Tooted

Romaani peategelasteks on sõjaväkke võetud vastsed nekrutid. Sõdurikastike käe otsas, astus Hugo hommikul kogunemiskoha poole. Seal oli hulk samaseid sõdurikastikestega noormehi

Karl Ast Rumori mälestused, mida ta kirjutas kõrges eas ja Eestist kaugel. Mitme huvi, ande ja nimekujuga mehe elu oli pikk, aktiivne ja muutusterohke, teda teatakse revolutsionääri, poliitiku, kirjaniku, ajakirjaniku, diplomaadi ja maailmarändurina. Teekond algas Võrumaalt Orava vallast Päevakeste talust aastal 1886 ja lõppes New Yorgis aastal 1971."Aegade sadestuse" esimene osa "Noorusmaa", mis maalib värvika ja tundeerksa pildi kirjaniku lapsepõlvest ja kooliajast Võru-, Setu- ja Petserimaal, ilmus 1963. a Lundis.

Esseed ja märkmed pagulaskirjanikest. Sisaldab biobibliograafilisi etüüde erinevate pagulaskirjanike noorusest ja perest, pakkudes elulooandmeid, teoste ilmumisfakte ning sissevaateid nende loomingusse.

Ümbrispaberil on kirjas "Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid", tiitellehel "Äitsmemehi ja pärlipüüdjaid"

Sisukord:
Gustav Suitsu tee ja töö. Kõne G. Suitsu juubeliaktusel Stokholmis 30. nov. 1953. (1956)
Gustav Suitsust ülikoolikateedris. Märkmeid ja mälestusi. (1963)
Noor Karl Ast ja ta teisik. (1961)
Pärispäevast järelvalguseni. Mõtterännakuid Marie Underi luule tagamaadel. (1978)
Üks varajane luuletervitus. Artur Adsonist ja Võrumaast (1964)
Noor Gailit. Eluloolisi ja muid andmeid. 1960)
Õhtust hommikuvalgeni. Gailitiga Stokholmis. (1962)
Vahemäng "Lendavad sead". Märkmeid Albert Kivikase juubeli puhul. (1968)
Märkmeid Mälgust, merest ja muust. (1960)
Paar sammukest Karl Ristikivi noorus mail. (1962)
Karl Ristikivi viimne päevik. (1977)
Peipsi tagamaadelt linnakuma poole. Märkmeid Arvo Mägi noorusmaalt. (1963)
Mängutoosi ja vana Tallinna võlus. Mõningaid jooni Gert Helbemäe noorusest. (1963)
Kuuekümnene Helbemäe. Kõne Helbemäele Londonis. (1963)
Kolm kohtumist. Lühi- ja lähipilte Peeter Lindsaarest. (1966)
Reedetud generatsiooni nägu. Juttu on Arved Viirlaiust. (1972)
Jaks odaheites 61.31. Märkmeid Ilmar Jaksi noorusmaadelt. (1973)
"Mu pill püsüs tutuan timmin..." Meenutusi Raimond Kolga murdeluulest. (1974)

Käesolev teatmik on raamat raamatutest, ülevaade trükistest, mis on ilmunud väljaspool Eestit aastail 1944-1986. Selles antakse andmed ka raamatute autoritest, kes on elanud sel ajal eksiilis. Bibliograafiline ülevaade ja lühike biofraafiline teatmik on valik umbes 2600-st eestikeelsest trükisest ja nende autoreist.

Valik novelle tsüklitest "Õigus" ja "Rahvas räägib".

Esseed ja märkmed pagulaskirjanikest. Sisaldab biobibliograafilisi etüüde erinevate pagulaskirjanike noorusest ja perest, pakkudes elulooandmeid, teoste ilmumisfakte ning sissevaateid nende loomingusse.

