Tooted
André Maurois (1885-1967) on XX sajandil olnud üks loetavamaid sulemehi üldse ja seda igal mandril (isegi "pimedal ajal" Nõukogude Liidus), kuid soliidsemad kirjandusõpikud ja krestomaatiad on populaarse autori siiski ukse taha järjekorda ootama jätnud. Maurois (1885-1967) loomingu mahukama osa moodustavad suurmeeste elulood. Neist kahte tunneb ka eesti lugeja "Kolm Dumas’d" ja "Flemingi elu". Tema novellilooming on väikesemahuline, see-eest aga sisutihe. Sageli pealtnäha mondäänne, jääb Marois oma novellides surelike inimeste vooruste ja pahede filigraanseks analüüsijaks.
Sisukord:
- Meenutuseks lugejale
- Maja
- Käokell
- Peleriin
- Kaitseingel
- Kirjad
- Ainult klaverile
- Vangi tagasitulek
- "Thanatos Palace Hotell"
- Postkaart
- Tere õhtust, mu kallis
- Kolmapäevased kannikesed
- Sa oled suur kunstnik
- Ariadne, mu õekene hea
- Kulla needus
- Ühe karjääri lugu
- Testament
- Meistri sünd
- Lahkumine
- Inimeste elu
- Vestluskunstist
Prantsusmaal elanud eesti kirjaniku novellikogu. Jaks oli eesti lühiproosa markantsemaid viljelejaid.
Sisukord:
- Meenutuseks lugejale
- AUGEIASE TALLID
- Topeltsõrmus
- Kodumaa muld
- Jõudude tasakaal
- Ristitütar
- Vaterland
- Lained
- Pagulane avastsab päikesepimenduse
- Umbsed urkad
- Lõpp
- KELDRIST PÖÖNINGULE
- Lumesadu
- Küpsenud mari
- Miluu
- Rongis
- Kammernõunik Wenzel
- Mägedesse
- Lilled pööningul
- Hull-August
- Homme
- Pajupuu
- Kroon
- Ohvrid
- Sammud esikus
- Teel paradiisi
- Mario
- Sõnade lõpp
Raamat sisaldab prantsuse romantismi silmapaistva esindaja Prosper Merimee kaks jutustust -- "Colomba" ja "Carmeni".
"Korsiklastele pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suure rahvuse hulka. Korsiklased tahavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et ei jää muud kui neile järele anda." See lause "Colombast" peaks eestlasest lugejale nii mõndagi ütlema. Eks meiegi pahanda, kui meid kusagil maailma metropolis mõne teise suurrahva hulka arvatakse. Olgu meie raamatuke meenutuseks, et mitte ainult meie ei püüdle suveräänsuse poole. Nüüd, lugenud läbi Prosper Merimee "Colomba", saab ehk meilegi mõistetavaks, miks Korsikal endistviisi kõlavad paugud ning aeg-ajalt lõhkeb nii mõnigi pomm. - Lauri Leesi
See on romaan hüljatutest 1960. aastate Pariisis: aeglaselt surevast juudimutist Rosast, kes on endine prostituut ja teenib elatist litsilaste hoidmisega; transvestiit Lolast, kes on kunagine Senegali poksitšempion; vanast üksildasest araabia vaibakaupmehest Hamilist, kelle lahutamatu kaaslane on Victor Hugo „Hüljatud”; ning Momost, kes on üks Rosa litsilastest ja teose minategelane.
Momo jutustus puudutab ühtaegu valusalt ja koomiliselt vananemise traagikat, holokausti mõjusid, prostituutide ja immigrantide trööstitut elu ning püüdu pageda „heaoluühiskonna” sotsiaalhoolekande ja inimestel mitte surra laskva meditsiini eest.
Romain Gary (1914–1980) oli juudi rahvusest prantsuse diplomaat ja kirjanik. Ta on ainus, kes on võitnud maineka Goncourti preemia kahe eri nime all, Romain Garyna romaani „Taevajuured“ (1956) ja Émile Ajarina romaani „Elu alles ees“ (1975) eest. See, et Ajari nime taha peitub Gary, tuli välja alles pärast autori surma.
Haneema jutud: Saabastega kass ehk Kassi-isand; Punamütsike; Tuhkatriinu ehk Kristallkingake; Pöialpoiss; Eeslinahk; Sinihabe; Haldjad; Uinuv Kaunitar; Tuttpea-Riquet / Charles Perrault. Sinilind; Kuldjuustega Kaunitar; Hirvena metsas / madame D'Aulnoy. Kaunitar ja Koletis / madame Leprince de Beaumont
Kogumikus on 4 rumeenia juurtega prantsuse tunnustatud näitekirjaniku Eugène Ionesco näidendit.
Novellikogu eessõna autoriteks on Hando Runnel ja Andres Langemets.
Sisukord:
Akt
Võitlus
Nina
Mari
Vesi
Tramm
Kakskümmend üks
Mitu pilti
Rist
Seeria
Danae
Kuuplus
Valge nõid
Valgus
Kivi
Juhus
Rõdu
Ost
Hambad
Unerohi
Maksimalist
Balti vares
Kulgeja
Kirikutrepil
Keeleõpingud
Stend D 416
Leid
Luule
Teenistus
Muinsus
Head abilised
SUurus
Peegel
Hall lõuend
Sukeldumine
Inimeste heaks
Fototundlikkus
Noor kask
Projekteerija
Puu
Raamat sisaldab inglise kirjanduse suurkuju 9 muinasjuttu.
Andre Gide on Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1947. a). Gide'i on tõlgitud ka varem ("Vatikani keldrid" eesti keeles 1930. a.), tema looming on pälvinud Johannes Semperi ja Jaan Kaplinski tähelepanu. Pärit jõukast protestantlikust perest, polnud tal lapsepõlves muud muret kui see, et ta oli teistest poisslastest erinev. Nimetatud erinevus läbib kogu tema loomingut ning saab leitmotiiviks ka tema isiklikus biograafias.
Kuidas ka tema "Pastoraalsümfooniat" ja "Immoralisti" ei tõlgendataks, on esimene puhtal kujul armastusromaan, teine aga homoseksuaalse noormehe siiras pihtimus Jean-Jacques Rousseau moodi - midagi varjamata, midagi salgamata, kuigi jah, väga rafineeritult, nagu Gide'i-taolisele erudiidile kohane. - Lauri Leesi
Prantsuse klassiku romaani uustrükk, varem eesti lugejale tuntud "Söekaevurite" nime all. Prantsuse kirjanduse klassiku Émile Zola (1840-1902) romaan kujutab halastamatu tõepäraga 1860-ndate aastate Põhja-Prantsusmaa kaevandustööliste ebainimlikke elu- ja töötingimusi ning nende tärkavat võitlust oma õiguste eest. Originaali pealkiri Germinal.