Tooted

Armastatud romaanisarja uues osas kaevab kohtuarheoloog Ruth Galloway välja Victoria-aegse naismõrvari luud, samal ajal kui tänapäevases Norfolkis külvab paanikat lapseröövel.

Igal aastal peetakse Norfolkis ühishauda maetud kehvikutele eestpalvust nimega „Äratõugatud surnute mälestusteenistus“. Seekordse palvuse vastu on Ruthil eriline huvi. Tema hiljutised väljakaevamised Norwichi lossi juures tõid päevavalgele kurikuulsa Konksumamma, kes poodi 1867. aastal viie lapse mõrva eest. Nüüd satub Ruth vastumeelselt telesarja „Naised, kes tapavad“, kus töötab kõrvuti saatesarja võluvast ajalooeksperdist professori Frank Barkeriga. Peainspektor Harry Nelson murrab aga pead kolme surnuna leitud imiku juhtumi üle. Ta on kindel, et nende surma eest vastutab laste lihane ema. Siis röövitakse laps, ning vastutuse võtab keegi Kasvatajatädi.

Kas tegutsemas on kaks mõrvarit või sooritas kõik roimad Kasvatajatädi? Nelsoni meeskond peab välkkiirelt tegutsema, sest kui kaob järgmine laps, ei saaks enamat kaalul ollagi.

Sisukord:
Mati Unt. Peaproov
Enn Vetemaa. Nukumäng
Paul-Eerik Rummo. Kass! Kass! Kass!
Rein Saluri. Kadunud isa
Krista Kajar. Suur eksperiment

Vähesed raamatud on avaldanud sama suurt poliitilist ja kirjanduslikku mõju nagu Remarque'i "Läänerindel muutuseta" -- jahmatavalt realistlik, liigutavalt inimlik, natslikul Saksamaal keelatud ja tuleriidal põletatud, on see jäänud kogu maailma menuraamatuks juba üle seitsme aastakümne. Kuid selle autorist on hoopis vähem teada. Kes Remarque õieti oli? Inglise uurija Hilton Timsi kirjutatud biograafia koorib ühe kihi teise järel anonüümsuselt, mida Remarque oma privaatsuse kaitseks oli kudunud, ja paljastab mehe, kelle elu oli 20. sajandi romantilisimaid ja hingevalusamaid.

Sisu: Punane joon Turumajanduse sünd Korea kriis ja sellest jagusaamine Toimetulek kõrgkonjuktuuriga Turumajandus saab jagu plaanimajandusest Olen majandusminister, mitte huvigruppide esindaja Kartellid -- tarbija vaenlased Vahetute arvamusavalduste väärtus Turumajandus võimaldab õiglase palga Kas heaolu viib materjalismini? Marga ja penni psühholoogia Hoolekanderiik -- tänapäeva pettekujutlus Poliitikat ei saa teha kabinetilaudade tagant Vahejaam Euroopa Fööniks tõuseb tuhast Uue valitsuse tegevuse alused

Raamat vastab küsimustele: Kas egoism on edukam elustrateegia kui koostöö ja teistega arvestamine?

Miks on isasel paabulinnul nii ohtlikult värvikirev ja mõttetult suur saba? Mis sunnib inimest kulutama aastaid raamatu kirjutamisele või pillimängu lihvimisele? Mis teeb tippteadlased, -kunstnikud ja -kirjanikud nii populaarseks? Miks on laia joonega inimesed vastassoole ülimalt atraktiivsed? Vaid efektiivsusel ja ratsionaalsusel põhinevaid teooriaid aluseks võttes ei ole kunsti või filantroopia vajalikkust võimalik seletada.

Autori arvates saab aga paljusid muidu raskelt seletatavaid inimkäitumise ja kultuuriliste nähtuste põhjusi seletada kulukate signaalide mõistega.

