Tooted

2003. aastal möödus sada aastat päevast, mil vennad Wrightid tegid teoks inimkonna ammuse unistuse -- lennata juhitava lennumasinaga. Lennundushuvilistest polnud tollal puudust ka Eestimaal. Hollandi rahvusvaheliselt tuntud lennunudsajaloolane Frederick Gerdessen, Tallina Tehnikaülikooli dotsent Toivo Kitvel ja Lennuameti inspektor Johannes Tilk annavad ülevaate nii Eestist pärit lennunduspioneeridest kui ka nende töö jätkajaist Eestis kuni aastani 1940. Raamat kirjeldab, kuidas rajati Eestis oma lennuväge, edendati lennutransporti ja ehitati lennukeid, mis ei jäänud alla mujal maailmas konstrueerituile.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Indeksfondide isa ja The Vanguard Groupi juhist John C. Bogle’ist alguse saanud Bogleheadide kokkuhoidev investorkogukond on tegutsenud juba 90ndate lõpust saati. Siinse raamatu kaante vahele on nad koondanud põhilise raudvara, millest nad isiklikke rahaasju korraldades ja investeerides lähtuvad. Ise toovad nad välja kaks põhilist omadust, mis neid iseloomustavad: ratsionaalsus ja hoolivus. Üksikinvestoritena mõtlevad Bogleheadid alati kainelt, eelistavad fakte ega salli ebaloogilisust. Nad soovivad aidata kõiki investoreid, kellel on küsimusi mistahes investeerimisteema kohta: vanu ja uusi tulijaid, teadlikke ja naiivseid. Teemad ulatuvad fondide valikust pensioniplaanide ja maksuhalduseni välja – miski ei jää väljapoole selle investorite ühenduse ampluaast, kes hüvitiseta ja erapooletult kaasinvestoreid aidata püüavad. Raamatust leiad läbiproovitud strateegiad, mis on aidanud miljonitel investoritel oma finantseesmärkideni jõuda; selged ja konkreetsed selgitused, millega autorid keerukaid muidu teemasid avavad; rakendatavad nõuanded säästlikumaks elustiiliks ja investeerimisega kursil püsimiseks; vajalikud teadmised pikaajalisteks sihtideks, mis prioritiseerivad stabiilset kasvu ja maandavad ebavajalikud riskid; kogukonna kogemuste pinnalt kirja pandud kollektiivsed teadmised, õppimaks teiste vigadest ja edusammudest. „Bogleheads: investeerimise teejuht“ ei ole lihtsalt järjekordne investeerimisõpik, vaid esimene peatükk teel finantsvabaduseni. Pole vahet, kas plaanid pensionipõlve, säästad raha mõne suurema ostu tarbeks või soovid lihtsalt oma varalist seisu parandada, siit leiad kõik vajaliku, et oma finantstuleviku üle kontroll haarata.

1978. aastal Läände põgenenud Nõukoguse Liidu luureohvitseri esimene raamat, mis levis kiiresti kogu maailmas. Valdavalt avalikult kättesaadavate materjalide põhjal analüüsib autor Stalini plaane ja tegevust Teise maailmasõja eel ja selle alguses, näidates, kuidas Stalin tõukas osava diplomaatia abil Hitleri sõtta lääneriikidega, lootes niiviisi mõlemaid sõdivaid pooli nõrgestada, et seejärel ise ootamatult Saksamaa vastu sõtta astudes vallutada suur osa Euroopast. Jäälõhkujaks nimetas Stalin Hitlerit, kes pidi oma sõjategevusega Läänes talle vallutusretkeks tee lahti tegema. "Jäälõhkuja" järjena on autorilt ilmunud veel "M-päev" ja "Viimane vabariik", kus ta analüüsis samu probleeme pisut teistsuguse vaatenurga alt. Kaks viimatinimetatud raamatut on eesti keeles kirjastuses "Olion" juba varem ilmunud.