Sisukord:
Saatesõnana teistkordseks tulemiseks
Hanesule liigutajaist kirjanikeni. Uitmõtteid Gustav Suitsu kirjandusloo puhul
Kreutzwaldist ja Gustav Suitsust. Mõni sõna "Noore Kreutzwaldi" kohta
"Romaani" ja romaani tulek meie kirjandusse. Kajastusi ühest kaugest ajast
"...kahest kokku igatsev laulja-rändaja" Ernst Ennot meenutades
Ränikivist Linnutee poole. Tunnusjoon Henrik Visnapuu luulest
Eelõitseng ja järelvalgus. Mõtisklusi Marie Underi puhul
Sügis, öö ja ummik. Ääremärkusi August Alle värsilehtedele
Mait Metsanurgast ja jumalast. Ühe kinnismotiivi lugu
A. H Tammsaare kirjadest Ameerikasse. Väljalõikeid kirjavahetusest Andres Pranspilliga
Üks kirjutamata kiri Tammsaarele. Marginaale AHT pentaloogiale ja selle tõlgendamisele
Kaugemale, kaugemale avaruse täheplejaadide all. Mälestuskilde Tuglasest. Olematu interuvjuu Tuglasega
"Viskumas viimne täring/langemas lõpukaart"' Henrik Adamson võõrsilt nähtuna
Peer Gynt — kes vastaks? Riivamisi Karl Ast-Rumorist
Karl August Hindrey ja nõiad. Intervjuu Karl Augusti ja nõiaga
Ühe romaanitsükli algus. Märkmeid August Jakobsoni "Vaikse õhtu sünniloost"
"Meie kohus on sundida saledasse stroofi/ elementide pime raev". Heiti Talviku "Kohtupäeva" loomingu laustast
Vananematu Ants Oras. Vilkeid üle viie-kümne jõudnud AO-st
Tuumale lähemale. Ants Orase esseevalimikku lugedes
Otto A Webermann – Eesti ruumi kultuuriloolane. In memoriam ühele sõbrale
"Üle maa, üle vee viib ränduri tee..." Hajapilte muutlikust ajast ja August Annistist kahe kohtumise vahel
Värve varakevadise vikerkaare alt. Lühimärkmeid Ristikivi kirjandusliku teekonna algusest
Ristikivi "Mõrsjaliniku" sünniloost. Autori päevikumärkmeid ja lugeja lisandusi
Aletheia. Uitmõtteid epiloogina lisatud
Autori bibliografiat
Nimede register

Järg romaanidele "Oma veri", "Võõras veri", "Keerdsõlmed" ja "Teised tuuled". Terves reas romaanides, alates "Oma verega" on Helmi Mäelo andnud laiahaardelise ülevaate inimeste kujunemisest maamiljöös. Käesoleva romaaniga jõuab see sari lõpule, ring on täis saanud. Tegevus toimub "Homses päevas" kahel pinnal - Siberis ja okupeeritud kodumaal. Peategelaste ümber koondub rida endisi, aga ka palju uusi tegelasi. Siberist kodumaale pääsemiseks ollakse valmis mõnekski sammuks, mida ei oota, "otstarve pühendab abinõu". Siber ja kodumaa - need kaks vastakat mõistet saavad romaanis nii realistliku kui ka sümboolse valgustuse.

Salme Ekbaum on avaldanud terve rea populaarseks saanud romaane. Käesolev lühieepika kogumik sisaldab nii pikemaid kui lühemaid palasid. Neid on nii jutustavas proosas kui ka lüürilisemas laadis, kõik hingestatud autori leebe suhtumisega inimesse ja loodusesse. Ainestik on meile lähedane - meie omad probleemid, tegemised ja tundmused. Raamat on kirjutatud autorile omases lahedas laadis, aine- ja hingelähedaselt.