Raamat sisaldab tervikuna suure tšehhi kirjaniku Karel Čapeki (1890-1938) kaks kõige tuntumat jutustustekogu. Harilikult kriminaalsele süžeele või mingile paradoksaalsele situatsioonile toetudes näitab autor üsnagi ootamatust vaatenurgast inimese mõttemaailma ja käitumise iseärasusi.

"Kalendritüdruku" kolmandas raamatus jätkab Mia Saunders eskorttüdruku tasuvat ja meeliköitvat tööd, et vabastada võlgadest oma isa. Maikuu viib isepäise eskorttüdruku Mia Saundersi tema unistuse paika, Hawaii saarestikku, kus ta tööülesanne on olla ujumisriiete modell. Kuu aega eksootilisel Oahu saarel, kuhu seekord saab Mia kaasa võtta ka oma parima sõbranna ja õe. Kas saaks minna veel paremaks? Selsamal hetkel, kui Mia kohtab oma kaasmodelli, Tai-nimelist samoalast, taipab ta, et saab küll – kohe palju, palju paremaks. Tai Nikol on olemas kõik ja veel enamgi. Ta on pikk, laiaõlgne, lihastes ja mis kõige seksikam: üle tema päevitunud keha vonklevad keerukad tribal-tätoveeringud, mis Mia põlvist nõrgaks võtavad.

Tulvil meelierutavaid Hawaii-mälestusi on Mia kindel, et suudab vastu astuda ka järgmisele kuule, seekord kesk Washingtoni betoonehitisi ning igavaid kohtumisi tipp-poliitikute ja ärimeestega. Mia rolliks saab olla kuu aega riigi ühe rikkaima mehe, kuuekümnendates eluaastates Warren Shipley käevangus, et kindlustada tollele elu olulisim äritehing. Mia ootused juunikuule saavad aga hoopis teiseks, kui selgub, et Shipley poeg ei ole keegi muu kui osariigi senaator, nägus Aaron Shipley – oma vanuse kohta läbi aegade edukaim (ja kuumim) poliitik. Poliitika ja igav? Võib-olla siiski mitte…

Triloogia esimene osa käsitleb tsaariaegse Läti töölisperede ränka saatust Esimese maailmasõja eelõhtul ning sõjaaja pagulasaastatel.

Sisukord:

• -Sissejuhatus makroökonoomikasse
• -Rahvamajanduse arvepidamine
• -Kogutoodang: kogupakkumine ja -nõudlus
• -Tarbimine ja säästmine -Investeerimine
• -Avaliku sektori tulud, kulud ja eelarve
• -Avalik sektor ja fiskaalpoliitika
• -Raha ja rahanõudlus
• -Rahapakkumine, rahaturu tasakaal
• -Inflatsioon
• -Maksebilanss ja rahvusvahelised finantsturud
• -Töötus ja inflatsioon
• -IS-LM mudel ja kogunõudlus
• -Avatud majanduse mudel
• -Neoklassikalised kasvumudelid
• -Endogeense kasvu teooriad

«Maru maitsete maailm. Angervaks, seened ja päästetud tomatid ehk armastus täistaimselt taldrikul» on Maru kolmas kokaraamat.

Romaani insenerist peategelast tabab ootamatult täielik mälukaotus. Pärast mõningaid eksirännakuid on ta sunnitud pöörduma abi saamiseks ainuvõimalikku paika- psühhoneuroloogiahaiglasse. See küllaltki ebaharilik tegevuskoht ei too aga romaani minoorsust, pigem annab autorile võimaluse mõtiskleda- kohati isegi lõbusas toonis- inimloomuse kummaliste tahkude üle ning juhib tähelepanu XX sajandi heitlikest rütmidest tuleneda võivale vaimu saastumisele. Süžee põhiliini kõrval on oluline tähtsus paljudel ekskurssidel mitmesugustesse loodusteaduste valdkondadesse jm., kusjuures välja jõutakse Mateeria ja Vaimu komplitseeritud suhteni. Jätkub esimeses raamatus tuntud tegelaste elukäigu jälgimine keskseks kujuks tõuseb seekoed psühhiaater dr Karl Moorits. Süžee põhiliini kõrval on oluline tähtsus paljudel ekskurssidel mitmesugustesse loodusteaduste valdkondadesse jm, kusjuures välja jõuakse Mateeria ja Vaimu komplitseeritud suhteni.

