Tooted
„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.
Suvi 1852 Põhja-Rootsis Kengise külas. Karismaatiline praost Lars Levi Laestadius – usulise äratusliikumise algataja, viinakatku vastu võitleja, botaanik ja kirjamees – on oma värvikate jutlustega saanud endale andunud jüngreid ja ka vihaseid vaenlasi. Kohalik koorekiht vaatab praostile viltu, eriti kõrtsmikud, kes kaotavad tulu, kui inimesed enam ei joo. Pealekauba näib kihelkonnas ringi liikuvat murdja karu inimese nahas, kes tapab noori naisi. Terava botaanikusilmaga praost, kes tunneb hästi ka inimhingede sügavamaid soppe, leiab koos oma abilise, saami noormehe Jussiga üha uusi jälgi kurjusest, mis tungib aina lähemale. Kes või mis on kurja välja kutsunud?
Raamat "Kulu ja tulemus" on juhtimisarvestuse valdkonnas võib-olla et viimase kümnendi kõige olulisem teos, selle keskmes on tegevuspõhine kulujuhtimine, kuid erinevalt paljudest varasematest selle ala raamatutest pole see siiski nii väga ainult seda teoreetilist kontseptsiooni tutvustav. See on raamat mitte ainult raamatupidajatele, vaid sisuliselt kõikide alade ja isegi kõikide tasemete juhtidele, kes soovivad mõista, kuidas tegelikult tekib kasum ja tulemus. See pole lugemiseks just lihtne raamat, kuid moodsa kulujuhtimise käsiraamatuna on see hindamatu. Robert Kaplan on kuulsamaid kaasaegseid kulujuhtimise teoreetikuid. Tema nime seostatakse ka ühe tänase kuumema juhtimiskontseptsiooni, Balance Scorecard´i tekke ja arenguga.
Eestlasi elab nii Rootsis, USA-s, Austraalias kui ka Kanadas, kuid hoopis vähem teame seda, et meie rahvuskaaslasi on ka kauges ja eksootilises Argentinas. Aivar Jürgenson uurib raamatus, millal jõudsid esimesed eestlased Argentinasse, kuidas tekkisid sealsed esimesed eesti organisatsioonid ja kuidas eestlased Argentinas kohanesid. Missugust rolli mängib Argentina eestlaste jaoks päritolumaa Eesti? Kuidas paigutub Argentina eestlaskond globaalse eesti diasporaa võrgustikku? Kuidas on Argentina ja argentiinlased mõjutanud sealsete eestlaste identiteeti? Neile ja teistele küsimustele vastuseid otsides heidab autor pilgu ka Argentina ajalukku ja tänapäeva.
1634. aastal asus Saksamaalt Eestisse Reiner Brockmann -- esimese eestikeelse luuletuse autor, Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor ja Kadrina koguduse pastor. Aasta hiljem peatus Tallinnas oma kaaskonnaga Holstein-Gottorpi hertsog Friedrich III, kelle sihiks oli rajada Pärsiast läbi Venemaa ja Eesti Siiditee Euroopasse. Ta saatjate hulka kuulunud tuntud saksa luuletaja Paul Fleming jäi Eestisse kauemaks kui aasta ja asutas luulehuvilistest haritlastest lamburiseltsi.
Herbert Salu (1911-1988) päevikuvormis romaanide minategelane vaatab tagasi tööaastatele Reevelis ("Lasnamäe lamburid" 1978) ja paneb kirja Tristvere juhtumusi ("Siiditee serval" 1986). Enamik teoste tegelasi on elust võetud, ka sündmused leiavad kinnitust, isegi Flemingi õnnetu armastuslugu. Siiditee rajamine ebaõnnestus intriigide tõttu ja süüdlasi karistati karmilt.
"Mälumänguraamat. 5555 küsimust Eestistˮ pole lühikesi lakoonilisi küsimusi ja kuivi vastuseid sisaldav väljaanne, nii nagu neid hea hulk ilmunud on. Siin pole mäng oluline. See on mäluraamat Eestimaast. Suuresti erineb see väljaanne sellegi poolest, et pea kõikide juba siitilmast lahkunud inimeste nimetamisel on ära toodud nende eludaatumid. Inimese eluaega on oluline teada, et osata ajateljel ette kujutada, millal ta tegutses.
Teine oluline erinevus võrreldes seni ilmunud mälumänguraamatutega on persoonide täisnimede väljakirjutamine. Nimi on inimese kõige tähtsam tunnus.
II osa lõpus on koguteose isikunimede register.
Koguteos on mõeldud laiale lugejaskonnale alates põhikooli õpilastest kuni kõrges eas inimesteni, kõigile neile, kellele on olulised teadmised Eestimaast.
Raamatu autorid on Postimehe lugejale tuttavad, sest nende koostatud mälumänge on ilmunud aastaid, vennad Lembit ja Uno Ainsoo on mälumängijad kuuekümnendatest aastatest alates.
Kaks ulmeklassikasse kuuluvat romaani. H. G. Wells asetab "Nähtamatus" sõrme teaduse kõige haavatavamale ihulapile. Teadlane-füüsik, kel läheb korda muuta end nähtamatuks, ei varjagi, et uus olek annab talle võimu ja vabaduse, mida ta tavalise inimesena, vaese laboriassistendina, elu sees ei saaks nautida. Oma armetu maise saatuse eest otsustab ta nähtamatuse varjus inimkonnale kätte maksta.