Sisu:

• "Sissetungijad"
• "Lumesadu"
• "Küpsenud mari"
• "La-Ho, kivikastja"
• "Miluu"
• "Puuris"
• "Rongis"
• "Niina ja kunstnik"
• "Kammernõunik Wenzel"
• "Siga"
• "Soe vorst"
• "Tõde solgitünnis"
• "Nuga"
• "Pirnipuu"
• "Viiuldaja"
• "Mägedesse"
• "Lilled pööningul"
• "Peetruse tagasitulek"
• "Edasilükatud matused"
• "Litsid"
• "Loogika"
• "Assessor Birnbaum"
• "Vaba kunst"
• "Hull-August"
• "Ohver"
• "Postkast"
• "BA 45768"
• "Nailonsärk"
• "Printsess Ann"
• "Malviire"
• "Viiskümmend ööri"
• "Kingad"
• "Homme"
• "Päranduse loetelu"
• "Pajupuu"
• "Kroon"
• "Uus ja vana"
• "Ohvrid, Sammud esikus"
• "Vastassuunas"
• "José, kätelkäija"
• "Raamatukogus"
• "Ptiitsa"
• "Koosoleku juhataja"
• "Küsimus"
• "Janu"
• "Pierre"
• "Esitlemata"
• "Jupiter"
• "Teel paradiisi"
• "Mario"
• "Sõnade lõpp" 

Karl Rumor (1886-1971), sajandi alguse aktiivseid revolutsioonitegelasi, hilisem eesti Vabariigi aegne tuntud poliitik ja ajakirjanik, kirjutas end eesti kirjandusse põhiliselt 1920-ndail aastail ilmunud novellidega. Kirjaniku ainsaks romaaniks jäi emigratsioonis valminud ja 1960. a. võõrsil trükitud «Krutsifiks». Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse.

"Laul kõrgel kaldal" on autori nn. Kaldametsa-triloogia teine raamat. Selle romaani peategelane on mõisaaednik Martin Vennarti vanem poeg Oskar. Koolitee ja kunstiõpingud viivad ta Kaldametsalt linna. Kangust ja hakkamist täis noormehe tavalisedki ettevõtmised muutuvad huvitavaiks ja põnevaiks, mässuaastal 1905 aga lausa ohtlikeks.

Kogumik esitab sündmusi, situatsioone ja tähelepanekuid tänapäevast ja minevikust. Peamiseks tegevuspaigaks on Stockholm, aga ka autori noorpõlve vana Võrumaa. Raamatus on 58 lugu ja 161 illustratsiooni, mis algselt avaldatud ajalehes "Teataja" aastatel 1981-87.

Sisu:

• "Poeet rändas"
  
• "Pooles vardas"
  
• "Adagio"
  
• "Igatsus"
  
• "Hilineja"
  
• "Koolibri"
  
• "Illusioon"
  
• "Scherzo"
  
• "Näkineiu"
  
• "Mustlanna"
  
• "Ootel"
  
• "Üksindus"
  
• "Henrik Visnapuule mõeldes"
  
• "Millal?"
  
• "Mesilane"
  
• "Foorum"
• "Kaaren"
  
• "Nimetu"
  
• "Panteon"
  
• "Tobe lugu"
  
• "Jaapanlikku"
  
• "Robaiyat"
  
• "Buddha"
  
• "Anathema"
  
• "Eile-täna-homme"
  
• "Ecce homo"
  
• "Vaakum"
  
• "Tundmatu"
  
• "Tornid"
  
• "Liivaliitene"
  
• "Karavan"
  
• "Pommid"
  
• "Cumulus Nimbus"
  
• "Ründajad"
  
• "Triumf"
  
• "Tänapäev"
  
• "Finita"
  
• "Neetud"
  
• "Mustad luiged"
  
• "Muumiate laevad"
  
• "Ratsanik ja hobune"
  
• "Vanitas"

Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947. a. lõpukuudel. Seda aega - Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu - võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo Arget teab, mis teda väljaandmisel ees ootaks. Ainsa pääsnuna ei tea ta aga ette oma vabaduse kallist hinda...

Silmapaistva proosakirjaniku Valev Uibopuu (1913–1997) romaani peategelane Markus on erandlik kuju: teisi aidates unustab ta enda ja oma armastatu Eeva, kes nõuab, et mees ennast muudaks. Kuna Markus on peavarju andnud kodutule mehele ja Eeva elab ühes korteris oma sõjas kaduma läinud mehe õe Iirisega, peavad Markus ja Eeva leppima teineteise külastamisega, mis pingestab nende vahekorda. Sündmuste areng viib lõpuks selleni, et Markusel tuleb otsustada kahe naise – Eeva ja Iirise vahel.

