Tooted

Novellikogumik „Pikad varjud“ on kummardus meie kirjandusmaastikku rohke kohamuistendite pärandiga rikastanud Herta Laipaigale. Raamatusse on põimitud Eesti eri paikade kohta kümme kunstmuistendit, mis kannavad edasi rahva iidseid uskumusi ja tavasid. Mõned juttudest on vanade lugulaulude ümberkirjutised, teistesse on kootud esivanemate mälestused ja kolmandad on rahva¬pärimusele ehitatud uudisteosed. Kuna muistendid on pärit kümne erineva kirjaniku sulest, siis on novellikogumik mitmekülgne ja kaasahaarav. Lugedes võib hetkeks unustada ümbritseva ja sukelduda ajaloohõlma, et elada kaasa esivanemate rõõmudele ja muredele, nende seiklustele ning kokkupuudetele vaimse reaalsusega. Kogumikus on esindatud Tuglase novelliauhinna laureaadid, jutuvõistluste võitjad ja mitmekordsed ulmeauhinna Stalkeri saajad. Koostanud Martin Kivirand.

Bond-tiim on tagasi ja valmistub võistlema maineka Sherlocki Kilbi eest. Võit tähendab aukohta Deveraux' kolledži Kuulsuste hallis. Kuid selleks, et võita, peavad nad lööma oma verivaenlast – ja Solo-tiim on valmis kõigeks, et seda takistada. Bond-tiim peab silmad lahti hoidma. Ja mitte ainult Spioonikoolis – sellest väljapoole jäävas maailmas plaanib üks terroriorganisatsioon saata oma esimese plahvatusliku teade: KAOS on tulekul.

Kiiret inspiratsiooni elu parimaks ajaks. Humoorikas ja energiaküllane käsiraamat on ideaalne teejuht neile, kes elavad toimekat elu ning kellel on vajalikuks tanklapeatuseks vähe aega. Tulvil praktilisi ja elulisi nõuandeid, mis sütitavad vaimu ja suunavad sind kiirteele oma eesmärkide saavutamise poole, julgustades neid, kes on sinu ümber.

„Karta pole vaja“ on artiklikogumik, mis koondab oma kaante vahele Kalver Tamme poolt kirjutatud ja eri aegadel ulmeajakirjas Reaktor ilmunud tekstid žanrifilmidega erineval moel seotud inimestest. David Cronenberg, Paul Verhoeven, Jamie Lee Curtis, Dan O’Bannon, Jean-Pierre Jaunet ja paljud teised.

Maod ja ämblikud ei hirmuta meid kõiki samavõrd. Mitte kõik meist ei jäta kapikesel ööseks lampi põlema. Hirmud on erinevad. See, mis ühe paneb külma hirmuhigiga kattuma, ei mõju teisele sugugi samamoodi. Sinu käes on teejuht maailma, kus voodi alt võib leida muudki peale tolmurullide, kus kord maha maetud probleemid kipuvad mulla alt uuesti välja ronima, kus laialt naeratav kloun ei pane üldsegi rõõmsalt kaasa kihistama.

Aegade jooksul on paljud vaprad mehed ja naised oma hirmudele silma vaadanud ja need filmi sisse pannud. See raamat on austusavaldus nendele julgetele, kes ütlesid kõlava ja selge häälega: „Karta pole vaja!’

 

Kataloog Jõgeva Linnaraamatukogus 2005. aasta 21. veebruarist 21. märtsini üleval olnud näitusest „Aukirju, diplomeid ja tunnustusi erinevast ajast“, mille koostas Jõgeva Vallavolikogu muinsuskaitse komisjoni esimees, Jõgeva valla ajaloo- ja muuseumisõprade ühingu „Ambior“ juhatuse liige, vallavolinik Juhan Reimann oma kogude põhjal.

 

Pärast aastast vabatahtlikku tööd Argentina pealinna vaestegetos pöördus Liis Kängsepp tagasi Eestisse, kuid rõõmu asemel puges ligi hoopis masendus. Ta andis ühel päeval lahkumisavalduse, pakkis seljakoti ja asus rändama mööda Lõuna-Ameerikat. Selle aasta jooksul koges ta oma teekonnal palju põnevat: tantsis sambarütmide järgi Rio de Janeiros, käis Boliivia pulmas ja sealsetel soolaväljadel, rääkimata külaskäigust San Pedro vanglasse ja matkast mööda Surmateed. Lisaks Brasiiliale ja Boliiviale põikas Liis vahepeal ka Tšiilisse ja Argentinasse. Liis püüab vastata küsimustele, kuidas rändurina majanduslikult hakkama saada ja millega seisab silmitsi üksinda kaugele maale seiklema läinud inimene.