Nelikümmend viis aastat on möödas raamatu "Juhuslik ekslemine Wall Streetil" esmatrükist. Selle sõnum oli lihtne – investoritel on märksa kasulikum osta ja hoida indeksifondi kui möllata väärtpaberite või aktiivselt juhitud fondide osakutega. Ligi pool sajandit hiljem usub raamatu autor Burton G. Malkiel oma algsesse teesi veelgi enam. Võib küsida, et kui põhisõnum on sama, milleks siis kaheteistkümnes väljaanne? Aga seda põhjusel, et aastate jooksul on aktsiaturu kohta esitatud sedavõrd palju segadust tekitavaid väiteid, et vaja on raamatut, mis asja klaariks. Aja jooksul on märkimisväärselt muutunud ka finantsinstrumendid, mida oleks suisa kuritegu lihtsalt maha salata. Värsket materjali on lisandunud nii palju, et ka need, kes on mõnd varasemat väljaannet lugenud, leiavad eest kuhjaga uut ning kasulikku. Autor pakub praktilisi investeerimisnäpunäiteid pensionäridele ning lahkab suure mõnu ja põhjalikkusega krüptoraha hingeelu. Lisaks annab ta selge ülevaate investeerimisteooria ja -praktika edusammudest akadeemilistes ringkondades, analüüsides muu hulgas nende kitsaskohtigi. Kuigi Malkiel toetab pikaajalisel investeerimisel indeksifondide strateegiat, ei keskendu ta oma raamatus üksnes passiivsele investeerimisele. Autor võtab lugeja käekõrvale, et tutvustada talle börsimaailma kõikvõimalikke nurgataguseid ja kangialuseid, kus võib nii mõnigi kord linna parima restorani otsa komistada. Malkielil on taas kord õnnestunud kokku panna ladusalt loetav teejuht erainvestorile, mis avab investeerimismaailma mitmeid seni suletud uksi. Kriititkud on veendunud, et raamatu näol on tegu parima investeerimisnõuga, mida raha eest saab osta. Uusi teadmisi ja ajalikke juhtnööre jagub igale investorile, seda sõltumata tasemest või riskivalmidusest.

Sellest raamatust leiate kõik neli Jukka Parkkineni Kaarna-romaani -- autorile omase mõnusa huumoriga kirjutatud loomalugu. Luulesoonega peategelane Kalevi Kaaren, vilets laulumees kuid võimas lind, elab koos oma sõpradega looduskaunis Soomes. Veetnud oma elu esimesed aastad vangipõlves inimese juures, on Kalevil hiljem raskusi enda kodu loomisega. Kalevi Kaaren unistab oma perest ning -- parema puudumisel -- võtab omaks kasupoja Oti, tsirkusest põgenenud karu. Kuid unistus Põlislaane Pärlist ei kao ka aastate möödudes.

Suvi 1852 Põhja-Rootsis Kengise külas. Karismaatiline praost Lars Levi Laestadius – usulise äratusliikumise algataja, viinakatku vastu võitleja, botaanik ja kirjamees – on oma värvikate jutlustega saanud endale andunud jüngreid ja ka vihaseid vaenlasi. Kohalik koorekiht vaatab praostile viltu, eriti kõrtsmikud, kes kaotavad tulu, kui inimesed enam ei joo. Pealekauba näib kihelkonnas ringi liikuvat murdja karu inimese nahas, kes tapab noori naisi. Terava botaanikusilmaga praost, kes tunneb hästi ka inimhingede sügavamaid soppe, leiab koos oma abilise, saami noormehe Jussiga üha uusi jälgi kurjusest, mis tungib aina lähemale. Kes või mis on kurja välja kutsunud?

Detsember 1943. Ribadeks tulistatud USA pommituslennuk näeb sõjaaegse Saksamaa kohal kurja vaeva, et pääseda vaenlase õhuruumist. Ühtäkki võtab sellele sappa Saksa hävitaja. Selle piloot on vana lennuäss – ja ta võib ühe päästikuvajutusega hävitada nii USA piloodi kui ka tema võitluskaaslased... Mis edasi juhtub, on midagi hämmastavat. Saksa piloot ei iitsata sellest hiljem kellelegi, sest riskib sõjakohtu alla sattumisega. USA õhujõud klassifitseerivad juhtunut puudutava info ülisalajaseks. See kohtumine sõjataevas jääb aga kummitama mõlemat meest, kuni nad otsustavad 40 aastat hiljem teineteise üles otsida. "Kõrgem kutse" on haaravalt kirja pandud liigutav lugu sellest, kuidas inimlikkus võib võidutseda ka kõige julmematel aegadel. See on lugu meestest, kes sunniti olema vaenlased, ent kellest said vennad. Äripäeva kirjastuselt on varem ilmunud Adam Makose "Löögirusikas" (2020).

