Tooted

Ütlesin juhile: »Üks takso sõitis just praegu mööda Kaheksandat tänavat ja keeras seal nurga peal paremale. Ma tahan sellele järele jõuda. Ma ei tea, kuhu see takso pärast läks, aga andke gaasi nii palju kui saate – ehk jõuame talle järele:» Taksojuht vajutas gaasi põhja. Kihutasime mööda tänavat, keerasime nurga peal paremale, sõitsime üle ristmiku ja taksojuht küsis: «Kas te tunnete selle takso ära, kui te seda näete?» Mina vastasin: «Jah, ma tean selle numbrit, see on 863.» «Ja mis siis edasi sai?» küsis Mason, kui Della Street rääkimise lõpetas. Della Street tegi põlglikkust väljendava grimassi. «Ma istusingi taksos number 863.»

"Liiga palju naisi" seab Wolfe'i ja Archie silmitsi arvutute kaunite naistega. Wolfe'is tekitab see mõistagi õudust, Archies esialgu vaimustust. Aga kui selgub, et nad on silmitsi ka peaaegu tabamatu meistermõrvariga, tuleb mõlemal end kokku võtta ja kõik oma võimed mängu panna, et kaunitare kurja käe läbi mõne võrra vähemaks ei jääks.

«Ja õnne ei too see maja kellelegi, kes ta ostab!» nähvas vanamoor. «Kuula, kena neiuke, sest sa oled ju päris kena, õnne see ei too, ükskõik kes selle ostab. Sellel maal lasub needus - needus, mis pandi sellele peale juba ammu, paljude aastate eest. Hoia sellest eemale. Ära tee Mustlasväljaga tegemist. Surma toob see sulle, ja ohtusid. Mine koju mere taha ja ära tule Mustlasväljale tagasi. Ära ütle, et ma sind ei hoiatanud.» «Me ei tee midagi halba.» «Jätke, Mrs. Lee!» sekkusin mina. «Ärge hirmutage seda noort daami.»

«Minotaurus» on lugu salaagendist, kes silmab bussis kaunist tütarlast... ja hakkab teda kummitama. Thea ei kohtugi kunagi oma salapärase austajaga muul viisil kui tolle kirjade kaudu, kuid tundmatust ja tabamatust mehest saab tema elus sellegipoolest kõige reaalsem tegelane. Nii on ka lugejega -- «Minotaurus» on nagu labürint, milles luusib kõhedusttekitav müütiline elukas. Ei ole teada, kes või missugune ta on, kunas võib välja ilmuda ning kas ta on pigem hea või kuri. Nii pakub «Minotaurus» pidevat ootusärevust ja peaaegu-taipamise tunnet. Minotaurused ongi mõistatamiseks.

«Passiivse osaniku juhtumis» tuleb advokaat Perry Masonil taas üle kavaldada salatsevaid tunnistajaid, auahneid prokuröre ning ennekõike kurikavalaid petiseid ja mõrtsukaid. Nagu tavaliselt on talle abiks tema ustav sekretär Della Street, kuid ka politseiuurija Tragg, kelle lähem tutvus Masoniga sellest juhtumist alguse saab.

Maas, laibast eemal oli indiaani sõjanui - raske ümmargune kivi hikkoripuu oksast varrega. Carew'd oli sellega kaks korda löödud. Teise löögiga purustati koljuluu. Samas kõrval oli veel üks ese - kõvera teraga jahinuga. Seda oli kasutatud eraldamaks Carew' pealaelt ringikujulist, umbes kolmetollise läbimõõduga, juustega nahatükki. Teiste sõnadega, teda oli skalpeeritud. Skalp on leitud.

Ta keeras ühe kirjutuslaua küljel olevatest sahtlitest lukust lahti ning võttis välja kaks eraldi paberilehte. Need olid süütut kahvatusinist värvi, sõnad olid trükitud väikeste pepside tähtedega. "Loe seda," ütles George. Iris põrnitses paberilehte. Seal seisis, täiesti selgelt ja keerutamata: "TE ARVATE, ET TEIE NAINE SOORITAS ENESETAPU. TA EI TEINUD SEDA. TA TAPETI." Teises kirjas oli: "TEIE NAINE ROSEMARY EI TAPNUD ENNAST. TA MÕRVATI."