 

Käesolev raamat on ühe Hinge lugu. Ühe Lapse Naiseks sirgumise lugu. Teos toob välja selle, kuidas lapsepõlves omandatud sügavad mõtte- ja käitumismustrid meie elu märkamatult juhivad. See jutustab läbi rännakute enesest teadlikumaks saamisest. Sellest, kuidas mõte ja tunne loovad tegelikkuse ning kuidas Universum vastab inimese enda loodud tunde- ja energiasagedusele. Teos viitab joogapraktikate, šamaanirännakute, muusika ja loomise toetavale jõule ning kirjeldab tundliku isiksusetüübi iseendale lähemale kasvamist. Kõik see toimub hirmudega silmitsi seistes, asendades need Elu, enese armastuse ning usaldusega.

 

Raamatus on kolm lugu Eesti lähiajaloo kohta. Esimene neist tahab meid ülistamata ja meie vastast halvustamata anda ülevaate siin toimunust ja toimuvast. Teine sellest, kuidas välisvaatleja meie vabadusvõitlust nägi ning mis tema jutus autori meelest täkkesse ja mis mööda läks. Kolmas on aga meenutus ajast, mis nii mõnelegi praeguste olmeraskuste ja kavala propaganda tõttu tagaigatsemise väärilisena tundub.

 

Rahvusvaheline meigikunstnik näitab raamatus, kuidas olla kaunis ilma plastilise kirurgia, kallite protseduuride ja ohtlike süstideta. Raamat sisaldab kümneid uskumatuid „enne ja pärast“ muutuseid, mis on saavutatud, kasutades ainult meiki. Robert Jonesi saladustega suudab igaüks peita vead oma näol vaid minutitega.

 

Intellektuaalne meelelahutus, mis meelitab lugejat põgenema maailma rõhuva, kuid lohutavalt näilise reaalsuse eest. Igapäevaelus ümbritseb meid kõikjal pragmaatiline edukultus, millest väljamurdmiseks pakutakse siin väikesi kavalaid filosoofilisi harjutusi. Näiteks mõjub kosutavalt enda nimepidi kutsumine, pimedal surnuaial kõndimine, juues urineerimine, tegevusetult ootamine jne. Iga harjutuse kohta on ära toodud selle orienteeruv kestus (ühest sekundist kuni terve eluni), vajaminevad abivahendid (sõltuvalt sellest, kui kogenud keegi on) ja harjutuse eeldatav mõju (leevendav, kosmiline, hirmutav jne). See raamat kujutab endast korraga nii vaimse teejuhi, ameerikaliku eneseabiõpiku, kokaraamtu kui joogakursuste iroonilist ristsugutist.

 

Epp Petrone mahukas raamat võtab kokku erinevad keskkonnateemad. Siin on Rohelise Värava võrgulehe kirjutatud kolumneid, katkendeid internetipäevikust, lühiintervjuusid Eesti ekspertidega, kokkuvõtteid ingliskeelsetest ökoteemalistest bestselleritest. Ühte on koondatud üldine ja konkreetne, kaugem ja lähedasem info. Miks on Aafrikas näljahäda, miks on maailmameri reostunud, kuhu viia oma vana arvuti, mismoodi säästa oma kodus elektrit, kuidas teha loodussõbralikku remonti? Lisaks rohelistele elunippidele leiab siit rohelist eneseanalüüsi: on keskkonnasäästlikkus uus religioon? Kas üks inimene suudab midagi muuta siin tarbijamaailmas?

"Kirja vahetaja" on Merike Õimu kolmas luulekogu, mis sisaldab viimase paari aasta luuletusi. Raamatus kohtub kaheksakümnendate laadis riimluule intrigeerival moel päris tänapäevaste vabade värssjutustustega. Isemoodi ajatu kogu, helge, hea mõjuga.

Raamat annab ülevaate Walesis aastatel 1904-1905 toimunud ärkamisliikumisest.