Pühendusteos Jaan Kiivitile 65. sünnipäevaks

Raamat "Kulu ja tulemus" on juhtimisarvestuse valdkonnas võib-olla et viimase kümnendi kõige olulisem teos, selle keskmes on tegevuspõhine kulujuhtimine, kuid erinevalt paljudest varasematest selle ala raamatutest pole see siiski nii väga ainult seda teoreetilist kontseptsiooni tutvustav. See on raamat mitte ainult raamatupidajatele, vaid sisuliselt kõikide alade ja isegi kõikide tasemete juhtidele, kes soovivad mõista, kuidas tegelikult tekib kasum ja tulemus. See pole lugemiseks just lihtne raamat, kuid moodsa kulujuhtimise käsiraamatuna on see hindamatu. Robert Kaplan on kuulsamaid kaasaegseid kulujuhtimise teoreetikuid. Tema nime seostatakse ka ühe tänase kuumema juhtimiskontseptsiooni, Balance Scorecard´i tekke ja arenguga.

Eestlasi elab nii Rootsis, USA-s, Austraalias kui ka Kanadas, kuid hoopis vähem teame seda, et meie rahvuskaaslasi on ka kauges ja eksootilises Argentinas. Aivar Jürgenson uurib raamatus, millal jõudsid esimesed eestlased Argentinasse, kuidas tekkisid sealsed esimesed eesti organisatsioonid ja kuidas eestlased Argentinas kohanesid. Missugust rolli mängib Argentina eestlaste jaoks päritolumaa Eesti? Kuidas paigutub Argentina eestlaskond globaalse eesti diasporaa võrgustikku? Kuidas on Argentina ja argentiinlased mõjutanud sealsete eestlaste identiteeti? Neile ja teistele küsimustele vastuseid otsides heidab autor pilgu ka Argentina ajalukku ja tänapäeva.

1634. aastal asus Saksamaalt Eestisse Reiner Brockmann -- esimese eestikeelse luuletuse autor, Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor ja Kadrina koguduse pastor. Aasta hiljem peatus Tallinnas oma kaaskonnaga Holstein-Gottorpi hertsog Friedrich III, kelle sihiks oli rajada Pärsiast läbi Venemaa ja Eesti Siiditee Euroopasse. Ta saatjate hulka kuulunud tuntud saksa luuletaja Paul Fleming jäi Eestisse kauemaks kui aasta ja asutas luulehuvilistest haritlastest lamburiseltsi.

Herbert Salu (1911-1988) päevikuvormis romaanide minategelane vaatab tagasi tööaastatele Reevelis ("Lasnamäe lamburid" 1978) ja paneb kirja Tristvere juhtumusi ("Siiditee serval" 1986). Enamik teoste tegelasi on elust võetud, ka sündmused leiavad kinnitust, isegi Flemingi õnnetu armastuslugu. Siiditee rajamine ebaõnnestus intriigide tõttu ja süüdlasi karistati karmilt.

Maruvihasena, et New Yorgi kunstimaailm talle kui naiskunstnikule tähelepanu ei pööra, korraldab Harriet Burden eksperimendi: ta varjab kolmel näitusel oma identiteedi erinevate meeskunstnike "maskide" taha. Näituste edu näib kinnitavat Burdeni eeldust, et mehena on kunstimaailmas tähelepanu pälvida oluliselt lihtsam. Ent lugu lõpeb veelgi ebameeldivama puändiga: kui Harriet oma maskid langetab, ei jää sugugi kõik teda kui autorit uskuma. "Lõõmav maailm" on üles ehitatud kui salapärase kunstniku Harriet Burdeniga seotud tekstide kogumik. Burdeni lugu rullub lahti mitme allika kaudu, mille hulgas on tema enda (mitte täienisti usaldusväärsed) päevaraamatud ning ta laste, armukese ja hea sõbra tunnistused. Iga seletus on ometigi erinev ja saladusi tuleb järjest juurde. Burdeni loo kaudu arutleb USA kirjanik Siri Hustvedt kunsti ja loominguga seotud küsimuste üle, sh selle üle, kui võrdsed ikkagi on nais- ja meesloojate võimalused ennast teostada.

