale suurepärase kuiva martini. Just nagu üks teine külaline, Hercule Poirot, oli ennustanud. Kuulsale detektiivile teeb muret hoopis motiivi täielik puudumine...

Õhtusöögist võttis osa kolmteist külalist ja hiljem mõtles tuntud näitleja Sir Charles Cartwright, et ta oleks pidanud võtma vastu oma sekretäri ettepaneku istuda lauda neljateistkümnendaks. Sest õhtu lõpul sureb üks külalistest. Kui tema kokteiliklaas saadetakse analüüsimiseks, ei leita sealt midagi peale suurepärase kuiva martini. Just nagu üks teine külaline, Hercule Poirot, oli ennustanud. Kuulsale detektiivile teeb muret hoopis motiivi täielik puudumine...

Kriminaalromaani žanri ühe väljapaistvama esindaja kaks teost, mis köidavad lugejat pidevalt kasvava pinge ja ootamatute, kuid seejuures loogiliste ning ainuvõimalikena tunduvate lahendustega.

Hercule Poirot' lugu. Ta mõttelõng katkes ... Vaimusilma eest jooksid läbi nädalalõpu sündmused ... See kõik tegi teda kuidagi rahutuks ... Miss Arundell püüdis häirivaid mõtteid peast välja tõrjuda, kuid sellest polnud kasu. Ta kergitas end küünarnuki najale ja vaatas kella öölambi valgel, mis väikesel alustassil alati põles. Naine libises varjuna oma toast välja koridori, kus oli väike elektripirn kogu ööks põlema jäetud. Jõudes trepiotsa, sirutas ta käe käsipuu järele välja ning komistas siis mingil seletamatul põhjusel. Ta püüdis tasakaalu tagasi saada, kuid see ei läinud korda ning naine lendas ülepeakaela trepist alla. Kukkumise müra ja tema karjatus ehmatasid magava maja virgeks. Uksed avanesid, tuled süttisid.

Naerupahvak paiskus aknast välja kargesse talveöhe. Agatha seisis mõne jardi kaugusel. Ta silmas oma abikaasat tõusvat ja Nancy Neele'i huultele suudlevat. Siis pööras Agatha ringi ning jooksis auto juurde. Meeleheitel naise aju töötas nagu kellavärk ning leidis lahenduse. Jõudnud tagasi Stylesi, läks Agatha otseteed oma kabinetti ja kirjutas kolm kirja. Siis läks ta magamistuppa ja loopis reisikotti juhuslikult näppujuhtuvad rõivad - seeliku, õhtukleidi, mõned kingapaarid. Paki laekast võetud kahekümnenaelaseid rahatähti torkas ta käekotti. Siis viskas ta kasuka õlgadele ja võttis reisikoti. Ta avas tütre magamistoa ukse. Agatha suudles Rosalindi õrnalt ja väljus toast. "Homme hommikul teatan sulle, kus ma olen," ütles ta toaneitsile, kes märkas halvasti pakitud reisikotist paistvat siidkleidi nurka. Agatha istus autosse. Ukse kohal rippuv latern valgustas naise suule surutud rusikat. Viimaks võttis auto pööraselt paigalt ja kihutas Newlands Corneri suunas.

Sisukord: Interjöör inimfiguuridega Näitusepühapäev Mõrv vastuvõtu ajal "Mitte mina!" Faktid Žest Ülestunnistus Pisiasjad Müüjameisterlikkus Võti Eelsündmused Mida teha? Politseitöö Umbsõlm hargneb Mis tegelikult juhtus Pühapäevased sündmused Puudulikud tõendid Ohtlik afäär Kuhu viisid jäljed Kena väike majake Päev maal Kutse kohtumisele Õhtu seltskonnas Hommikul Hüvasti, Belle! Margery Allinghami (1904-1966) nime tunnevad paljud detektiivromaani austajad väga hästi. Oma kuulsa kaasmaalase Agatha Christie'ga võrreldes on MA vast parema keele ja stiiliga. MA üsna mahukas romaanilooming jaguneb kahte perioodi: ajaviitekirjanduse perioodile järgneb psühholoogilise ja karakterromaani sugemetega kriminaalromaani aeg, mis saab alguse just käesolevast raamatust. MA on öelnud: "Kui olete intelligentne inimene ja soovite elust pageda, siis vajate intelligentset eskapistlikku kirjandust." Seda soovitust järgides sobib suurepäraselt elust pageda just mõnda MA enda raamatusse.