Tooted
Intellektuaalne meelelahutus, mis meelitab lugejat põgenema maailma rõhuva, kuid lohutavalt näilise reaalsuse eest. Igapäevaelus ümbritseb meid kõikjal pragmaatiline edukultus, millest väljamurdmiseks pakutakse siin väikesi kavalaid filosoofilisi harjutusi. Näiteks mõjub kosutavalt enda nimepidi kutsumine, pimedal surnuaial kõndimine, juues urineerimine, tegevusetult ootamine jne. Iga harjutuse kohta on ära toodud selle orienteeruv kestus (ühest sekundist kuni terve eluni), vajaminevad abivahendid (sõltuvalt sellest, kui kogenud keegi on) ja harjutuse eeldatav mõju (leevendav, kosmiline, hirmutav jne). See raamat kujutab endast korraga nii vaimse teejuhi, ameerikaliku eneseabiõpiku, kokaraamtu kui joogakursuste iroonilist ristsugutist.
Kataloog Jõgeva Linnaraamatukogus 2005. aasta 21. veebruarist 21. märtsini üleval olnud näitusest „Aukirju, diplomeid ja tunnustusi erinevast ajast“, mille koostas Jõgeva Vallavolikogu muinsuskaitse komisjoni esimees, Jõgeva valla ajaloo- ja muuseumisõprade ühingu „Ambior“ juhatuse liige, vallavolinik Juhan Reimann oma kogude põhjal.
"Ei saada nad midagi," pomiseb Natalie endale nina alla. "Mina lähen alati üleriietega üles."
Niisiis sõidame üles ühes neist superkiiretest liftidest, kus ma alati nätsust puudust tunnen, et kõrvades tekkivat pinget vähendada.
Lift toob meid otse administraatori laua ette.
"Tere," ütleb Natalie. "Palun üks laud kolmele."
Administraator viskab meile pilgu. "Kahju küll, kõik on täis."
Märkan akna ääres vaba kohta. Karmid abinõud tuleb appi võtta. Moodustame kolmekesi ringi, ning pärast viit piinarikast minutit nõupidamist laome letti kümme dollarit.
"Laud on nüüd vaba," ütleb administraator mesimagusa häälega. "Aga te peate oma üleriided alla jätma."
"Me jätaksime oma riided parema meelega selga," ütleb Natalie.
"Kahju küll. Ma ei saa teid lauda lubada enne, kui olete oma üleriided garderoobi andnud."
Vajutan vaikides liftinuppu ja jagan kõigile nätsu.
Väsimatult optimistlik Sarah Mlynowski elab ja töötab Torontos. Tema esimene romaan räägib meilist, mille poiss-sõber talle Taist saadab, ning mille sisust saab Jackie Norris teada, et ta on jälle vaba naine. Teda lihtsalt informeeritakse, et tema sõbral on nüüd keegi teine. Jackie otsustab mitte norutada ja hakata innukalt uute meestega tutvuma. Kõigil neil on aga mingi omadus, mis Jackie´le ei meeldi ja ta muutub juba päris murelikuks. Ta ei tahagi ju midagi erilist - ainult meest, kes tal riided seljast rebiks, teda pitsaga söödaks ja seejärel temaga intelligentselt vestleks! Kas seda on tõesti liiga palju tahetud?
"Kirja vahetaja" on Merike Õimu kolmas luulekogu, mis sisaldab viimase paari aasta luuletusi. Raamatus kohtub kaheksakümnendate laadis riimluule intrigeerival moel päris tänapäevaste vabade värssjutustustega. Isemoodi ajatu kogu, helge, hea mõjuga.
Käesolev raamat on ühe Hinge lugu. Ühe Lapse Naiseks sirgumise lugu. Teos toob välja selle, kuidas lapsepõlves omandatud sügavad mõtte- ja käitumismustrid meie elu märkamatult juhivad. See jutustab läbi rännakute enesest teadlikumaks saamisest. Sellest, kuidas mõte ja tunne loovad tegelikkuse ning kuidas Universum vastab inimese enda loodud tunde- ja energiasagedusele. Teos viitab joogapraktikate, šamaanirännakute, muusika ja loomise toetavale jõule ning kirjeldab tundliku isiksusetüübi iseendale lähemale kasvamist. Kõik see toimub hirmudega silmitsi seistes, asendades need Elu, enese armastuse ning usaldusega.
Rahvusvaheline meigikunstnik näitab raamatus, kuidas olla kaunis ilma plastilise kirurgia, kallite protseduuride ja ohtlike süstideta. Raamat sisaldab kümneid uskumatuid „enne ja pärast“ muutuseid, mis on saavutatud, kasutades ainult meiki. Robert Jonesi saladustega suudab igaüks peita vead oma näol vaid minutitega.
Pärast aastast vabatahtlikku tööd Argentina pealinna vaestegetos pöördus Liis Kängsepp tagasi Eestisse, kuid rõõmu asemel puges ligi hoopis masendus. Ta andis ühel päeval lahkumisavalduse, pakkis seljakoti ja asus rändama mööda Lõuna-Ameerikat. Selle aasta jooksul koges ta oma teekonnal palju põnevat: tantsis sambarütmide järgi Rio de Janeiros, käis Boliivia pulmas ja sealsetel soolaväljadel, rääkimata külaskäigust San Pedro vanglasse ja matkast mööda Surmateed. Lisaks Brasiiliale ja Boliiviale põikas Liis vahepeal ka Tšiilisse ja Argentinasse. Liis püüab vastata küsimustele, kuidas rändurina majanduslikult hakkama saada ja millega seisab silmitsi üksinda kaugele maale seiklema läinud inimene.
1983.a. möödus sada aastat nimeka itaalia lastekirjaniku Carlo Collodi (1826-1890) populaarseks saanud raamatu "Pinocchio seiklused" esmatrüki ilmumisest. Eesti lugejate enamikule on vahva puunukk tuttav jutustuse "Kuldvõtmeke" järgi, mille vene kirjanik Aleksei Tolstoi kirjutas Pinocchio-lugusid aluseks võttes. Nii algupärandi kui ümberjutustuse kangelaseks on elav ning üleannetu, ebatavaliselt pika ninaga puunukk, kellest pärast rohkeid seiklusi ja katsumusi saab lõpuks aus ning tubli poiss.
Raamatus on kolm lugu Eesti lähiajaloo kohta. Esimene neist tahab meid ülistamata ja meie vastast halvustamata anda ülevaate siin toimunust ja toimuvast. Teine sellest, kuidas välisvaatleja meie vabadusvõitlust nägi ning mis tema jutus autori meelest täkkesse ja mis mööda läks. Kolmas on aga meenutus ajast, mis nii mõnelegi praeguste olmeraskuste ja kavala propaganda tõttu tagaigatsemise väärilisena tundub.
Priit Kõrve ja Gleb Muzrukovi raamat sobib kõigile võitluskunstide ja spordiharrastajatele, sisaldades peale võitlustehnikate ka palju teisi harjutusi ja näpunäiteid, mida saab kasutada erinevate kehaliste ja vaimsete tegevuste juures. Läänemaades tuntakse hiina võitluskunste kung fu nime all, kuid tavaliselt ei teata, et hiinlased ise kutsuvad oma võitluskunsti wushu’ks, mis tähendab otsetõlkes võitluskunsti või sõjakunsti. Wushu aluseks on armastus ja see on eelkõige vaimu tee.