Tooted

Kullal ja hõbedal on inimkonna ajaloos olnud erakordselt suur roll. Neil on palju väärtuslikke omadusi: nad on säravad, vastupidavad ja kergesti töödeldavad, nad on haruldased ja seetõttu kallid ja ihaldusväärsed. Ent praktilise väärtuse kõrval on alati olnud oluline ka kuld- ja hõbeesemete sümboolne tähendus. Raamatus ei ole esemeid mitte üksnes kirjeldatud, vaid jutustatakse ka lugusid sellest, milleks neid loodi ja mis puhuks kingiti, kuidas kasutati ja kaunistati, mida tähendavad neil leiduvad märgid ja sümbolid ning kuidas esemete omanikud või kinkijad end hõbeteostel jäädvustasid. Samuti saab lugeda kullasseppadest, kes neid esemeid lõid: nende päritolust, loomingust ja karjäärimustritest. Selleks, et huvilistel oleks võimalik kirjeldatud aardeid oma silmaga muuseumides kaeda, on ära märgitud ka nende praegused asukohad (mis alati ei kattu muuseumiga, mille kogusse ese kuulub).

Kas teadsid?

• Lilled päevituvad.
• Taani impordib vange.
• Mesilased suudavad lennata kõrgemale kui Mount Everest.

"Kummalised faktid, mis löövad pahviks ja kõditavad naljasoont." - Daily Mail

• Martin Luther King jr sai avalikus esinemises hindeks C+.
• Iirimaal ei kasutatud 2015. aastani postiindekseid.
• Suurbritannias ei sure keegi loomulikel põhjustel.
• Mussolini töötas kunagi MI5s.
• Pingviinid ei tunne kala maitset.
• Kilttursad flirdivad ümisedes.

Kogumik sisaldab Arnold Rüütli juubelikonverentsil peetud ettekandeid artikliteks vormistatud kujul. Käsitletakse teemasid nagu õigeusku minek, Saaremaa ajalugu, põllumajanduse ajalugu, Karl Vaino aeg ja kultuuriline vastupanu, Eesti NSV valitsemine ja Eesti riigi taassünd.

Raamat kaasneb naitusega "Agathe Veeber. Tuntud, kuid siiski tundmatu" Kumu kunstimuuseumis (19.12.2018–12.05.2019). Eestis kunstnikukarjääri alustanud ja loometööd New Yorgis edukalt jätkanud Agathe Veeber (1901–1988) kuulub Eesti kunsti klassikute hulka. 1933. aastal asus Veeber kõrgemas kunstikoolis Pallas õppima maalikunsti, ent lõpetas kooli 1938. aastal graafikuna. 1949. aastal Ameerika Ühendriikidesse elama asudes saavutas Agathe Veeber kiiresti edu. Ta võeti Ameerika graafikute ühingu (SAGA) liikmeks, tänu millele tal avanes võimalus esineda pidevalt näitustel. New Yorgis elades ei katkestanud graafik sidemeid Pallase koolkonnaga, vaid täiustas Eestis omandatud kunstisuunda ja osales väliseesti kunstielus. Raamat ilmub Eesti Kunstimuuseumi arhiivitrükiste sarjas, milles tutvustatakse muuseumi arhiivis säilitatavaid materjale. Kirjade, dokumentide, fotode ja Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni arvukate teoste kaudu saab selgemaks kunstniku elu- ja loometee. Samas sarjas on varem ilmunud raamatud "Kunstile ohverdatud elu. Salome Trei (1905–1995). Elulooline arhiiviaines ja hilislooming" ning "Kadunud Eesti skulptorid. Linda Sõber (1911–2004) ja Endel Kübarsepp (1912–1972)".

"Lugu liigub küünilise ja otsesõnu kriminaalse piirimail. Siit leiab vastuse küsimusele, kuidas tekkis Eestis rikkus. Samamoodi sellele, milline on must stsenaarium. See, mis ees oodata võib ja mille puhul lõpuks me maksame kõik. Täpsemalt, peaaegu kõik. Jutustus algab 90ndate alguses. Ajal, mil kauka täitmiseks olid kõik vahendid head. Järgneval sajandil astub mängu poliitika. Koostöö erakondadega avab uued perspektiivid. Ja mida aeg edasi, seda olulisemaks saavad intriigid võimukoridorides ja nende lähedal. Loomulikult ei puudu teosest personaalsed liinid ja suhterägastikud. Armastus, petmine ja ärakasutamine."