Wellsi "kuri teadlane" sai inimkonnavastase tegevuse eest oma teenitud karistuse. Mida teadus aga tuvastaks – kas tänapäeva teadust juhivad ja valitsevad head või kurjad vaimud?
Õpiku 38 õppetükki hõlmavad teemasid, mis on valitud igapäevase kõnekeele õpetamisest lähtudes. Õpikus on esitatud foneetika lühikursus ja grammatikareeglid. Harjutused sisaldavad probleemõppe elemente, mis arendavad loovat mõtlemist. Õpik iseõppijaile, sobib kasutada ka keeltekoolis ja -kursustel.
„Seened kultuuriloos“ pole tavaline seeneraamat – siin astuvad seened ette meie kaaslaste ja huviobjektina inimkultuuri valdkondades. Lisaks nende rollile toidukultuuris on juttu eestlaste ja teiste rahvaste suhtumisest seentesse, seenekorjamisest, seente kasvatamisest, seentega ravimisest, aga ka seenemürgitustest.
Autor näitab, missuguses tähenduses esinevad seened mõistatustes, naljandites, muistendites, unenägudes. Saame teada, mida on inimesed arvanud seente päritolust, kes on seenealused, mis on pilvetükid ja kuidas on need seotud seentega. Kaasajal on seened väga populaarne dekoratsioonielement.
Iseäranis punast kärbseseent kasutatakse sageli lasteraamatute illustratsioonides, vaateakendel, koomiksites, kujunduselemendina aedades ja õnnesümbolina postkaartidel. Miks on see nii? Ja kuidas on seotud kärbseseen ja kärbsed?
Aivar Jürgenson on kaitsnud teadusmagistri kraadi folkloristikas ja doktorikraadi kultuuriajaloos. Tema teaduslikud huvid hõlmavad lisaks etnomükoloogiale diasporaauuringuid, migratsiooni- ja koloniaalajalugu, rände- ja integratsiooniprotsesse minevikus ja tänapäeval. Välitöid on ta teinud eesti diasporaakogukondades Siberis, Kaukaasias ja Lõuna-Ameerikas.
"Tõe ja õiguse" II osas kajastub nii ebaõiglus kui ka allasurutud rahvustunne ja kõlama jääb mõte, et eesti rahval on õigus eksisteerida maailma ja teiste rahvastega kõrvuti. Raamat kujutab inimese võitlust kõikjale ulatuva ja kõiki puudutava tõega.
Aadu Hindi romaan-epopöa "Tuuline rand" on silmapaisvamaid ja kunstiküpsemaid teoseid Nõukogude Eesti kirjanduses. Teos on leidnud avara tee ka vennasrahvaste lugemislauale. Teose esimesed kaks köidet on leidnud hea vastuvõtu ka teatrilaval, seda A. Särevi dramatiseeringus.
Kaur Riismaa romaani „Väsinud valguse teooria” aines on Eesti lähiajalugu. See algab 1997. aasta kuumal börsisuvel ja lõpeb 2020. aasta aprillis koroona ajal. Romaan pakub vastuseid küsimusele, mismoodi meie ajaloo erinevad kriisid, võidud ja kaotused on vorminud kolme eri põlvkonna väärtushinnanguid, elukvaliteeti ja mentaliteeti.
Kaur Riismaa (snd 1986) on avaldanud kümme luulekogu ja seitse romaani, kirjutanud näidendeid ja stsenaariume. Mitmepalgelises loomingus on tema põhiteemasid suure ajaloo ja psühholoogilise aja põimumine inimese argipäevas. Riismaa on pälvinud tähelepanu ja tunnustust nii kodus kui kaugemal. Luulekogud „Merimetsa” ning „Teekond päeva lõppu” pälvisid Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad. Romaan „Väike Ferdinand” oli Euroopa Liidu kirjanduspreemia nominent. 2015. aastal võitis Riismaa kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse, 2025. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse. 2025. aastal pälvis Kaur Riismaa võistlustöö „Kuidas me tapsime püha” esikoha ka Eesti Kultuurkapitali esseevõistlusel „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat”.
„Hästi ajastut tabav romaan kõigile, kes mäletavad, ja neilegi, kes ealiste iseärasuste tõttu ise mäletada ei saa. Käimaminek võtab aega, ent väljumine ei pruugi üldse õnnestuda! Tahe pilk ühe põlvkonna mõne võimaliku eluloo sisse.” – Karl-Martin Sinijärv, ajakirjanik ja luuletaja
„Aferistid ja aatemehed, ellujääjad ja allavandujad, pätid ja pühakud – me tunneme nad ära, need on inimesed meie seast. Lugejal on võimalus valida endale peategelane vastavalt oma soole, põlvkonnale ja meelelaadile. Omaette saavutus on, kui usutavalt ja empaatiliselt suudab Riismaa maainimesi kujutada.” – Mari Niitra, kirjandusuurija ja Juhan Liivi muuseumi juhataja