"Mälumänguraamat. 5555 küsimust Eestistˮ pole lühikesi lakoonilisi küsimusi ja kuivi vastuseid sisaldav väljaanne, nii nagu neid hea hulk ilmunud on. Siin pole mäng oluline. See on mäluraamat Eestimaast. Suuresti erineb see väljaanne sellegi poolest, et pea kõikide juba siitilmast lahkunud inimeste nimetamisel on ära toodud nende eludaatumid. Inimese eluaega on oluline teada, et osata ajateljel ette kujutada, millal ta tegutses.

Teine oluline erinevus võrreldes seni ilmunud mälumänguraamatutega on persoonide täisnimede väljakirjutamine. Nimi on inimese kõige tähtsam tunnus.
II osa lõpus on koguteose isikunimede register.

Koguteos on mõeldud laiale lugejaskonnale alates põhikooli õpilastest kuni kõrges eas inimesteni, kõigile neile, kellele on olulised teadmised Eestimaast.

Raamatu autorid on Postimehe lugejale tuttavad, sest nende koostatud mälumänge on ilmunud aastaid, vennad Lembit ja Uno Ainsoo on mälumängijad kuuekümnendatest aastatest alates.

See raamat räägib teekonnast ümber Maa, teekonnast meritsi. Selles kirjeldatakse teekonnal läbitavaid meresid ja ookeane, jutustatakse mereasukatest, laevadest, inimestest, kes ookeanid piki ja põiki läbi sõitnud ning avastanud ennetundmatuid saari ja mandreid. Tulevased meremehed leiavad selle raamatu lehekülgedelt semaforitähestiku, maailma maade lipud ja palju muud huvitavat. Teksti täiendavad joonised ja kaardid.

Kaks ulmeklassikasse kuuluvat romaani. H. G. Wells asetab "Nähtamatus" sõrme teaduse kõige haavatavamale ihulapile. Teadlane-füüsik, kel läheb korda muuta end nähtamatuks, ei varjagi, et uus olek annab talle võimu ja vabaduse, mida ta tavalise inimesena, vaese laboriassistendina, elu sees ei saaks nautida. Oma armetu maise saatuse eest otsustab ta nähtamatuse varjus inimkonnale kätte maksta. Wellsi "kuri teadlane" sai inimkonnavastase tegevuse eest oma teenitud karistuse. Mida teadus aga tuvastaks – kas tänapäeva teadust juhivad ja valitsevad head või kurjad vaimud?

Raamat käsitleb naiste ja laste riiete lõigete konstrueerimist ja on sobiv käsiraamatuna õmblusala töötajatele ning õpikuna õmblemise erialal õppijatele, kui ka igale õmblemisest huvitatule. Raamat on neljaosaline.

• I on sissejuhatav osa, milles käsitletakse mõõduvõtmise tehnikat individuaaltootmises ja mõõtude saamist proportsionaal-arvestuslikul meetodil.
• II osa – naiste üleriiete konstrueerimine.
• III osa – naiste kleitide, pluuside, seelikute, pükste konstrueerimine.
• IV osa – laste riiete konstrueerimine. Iga konstruktsioon on antud täielikult, alates põhikonstruktsiooniga ja lõpetades moekohasega, mis hõlbustab iga uue konstruktsiooni kasutamist.

"Tõe ja õiguse" II osas kajastub nii ebaõiglus kui ka allasurutud rahvustunne ja kõlama jääb mõte, et eesti rahval on õigus eksisteerida maailma ja teiste rahvastega kõrvuti. Raamat kujutab inimese võitlust kõikjale ulatuva ja kõiki puudutava tõega.

Romaan

Aadu Hindi romaan-epopöa "Tuuline rand" on silmapaisvamaid ja kunstiküpsemaid teoseid Nõukogude Eesti kirjanduses. Teos on leidnud avara tee ka vennasrahvaste lugemislauale. Teose esimesed kaks köidet on leidnud hea vastuvõtu ka teatrilaval, seda A. Särevi dramatiseeringus.

Romaani tegevus hargneb Esimese maailmasõja idarinde tagalas. Staabimiljöö piires analüüsib autor kahe valitseva klassi - tõusikliku suurkodanluse ja põlisaadli - omavahelist võitlust võimu pärast ja Saksamaa lüüasaamise põhjusi, ühtlasi terve inimkonna kurja juurt - pimesi allumist riigist vägivallaaparaadile. Originaali pealkiri Der Streit um den Sergeanten Grischa. Eesti keeles