Raamat "Andres Tolts. Maastik vaikeluga" saatis samanimelist näitust Kumu kunstimuuseumis (24.11.2017–01.04.2018). Nii näitus kui ka käesolev raamat kuuluvad väärikasse Eesti kunsti klassikute sarja, millega Kumu vaatleb 20. sajandi eesti kunstnikke, kelle looming on siinse kunstiajaloo jaoks laiemalt märgiline. Muuseumi klassikute sarjas on seni üles astunud Tõnis Vint, Raul Meel, Jüri Okas ja Leonhard Lapin. Samasse põlvkondlikku Eesti kunsti kontseptuaalsete uuendajate ritta kuulub kahtlemata ka Andres Tolts (1949–2014), kes mõtestas maalikunsti ümber disaini perspektiivist ja kujunes postmodernismi apologeediks Eesti kunstis. Raamatus uurib Liisa Kaljula varaseid Toltsi teoseid sots-art’i kontekstis. Eha Komissarov analüüsib Toltsi suhet kaasaegsete disainisuundadega, tema tegevust ajakirja Kunst ja Kodu toimetajana ning vaatleb Toltsi tegevust läbi postmodernistliku paradigma. Eero Epner kirjutab Toltsi huvist visuaalse kujundi ja sümboolsete süsteemide vastu, tema teoste maailmatunnetuslikust taustast ning suhtest kunsti- ja kultuuriajalooga. Artikleid täiendavad seni avaldamata väljavõtted Toltsi arhiivist, tema varased tekstid 1960. aastate lõpust ja 1970. aastate algusest, mis näitavad tollase noore kunstniku ideede ja huvide kujunemist. Lisaks on raamatus rohkem kui 150 reproduktsiooni, mis annavad ülevaate kõigist Toltsi loomeperioodidest.

Autor on koondanud poeetilisse valimikku seni trükis avaldamata luuletusi, laulusõnu ansambli "Mahavok" muusikutele, luuletusi näidenditest "Hiiglane ja printsess" ning "Viie peaga lohe", laulusõnu muusikalist "Tähtede poole" (muusika Urmas Lattikas), rock-ooperi "Hing ja Iha" (muusika Heini Vaikmaa) ning monolooge näidendist "Kloun", lisaks kolm lühijuttu.

Kiirest ajagraafikust ja pikkadest tööpäevadest tingituna võib armastuse väljendamine teisejärguliseks muutuda. Me unustame öelda komplimente, teha kingitusi või lihtsalt emmata. Tundub, et asju, mis väljendavad armastust, ei tehta või ei jõua need pärale. See on raamat armastuserääkimisest ja selle kuulmisest. Ei mingit trikitamist. Ei mingit psühhoanalüüsi. Ainult sellest, kuidas väljendada armastust oma kaasa armastuskeeles. Raamatut „Armastuse viis keelt“ on müüdud rohkem kui 10 miljonit eksemplari ja see on kujundanud ümber lugematul arvul suhteid. Ideed on lihtsad ja selged ning huumoriga vürtsitatud, tehes selle raamatu ühtaegu nii praktiliseks kui ka isiklikuks. Lugejat inspireerivad elust võetud lood ja julgustab arukas lähenemine. Seda raamatut lugedes tunneme, justkui oleksime jalutuskäigul oma elutarga sõbraga. See muudab alatiseks meie suhteid juba hetkest, mil raamatut lugema hakkame.

Raamat käsitleb ausalt ja julgelt eelnevate põlvkondade raskeid kogemusi, mis kajavad meie tänastes suhetes. Autor läheneb mehe-naise ja vanema-lapse suhetele uudse nurga alt, raputades õige-vale ja hea-halva uskumusi. Raamat selgitab, miks suhted ei toimi, kuidas meile antakse üle põlvkondade juurdunud uskumused armastusest, võimust, allumisest ja oma eluga hakkamasaamisest. Käsitleb ka seda, kuidas kõik kannatused saavad alguse lapsepõlvest ja suhetest vanematega.

