Tooted

„Armastus külmas kliimas” on säravalt romantiline teos, mis kirjeldab värvikalt aristokraatide kadunud hiilgust kahe maailmasõja vahelisel Inglismaal ja kuulub kindlalt inglise kirjanduse klassika hulka. Ehkki romaanis on kujutatud kõrgaadli elu, võib vaimukuste pillerkaari varjus aimata ka nukramaid alatoone, sest armastus võtab sageli ootamatu kuju või jääb hoopis tabamatuks. Nagu heades raamatutes ikka, on selleski teoses midagi rohkemat, kui esmapilgul paistab, ning küllap sellepärast püsib see seniajani värskena.

"Don Carlos" valmis Fr. Schilleril viieaastase hoolika töö tulemusena veidi enne Prantsuse revolutsiooni, mil teda endiselt pingsalt paelus inimsuse- ja vabaduseidee. Küsimusele riigi ja inimkonna vahekorrast otsis autor väsimatult lahendust ja püüdis seda leida nende antipoodide lepituses. Riigi kui rõhumissüsteemi olemust Schiller veel lõplikult ei mõistnud, kõige kurja juurt nägi ta ainuüksi katoliku kiriku ülemvalitsuses. Idealistina lootis ta, et paremad ajad toovad troonile humanistlikumad, kirikust sõltumatud valitsejad, kes valitsetavate nõudeid rahuldavad.

Käesolev teatmik on raamat raamatutest, ülevaade trükistest, mis on ilmunud väljaspool Eestit aastail 1944-1986. Selles antakse andmed ka raamatute autoritest, kes on elanud sel ajal eksiilis. Bibliograafiline ülevaade ja lühike biofraafiline teatmik on valik umbes 2600-st eestikeelsest trükisest ja nende autoreist.

Joseph Rydyard Kipling sündis 30. detsembril 1865. aastal Bombays. Kuueaastaselt kolis ta Inglismaale. Kooliaeg möödus Portsmouthi ligidal Southseas ja 1878. aastal asus ta õppima sõjakooli Devonshire'is. 1882. aastal läks Kipling Indiasse tagasi ja kirjutas Lahore'is ja Allahabadis ajalehtedele artikleid. Lisaks sellele tegeles ta algul luuletamisega, hiljem hakkas ilmuma ohtralt lühijutte. Kui ta 1880. aastatel taas Inglismaale läks, oli ta tänu nendele jutustustele seal juba kuulus. “Jutte väikestele lastele”(1902) ja “Haldjamäe vembumees” (1906) said ruttu lastekirjanduse klassikaks. 1907. aastal sai Kipling esimese inglasena Nobeli kirjanduspreemia. Seiklusfantaasia “Haldjamäe Vembumees” sisukord: Welandi mõõk Noored mehed mõisas Uljad seiklejad Vanad mehed Pevenseys Suurel müüril Tiibadega Mütsid Joonistaja Hal Kolmekümnenda leegioni tsentuurio “Dymchurchi pagemine Aare ja seadus

Aegade vältel on voodis tehtud peaaegu kõike. Muistsetel egiptlastel aitas voodi luua sidet hauataguse maailmaga, Shakespeare’i päevil kihas selle ümber seltskonnaelu ja Teise maailmasõja ajal juhtis Winston Churchill voodist tervet Suurbritanniat.

Tänapäeval on voodi tõrjutud magamistoa ukse taha ning uneterapeudid soovitavad voodit kasutada üksnes magamiseks ja seksiks. Nii tulebki selle mööblieseme kirev ajalugu ja roll inimeste elus kõne alla hämmastavalt harva. Ometi on voodil, kus veedame umbes kolmandiku oma elust, jutustada vägevaid lugusid.

„Horisontaalses ajaloos“ tõmmatakse kõrvale eesriided, mis varjavad voodit kui inimkonna üht kõige tähtsamat leiutist. Ühtviisi saavad sõna nii hiigelsuurtes kõrtsivoodites üheskoos tukkuvad rännumehed kui kullatud vooditest käske jagavad valitsejad. Raamat toob lugeja ette voodi veidravõitu ja mõnikord naljaka, kuid alati paeluva ajaloo: see on jutustus, kuidas okstest ja lehtedest ürgpesast sai põranda kohal hõljuv tehnoloogiaime.

Brian Fagan on antropoloogia emeriitprofessor California ülikoolis Santa Barbaras ja avaldanud mitu arheoloogiaraamatut.

Nadia Durrani on kirjutanud arheoloogia teemal juba kaks aastakümmet, avaldanud koos Brian Faganiga mitu õpikut ja toimetanud ajakirja Current World Archaeology.