Selles raamatus on juttu kolmest vennast: tomatist, paprikast ja pommust. Esimesed kaks on külalised teiselt poolkeralt, üks juba ammu meie kaasmaalaseks saanud, teine rohkem sissesõitnu, ent temagi püüab siin visalt naturaliseeruda. Kolmandat, ida poolt tulnut, nimepidi lugeja veel ei tunne – nime ta eestistas, kuid päris võõras ta lugejale ka ei ole. Leidku lugeja lugedes äratundmisrõõmu ning avastagu uusi võimalusi ja nippe neid kolme sagedamini oma kööki meelitada!

Härrasmees on see, kelle seltskonnas tuntakse end mugavalt. Head maneerid lihtsamalt on üldiste arusaamade ja viisakuse küsimus. Härrasmees ei tee endast kunagi tähelepanu keskpunkti. Tema eesmärk on teha elu lihtsamaks, mitte ainult endale, vaid ka oma sõpradele, tuttavatele ja kogu maailmale üleüldse. Kuna ta on härrasmees, ei võta ta seda kui koormat. Vastupidi, see on väljakutse, mida ta iga päev innustunult kohtab.

Olles Eesti Vabariigi Sõjavägede ülemjuhatajaks Vabadussõjas, mille käigus Eesti armee tagas riigi püsimajäämise, saavutas endine Vene armee kindralstaabi alampolkovnik Johan Laidoner sellega laialdase tuntuse ning populaarsuse. Raamat keskendub kindral Laidoneri kui Eesti sõjalis-välispoliitilise strateegia kujundaja ning kõrgema operatiivjuhi tegevusele Vabadussõja ajal. Autor on läbi töötanud ülisuure allikalise baasi, sealhulgas on kasutatud Eesti ja Suurbritannia arhiivimaterjale, ning andnud laiahaardelise ja huvitava pildi Laidoneri tegevusest ja operatiivjuhtimisest Vabadussõjas. Lisaks sellele, et raamat kujutab endast peatükki Laidoneri biograafiast, on ühtlasi tegu pikema sammuga tänapäevase ajalooteaduse standarditele vastava Eesti Vabadussõja käsitluse poole. Raamatus leidub arvukalt seniavaldamata fakte, millest nii mõnestki II maailmasõja-eelne Eesti ajalookirjutus pidas paremaks vaikida. Samuti lükatakse ümber rida seni käibetõeks peetud seisukohti. Üksikasjalikult käsitletakse Eesti sõjalis-poliitilise juhtkonna strateegilisi plaane ja sõjaliste operatsioonide läbiviimist ülemjuhatuse poolt. Samuti on antud pilt juhtimisest väekoondiste tasemel, Eesti väekoondiste ning väeosade formeerimisest, jõudude vahekorrast rinnetel, liitlasvägede ärakasutamisest, samuti ülevaade sõjategevusest. Raamat on varustatud sõjategevuse käiku kajastavate kaart-skeemidega ning ulatuslike lisadega, milles muuhulgas antakse esmakordselt põhjalik ning süstemaatiline ülevaade Eesti sõjavägede operatiivkoosseisust Vabadussõja ajal. Milles seisnes briti laevastiku, soome vabatahtlike ja Vene valgekaartlaste toetuse tähtsus Vabadussõja ajal? Kas Eesti ülemjuhatus eesotsas Laidoneriga provotseeris teadlikult Landeswehri sõja puhkemise? Kelle võitu soovis Laidoner Vene kodusõjas ning miks toetas ta Loodearmeed 1919. a sügisel, hoolimata vabariigi poliitilise juhtkonna vastuseisust? Miks ja kuidas sekkusid Eesti sõjaväelased Loodearmee-sisesesse võimuvõitlusesse? Miks 2. diviisi juhatus näitas Vabadussõja ajal korduvalt üles allumatust ülemjuhataja käskudele? Tartu Ülikooli ajaloodoktorandi Reigo Rosenthali raamatust leiab vastuse neile ja veel paljudele teistelegi küsimustele. Raamat on rikkalikult illustreeritud vanade fotode ja lahinguskeemidega. Reigo Rosenthal on Tartu Ülikooli ajaloodoktorant.

Romaan, mille sündmustik hargneb kunstimiljöös läbi kunstnikust peategelase eluprobleemide prisma, keskendub loomingulise eneseteostuse ja keskkonnamõjustuste vahelise kuldse kesktee leidmisele.