Dan Ariely on Duke'i ülikooli psühholoogia ja käitumisökonoomika professor ning üle maailma tunnustatud juhtimismõtleja. Tema nüüdseks juba klassikaks kujunenud menuraamat "Irratsionaalne inimene" on Eesti lugejalegi tuttav. Oma uues raamatus uurib ta vastuolulisi jõude, mis ühelt poolt kihutavad meid petma ja teiselt poolt aus olema. Petmine ja ebaausus on meedia igapäevases huviorbiidis, alates korruptsioonist ja kõikvõimalikest petuskeemidest kuni kuulsuste abielurikkumisteni. See on inimolemuse lahutamatu osa. Tuginedes omaenda tööle ja teistele teaduslikele tulemustele paljastab Ariely – ausalt –, millised on selle üdini inimliku käitumise tagamaad.

„Avameri” on esimene osa romaanisarjast, mis jutustab kolhoosiajast 1980. aastate alguses. See oli aeg, kui kalurid püüdsid kala kaugetel Aafrika randadel ja selliste laevadega, mille pardale praeguseid meremehi ei meelitaks mingi nipiga. See oli aeg, kui Moskva jagas püügilimiiti, kui Kalurite Liidus pistsid üleliiduliste fondide jagamise pärast rinda kalurikolhooside esimehed, kui võisteldi kvartalipreemiate, autoostulubade ja üleliiduliste sotstöö punalippude pärast. See oli aeg, kui igasuguste (pseudo)tõdedega püüti luua paremaid töö- ja elutingimusi oma kolhoosi inimestele. See oli aeg, kui kommunistlik partei oli juhtiv jõud, mille direktiivid kuulati ära, lasti ühest kõrvast sisse ja valati teisest välja ning toimetati oma toimetusi edasi. Romaani kirjutamise ajendiks sai tõdemus, et praegusele põlvkonnale on need aastad võõrad ja kauged, millest suurt ei teata. Kuid see on ju meie lähiajalugu.

Jaak Urmet (snd 1979) portreteerib vanemate põlvkondade kirjanikke – Ralf Parve, Enn Vetemaa, Andres Ehin, Sass Suuman, Johnny B. Isotamm jt – ning keskseid kujusid eakaaslaste hulgast – Jürgen Rooste, Contra. Eraldi püüab ta sõnadesse tabada õppejõu, luuletaja ja kirjandusteadlase Toomas Liivi isiksust. Tallinna noorte kirjanike ja Peda eesti filoloogia üliõpilaste tegemistest aastatel 1998–1999 annab aimu autori tollal peetud päevaraamat, millest on ära toodud mahukas valik katkendeid. "Kirjanikud omavahel" on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

Jõhker tapatöö Veneetsia tänavail. Hindamatu kunstitöö võimatuna näiv rööv. Sünge minevik, mida maha ei raputa. Alistamatu vastane, kes võitlust ei jäta. Ta on tagasi. Paremana kui enne. Judith Rashleigh on viimaks tipus. Ta elab imelises Veneetsias just niisugust luksuslikku elu, mille nimel ta on tapnud. Kuid keegi teab tema tegudest. Ainus pääsetee on leida üles hindamatu maal, ent õnnetuseks on Judith veendunud, et see maal on kindlasti võltsing. Lisaks pole ta sugugi ainus, kes seda otsib. Seekord on olukord Judithi kontrolli alt väljas. Tema vastane on julmem ja mõjuvõimsam, nutikam ja kiirem, kui ta ette kujutada oskas. Ja kaotuse hind on surm.

