Tooted

Anti Kidroni „122 õpetamistarkust“ on lihtsas keeles kirjutatud käsiraamat neile, kelle amet või roll nõuab teiste õpetamist. Selles antakse juhiseid õppetunni kavandamiseks, loengu pidamiseks, kuulajate tähelepanu äratamiseks, väitluse algatamiseks, vestlusringi või rühmatöö läbiviimiseks, jaotusmaterjalide koostamiseks ja paljudes teistes praktilistes küsimustes. Üksikasjalikult on tutvustatud sugestiivõpet jt uute õpitehnikate võimalusi, aga ka paradoksaalset õpet, enesehäälestamise meetodeid jm. Raamatule lisavad väärtust eesti tuntud kasvatusteadlaste ja õpetajatega tehtud intervjuud.

 

Käesolev teatmik on raamat raamatutest, ülevaade trükistest, mis on ilmunud väljaspool Eestit aastail 1944-1986. Selles antakse andmed ka raamatute autoritest, kes on elanud sel ajal eksiilis. Bibliograafiline ülevaade ja lühike biofraafiline teatmik on valik umbes 2600-st eestikeelsest trükisest ja nende autoreist.

Joseph Rydyard Kipling sündis 30. detsembril 1865. aastal Bombays. Kuueaastaselt kolis ta Inglismaale. Kooliaeg möödus Portsmouthi ligidal Southseas ja 1878. aastal asus ta õppima sõjakooli Devonshire'is. 1882. aastal läks Kipling Indiasse tagasi ja kirjutas Lahore'is ja Allahabadis ajalehtedele artikleid. Lisaks sellele tegeles ta algul luuletamisega, hiljem hakkas ilmuma ohtralt lühijutte. Kui ta 1880. aastatel taas Inglismaale läks, oli ta tänu nendele jutustustele seal juba kuulus. “Jutte väikestele lastele”(1902) ja “Haldjamäe vembumees” (1906) said ruttu lastekirjanduse klassikaks. 1907. aastal sai Kipling esimese inglasena Nobeli kirjanduspreemia. Seiklusfantaasia “Haldjamäe Vembumees” sisukord: Welandi mõõk Noored mehed mõisas Uljad seiklejad Vanad mehed Pevenseys Suurel müüril Tiibadega Mütsid Joonistaja Hal Kolmekümnenda leegioni tsentuurio “Dymchurchi pagemine Aare ja seadus

Kogutud teised, 3. köide.

 

Taimetoidu austajate hulgas hinnatud interneti retseptilehe www.taimetoit.ee perenaise Sandra Vungi esimene täismahus raamat! Kõik retseptid on autori poolt välja mõeldud, korduvalt läbi proovitud ja lihvitud ning raamatu jaoks ka oma käega pildistatud. Autori eesmärk oli raamatusse koguda eelkõige kõhtutäitvad, soodsad, tervislikud ja lihtsad taimsed toidud, mis paneksid ka kõige paadunuma lihasööja rahulolust mõmisema ja kogenud taimetoitlase huviga katsetama. Samuti on siin retseptid, mis sobivad uudishimulikumale toiduhuvilisele, kes soovib lihtsalt midagi uut ja põnevat kogeda. Sandra Vungi on täistaimetoitlane olnud viis aastat ning selle aja jooksul välja mõelnud ja valmistanud väga palju erinevaid taimseid toite. Raamatu alapealkiri "100% taimne" tähendab, et retseptid ei sisalda ka piima ja mune, sh ka magustoidud, mistõttu sobivad need hästi ka allergikutele.

Kas Jumal teab ja näeb kõike? Kas kõik, mis juhtub, on Jumala poolt nii ette nähtud? Sõna „ettenägevus" on rikkalik ja suure oluliste teoloogiliste nüansside lastiga. See on mõiste, mille taga on sajandite, isegi aastatuhande pikkune ajalooline tähendusrikkus. See on tohutult kaalukas teoloogiline termin, mille juured on Pühakirja aegumatus sisus. See raamat on katse vaadata otsa küsimustele, mis tekivad seoses jumaliku ettenägevusega. Selle eesmärk on käsitleda ettenägevuse küsimust mitte ainult õpetuslikust vaatevinklist, vaid uurides ka lihast ja luust inimeste konkreetseid kogemusi.

Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini on põnev uurimus Eesti keskaegsest ja varauusaegsest raidkivikunstist. Raamat keskendub reljeefidele, skulptuuridele ja glüptikale, tuues esile kunstiajaloo olulise perioodi Eestis.

Vaid harva juhtub, et mõni inimene või mõni raamat ajaga mitte ei vanane, vaid nooreneb. Tuntud ajaloolase Lauri Vahtre "Suur pettumus" on selline erand. Esmatrükist möödunud 14 aastaga pole see teos mitte iganenud, vaid muutunud ajakohasemaks ja värskemaks. Kuidas saab ja kuidas ei saa ühitada mõisteid "mina", "meie" ja "nemad"; mis teeb rahvast rahva ja üksikisikust selle rahva liikme; kus on humanismi ning inimõiguste piirid; kus peituvad Lääne tsivilisatsiooni suurimad nõrkused ja ohud.

See teos annab võtme väärtuste üle järelemõtlemiseks, mida täna, 21. sajandi suhteliselt pidetus maailmas, väga vajame.

Ühel vaiksel augustihommikul vabaneb vanglast topeltmõrvar. Ühel vihmasel aprillipäeval leitakse metsast köndistatud surnukeha. Milline seos valitseb nende sündmuste vahel? Komissar Van Veeteren pannakse silmitsi kireva ja õnnetu inimsaatusega. Tema lahendada jääb kuritegu, mille puhul kõik juhtniidid viivad üksnes ajas tagasi. Seal, kus kõik süütõendid on ammu ja hoolega hävitatud, saab kriminalist tugineda ainult ainsale hävimatule tunnistajale – kaasinimeste mälule. Sellele toetudes on võimalik lahendada sedagi, mis peaaegu lahendamatu.

Ajakirja Eesti Naine eluloosarja raamat Tiina Pargist – telerežissöörist, saatejuhist, telesaadete autorist ja toimetajast, oma firma Free Studio juhist, reisisõltlasest ja reisisaadete tegijast.

Raamatus uurib autor edu. Ta näitab, et edu ei ole ülemäära seotud inimese kaasasündinud annetega. Inimese vormivad edukaks teda ümbritsev taustsüsteem ja tavad, sotsiaalne keskkond, avanenud uued võimalused ja ajalooline pärand. Edu ei ole erakordne ega saavutamatu – selle nimel on edukad üldiselt ise väga palju tööd teinud.