Juba mõnda aega on läänes eksisteerinud nn. dokumentromaan. Salme Ekbaumi uus teos on esimene läbinisti selles tehnikas töö eesti kirjanduses. Selle ideestik pärineb tegeliku elu sündmustest tõsieluliste tegelastega ja tõeliselt toimunud konfliktide ümber. Siin saab oma kirjandusliku läbivalgustuse Kanada eestlaskonda vapustanud konflikt kodumaaga suhtlemise probleemi taustal. Kuna vaatluste keskpunktis on autori mina-isik, annab see teosele subjektiivse värvingu, kuid loob samas psühholoogiliselt sügavasti läbituntud atmosfääri. Samas see püüab vaateviisi kõrgemale tõsta mustvalgest äärmusmentaliteedist.

Taevas on vihmadega puhtaks pestud, hõõgub soojas roosakassinises. Must-kollased lipud, vimplid ja plagud lehvivad rõõmsas tuules. Kuldnokaparved siblivad müüri taga aedades, kirikuhakid

Psühholoogiline romaan peategelase - tütarlastegümnaasiumi direktori - eneseotsingutest ning keskeakriisist.

Selg vastu kollast piimanõu, põlved ruumikitsuse pärast püsti, sõidab Martin Vennart ollendri vankripäras istudes Kaldmetsa mõisa oma uuele töökohale. Otsapidi püsti on ta kuivetanud käte vahel ka tuliuus nikerdatud konksuga jalutuskepp... Kuidas see tuli, et aiaäri omanik Gottlieb Schnell just mind von Wittmarkile soovitas, kui see ta juures väljaõppinud aednikku otsimas käis, küsib ta endamisi. Küsib, kuigi teab. Eks võitnud ta Schnelli poolehoiu ainuüksi juba seega, et armastas kaugelt enne tööaja algust tõusta. Koidukukk loomu poolest, oli ta ka hoolas ja püüdlik. Ja siis meeldis talle aia varahommikuses üksinduses viibida seepärastki, et seal ei olnud veel peremehe varju. Aga just see nagu eemalehoidumine tõi ta Schnelli südamele lähedale.

"Tuuleviiuli" novellid on tervenisti keskendunud romantilisele armastusele, mis on ahvatlenud kirjanikku kasutama märksa lüürilisemat impressionistlikku stiili. Lisaks on taustal kujutatud kevadet, kuud, merd, luigelaulu, konnakrooksumist ja unistusi...

Rumori armastusnovellid ei ole kirjutatud puritaanliku sulega, pigem julge ja realistliku visualiteediga, tilgutades sarkasmi ja kriitilist muiet erootilise unustuse järel, kui kaine mõistus maalib õnnetust armastajast pajatsi. 

Sõda on hirmus asi eriti ühele noorukile, kes selle teele ja vihastesse sündmustesse satub. Miks ei pidanud see siis olema ka "Verimusta" autorile, kes koolipingist vabatahtlike pataljoni oli astunud. Sõda on hirmus igale humaansele inimesele ja autori reaktsioon väljendus nendes novellides, eriti "Verimustas", mis otsejoones kooliõpilaste pataljoni sõdurina 1919-1920 aastal on sõjas kirjutatudki. Aga kuigi meist noortest paljud olid põhimõtteliselt sõjavastased, ei olnud me sellega veel mingid Vabadussõja kui niisuguse vastased. Me nägime ju, et see oli paratamatu oma maa kaitseks, mida vaenlane ründas. Ja et kaitsta oma maad, selleks me vabatahtlikult püssid oma kodumaa kaitseks kätte olime võtnudki, ja ma ei mäleta ühtki oma vabatahtlikku lahinguvenda, kes sellest hirmsast sõjast oleks deserteerinud. Me võitlesime oma maa vabaduse ja rahva iseseisvuse eest, venelaste vastu, kelle vägivalla all me juba koolis küllaltki olime pidanud kannatama.