Inglise tuntud kirjaniku Graham Greene´i romaan jutustab väga andekast, üleeuroopalise kuulsusega arhitektist Querryst, kes on kaotanud usu iseendasse, jumalasse, oma kutsumusse, naistesse ja kuulsusesse – ühesõnaga kogu maailmasse. Selle maailma ja iseenda eest pageb ta pidalitõbiste varjupaika Kongos. Siin, kõigist eraldatud paigas, koloonia arsti doktor Colini ja oma pärismaalasest teenri Deo Gratiase seltsis loodab ta leida rahu ja tasakaalu.Aga see on vaid illusioon. Vaimne pidalitõbi on arhitektis liiga kaugele läinud. Ka tema on üks neid "lootusetuid juhtumeid", kellel pole väljapääsu. Katoliiklasest silmakirjateenri Ryckeri kuul kustutab Querry eluküünla.See isikudraama kasvab Graham Greene´i kirjanikusule all kogu meie sajandi Lääne intelligentsi vaimseks draamaks, mis on ohtlikult nakkav ja levib ähvardava kiirusega. Querry saatus on kirjaniku käes otseseks sotsiaalseks süüdistuseks maailma vastu, mis sünnitab sääraseid tragöödiaid.

Kas Jumal teab ja näeb kõike? Kas kõik, mis juhtub, on Jumala poolt nii ette nähtud? Sõna „ettenägevus" on rikkalik ja suure oluliste teoloogiliste nüansside lastiga. See on mõiste, mille taga on sajandite, isegi aastatuhande pikkune ajalooline tähendusrikkus. See on tohutult kaalukas teoloogiline termin, mille juured on Pühakirja aegumatus sisus. See raamat on katse vaadata otsa küsimustele, mis tekivad seoses jumaliku ettenägevusega. Selle eesmärk on käsitleda ettenägevuse küsimust mitte ainult õpetuslikust vaatevinklist, vaid uurides ka lihast ja luust inimeste konkreetseid kogemusi.

Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini on põnev uurimus Eesti keskaegsest ja varauusaegsest raidkivikunstist. Raamat keskendub reljeefidele, skulptuuridele ja glüptikale, tuues esile kunstiajaloo olulise perioodi Eestis.

Sisukord:
Kakskümmend viis aastat Riiklikku Projekteerimise Instituuti "Eesti Projekt"
Instituudi plaan ja kaadrid
Meenutusi Arhitektuur-Projekteerimise ja Planeerimise Keskuse tegevusest aastail 1945-1948
Linnade planeerimisest
Meie instituudi osast elamute ja ühiskondlike hoonete kavandamisel
Tüüpprojekteerimine
Konstruktorite tööst
Insenerimõtte arengust veemajanduse ja sanitaartehnika alal
Kaasaegsetest liikluslahendustest
Meie tööst gaasivarustuse projekteerimisel
Elektrikute tööpõllult
Soojusvarustuse tsentraliseerimisest Eesti NSV-s
Matemaatilisest mudeldamisest ja kaasaegse arvutustehnika kasutamisest
Külma ja vihma trotsijad
Projekteerimisorganisatsioonide uuest hoonest
Vormistus- ja paljundusseadmed
Märkmeid instituudi parteiorganisatsiooni minevikust
Ühiskondlik töö

Vaid harva juhtub, et mõni inimene või mõni raamat ajaga mitte ei vanane, vaid nooreneb. Tuntud ajaloolase Lauri Vahtre "Suur pettumus" on selline erand. Esmatrükist möödunud 14 aastaga pole see teos mitte iganenud, vaid muutunud ajakohasemaks ja värskemaks. Kuidas saab ja kuidas ei saa ühitada mõisteid "mina", "meie" ja "nemad"; mis teeb rahvast rahva ja üksikisikust selle rahva liikme; kus on humanismi ning inimõiguste piirid; kus peituvad Lääne tsivilisatsiooni suurimad nõrkused ja ohud.

See teos annab võtme väärtuste üle järelemõtlemiseks, mida täna, 21. sajandi suhteliselt pidetus maailmas, väga vajame.

Ühel vaiksel augustihommikul vabaneb vanglast topeltmõrvar. Ühel vihmasel aprillipäeval leitakse metsast köndistatud surnukeha. Milline seos valitseb nende sündmuste vahel? Komissar Van Veeteren pannakse silmitsi kireva ja õnnetu inimsaatusega. Tema lahendada jääb kuritegu, mille puhul kõik juhtniidid viivad üksnes ajas tagasi. Seal, kus kõik süütõendid on ammu ja hoolega hävitatud, saab kriminalist tugineda ainult ainsale hävimatule tunnistajale – kaasinimeste mälule. Sellele toetudes on võimalik lahendada sedagi, mis peaaegu lahendamatu.

Ajakirja Eesti Naine eluloosarja raamat Tiina Pargist – telerežissöörist, saatejuhist, telesaadete autorist ja toimetajast, oma firma Free Studio juhist, reisisõltlasest ja reisisaadete tegijast.

Sõnastik sisaldab üle 9000 tehnilise oskussõna ehituse, elektrotehnika, masinaehituse ja üldtehnika alalt.

Raamatus uurib autor edu. Ta näitab, et edu ei ole ülemäära seotud inimese kaasasündinud annetega. Inimese vormivad edukaks teda ümbritsev taustsüsteem ja tavad, sotsiaalne keskkond, avanenud uued võimalused ja ajalooline pärand. Edu ei ole erakordne ega saavutamatu – selle nimel on edukad üldiselt ise väga palju tööd teinud.