Siberis elav vene kirjanik Vadim Makšejev küüditati 1941. aasta juunis koos isa, ema ja väikese õega Eestist, Kiviõlist Siberisse. 1942. aastaks oli kogu perekonnast ellu jäänud ainult tema. Makšejev on uurinud arhiivides tolleaegsete jõustruktuuride ja parteiorganite dokumente, mis käsitlevad väljasaatmisi Narõmi ringkonda ja väljasaadetute elu seal alates 1930. aastate algusest, mil Narõmi kanti asustati sunniviisiliselt ümber kulakuid, ja lõpetades „uue kontingendiga“, kelleks olid 1941. aastal Leedust, Lätist, Eestist ja riigi teistest piirkondadest küüditatud inimesed. Käesolev kogumik sisaldab dokumente, küüditatute ja autori isiklikke mälestusi ning kommentaare nende ränkade repressioonide all kannatanud inimeste elust ja saatusest. Raamatut on täiendatud Vadim Makšejevi isa elukäiku kajastavate dokumentidega Eesti arhiivides.

Teise maailmasõja ajal põgenes Nõukogude ja Saksa okupatsiooni jalust Eestist Soome tuhandeid inimesi. Pageti terrori ja võõrasse väkke sundvõtmise eest, paadipõgenike seas olid ka tulevased „soomepoisid“. Väikeste, enamasti lahtiste paatide sihtkohad olid Soome rannik ja Helsingist itta jäävad skäärid. Põgenikevool oli suurim 1943. aasta sügissuvest 1944. aasta veebruarini, kuid üksikuid retki tehti veel pärast sõdagi. Lisaks inimestele liikus selles masinavärgis palju raha.

Ohtlikke öiseid paadireise üle Soome lahe korraldasid enamasti endised salapiirituse vedajad. Randlased mõlemal pool lahte olid juba aastasadu omavahel läbi käinud, hoolimata piiridest või nende puudumisest, ning toimetanud ühele või teisele poole nii inimesi kui kaupa, ka salakaupa. Nüüd kasutati sedasama võrgustikku. Soome poolel püüti kõik saabujad kindlatesse vastuvõtupunktidesse koguda ja arvele võtta. Põgenike ülekuulamisprotokollides on kirjas erakordseid, vahel lausa uskumatuid lugusid.

Ruth Maier sündis 1920. aastal Viinis. Ta põgenes Teise maailmasõja eest Norrasse, kuid suri Auschwitzi küüditatuna 1942. aastal, vaid 22 aasta vanuselt. Päevikut pidas Ruth Maier kogu elu, kirjutades esimesed teadaolevad märkmed juba 12-aastaselt. Tema ülestähendused annavad ettekujutuse otsiva vaimuga ja haritud, laia kunstihaardega noorest inimesest.

Jan Erik Voldi koostatud raamat "Ruth Maieri päevikud" alapealkirjaga "Juudi põgenik Norras" on valminud ligi 1100 lehekülje päevikukäsikirjade ja 300 lehekülje kirjade põhjal. Lisaks sisaldab raamat ohtralt fotosid ja Ruthi enda joonistusi.

Romaanis on põimunud kolme orvuks jäänud lapse elukäigud. Etioopia poisi Solomoni ning üksteisest lahutatud Indiast pärit õdede Muna ja Sita lapsepõlv ning elud kulgevad 1970. aastatel omasoodu Addis Abebas, Bombays, Barcelonas ja Kuubal. Täiskasvanutena ristuvad nende teed aga Barcelonas. Mitmete lähimineviku sündmuste taustal hargnevad, tõsielust inspireeritud lood võiksid olla hääletoruks tuhandetele sarnastele. Realistlikud olukirjeldused avavad lugejale maakera eri paigus valitseva lohutu reaalsuse ja ühtlasi tohutu kultuurilise mitmekesisuse. See on jutustus, mis kompab sotsiaalseid ja kultuuripiire; lugu vastupanust, visadusest, unistustest - sellest, mis inimesi ühendab.

Postilli on võetud jutlusi väga erinevatest aegadest. Enamikus pärinevad need nn nõukogude stagnaajast, mil kirik oma tegevusega oli lõpuks tõepoolest tõrjutud ühiskonna äärealale. Kuid selle kõrval kajastub ka Eesti rahva uuem aeg, mil Jumala ees vaadatuna probleemid on pealtnäha teisenenud, oma sügavamalt olemuselt aga jäänud samaks. Minu ametist olenevalt on uuema aja jutlused tihti kasuaalsed, s.t et nad on peetud tähtpäevade või sinodite erijumalateenistustel.

Gide´i romaan «Valerahategijad» (1926) lahkab silmakirjalikkust ja enesepettusi. Peategelane Édouard peab päevikut, soovides kirjutada romaani tegelikkuse olemusest. Teine autor – ehk pseudoautor, sekkuv minategelane – kommenteerib toimuvat. Édouard armub oma nõosse Oliver Molinier´sse. Nende lugu näitab Gide´i arusaama konstruktiivsest homosuhtest. Paljud teemad koonduvad kompleksseks tervikuks, nii et tulemuseks pole üksnes romaan kirjutavast kirjanikust, kes kirjutab romaani kirjanikust, kes omakorda kirjutab romaani rahavõltsimisest. Valerahategijate kamba intriigid sümboliseerivad võltskaraktereid, millega inimesed end maskeerivad. Prantsuse kirjanik André Gide (1869–1951) oli ühtaegu tuntud moralist ja humanist, kelle teosed kajastavad suuresti tema enda elu. Aktiivse ühiskonnategelase ja intellektuaalina oli Gide lähedastes sõprussidemetes Oscar Wilde´iga ning eeskujuks noorele Albert Camus´le ja Jean-Paul Sartre´ile. André Gide´ile omistati 1947. aasta Nobeli kirjanduspreemia.

Taani saatkonna töötaja Moskvas Jack Andersen asub eraviisiliselt uurima kahe naise, saatkonna sekretäri Sonja ja temaga millegipärast ühes korteris tapetud venelanna Vera mõrva tagamaid. Kuigi ümberlükkamatud süütõendid viitavad selgelt enesetapu juhtumile ja ametlik uurimine lõpetatakse kiiresti, tahab Jack Andersen leida seoseid vene prostituudi ja Sonja vahel.

Seepärast tutvub ta Veera õe Lilliga – lauljannaga hotelli Praga restoranist. Nende vahel tekib muidugimõista armulugu ja kõik näib hästi minevat, kuni Jack Andersenile esitatakse süüdistus saadiku ebaväärika käitumise eest ja ta peab lahkuma riigist kolme päeva jooksul...

Romaan vaatleb 1944. aastal Eestist pagulasena lahkunud Peep Mijeksenaari elukäiku. Laevakaptenina töötanud isa hukkus sõjas, ema abiellus uuesti madalmaade rügementi kuulunud hollandlasega ja nii Peep lapsena Hollandisse sattuski. Poiss ei unusta aga võõrsil eesti keelt ja soovib isa eeskujul meremeheks saada. Saatus viib ta kokku Eestist pärit ja võõrsil elava meremehe Juhan Laugalaasiga, kes on nõus poisi oma laeva tööle võtma.