Raamatus "Eesti 100 sündmust" püüab autor otsida vastust küsimusele, mis on kõige tähtsam sündmus Eesti ajaloos. Muidugi on ajaloosündmuste pingeritta seadmine vaieldav ja subjektiivne, kuid sellega kutsub autor lugejat kaasa mõtlema ja mõttes oma pingerida koostama. Valikus olevast sajast Eesti ajaloosündmusest on enamik toimunud viimasel sajandil, sest meid kõnetab rohkem lähemas minevikus toimunu. Et igal põlvkonnal on oma lugu, ka ajalugu, siis võib siinses sündmuste valikus näha ka autori põlvkonna arusaama minevikust, kuid tähelepanuta pole jäänud ka varasematel Eesti ajalooperioodidel toimunu. Seega, kes on vähegi mõelnud minevikusündmuste põhjuste ja tagajärgede, aga ka mõju üle, leiab siit raamatust uut mõtlemisainet. On selge, et ajalugu on üks suur tõlgendamine, milles kajastub vahendaja enda arusaam ja toimunusse suhtumine. Seetõttu ei tasu siit otsida lõplikku tõde, küll aga tahab autor ärgitada mõtlema Eesti ajaloos toimunu üle ja sellele oma tähendust andma. Sündmustest ülevaadete kirjutamisel on tuginetud rohkem kui 200 allikale. INDREK RIIGOR (s. 1978) Tartu ja Tallinna ülikoolis tudeerinud Indrek Riigor töötas 15 aastat ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja filosoofia õpetajana mitmes Eesti koolis. Õpetajatöö kõrval on ta aktiivselt osalenud Eesti hariduselus ja võtnud sõna haridusteemadel. Aastaid esindas ta õpetajaid eri tasanditel, olles sealhulgas Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi esimees ja Tallinna ülelinnalise ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajate aineühenduse juhataja. Ta on avaldanud mitmeid õppematerjale. Raamat "Eesti 100 sündmust" on sümboolne teetähis tema senises elutöös, mis nüüd jätkub koolijuhtimise valdkonnas.

Kutsume lugeja teekonnale läbi rahvusliku kooli ajaloo, taustaks Eesti rahva ja riigi sündmusterikas heitlik saatus I maailmasõja lõpust kuni 2018. aastani. Esimeses osas jälgitakse, kuidas aastail 1918‒1940, rööbiti riigivalitsemise õppimisega, kujundati eesti kool ajatormidele vastupidavaks. Teine osa näitab, et võõrvõimu aastakümneil (1940‒1991), ka kõige inimvaenulikumatel aegadel, hoidsid eestlased oma kooli, säilitades emakeelse hariduse kõrgkoolidiplomini. Impeeriumi langedes oli meil kuus eestikeelset ja -meelset kõrgkooli. Kolmas osa viib lugeja taas vaba ja demokraatliku Eesti hariduse rõõmude ja murede keskele.

«Eesti looduse kannatuse aastad» on ühe põlvkonna manifest Eesti metsale. Loodan, et nii süngetes toonides ei ole enam tulevikus vaja Eesti loodusest kirjutada. Eestis on rikkumata metsi alles 2%, rikkumata soid umbes 5%. XX sajand hävitas Eesti looduse. Mis põhjustas sellise katastroofi, mida me praegu rahvana sügavalt läbi elame? Eestlasi iseloomustab teiste XX sajandil peetud sõdade kõrval kolm isemoodi sõda: soodesõda, fosforiidisõda ja metsasõda. Need ütlevad ilmselt midagi olulist ka eestlaste ilmavaate ja elutunnetuse kohta. Lisaks oleme vähem kui saja aasta jooksul kaotanud (või kohe kaotamas) kolm eestlasi maarahvaks vorminud identiteeti: rannarahva, talurahva ja metsarahva oma. See raamat on läänemeresoomlase viimane karje uue maailmakorra künnisel. Minu meelest peaksime tegema kahte asja – säilitama indiaanlase väärikuse ja minema oma kavatsustes lõpuni. Mis kavatsused need täpsemalt on, sellele küsimusele otsime raamatus vastust.

Selle raamatu kirjutamise ajal sai läbi vaadatud tuhandeid lehekülgi toimikuid ja sadu ajakirjanduses ilmunud artikleid. Vaevalt, et toimikud, süüdistuskokkuvõtted ja kohtuotsused kirjeldavad täit tõde, aga püüame siiski anda edasi pildi, mis näitab võimalikult tõetruult neid hoogsaid sündmusi, mille vallandas Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Uurimise ja süüdistuste koostamise ajal on teinekord kasutada raudkindlad tõendid, kuid vahel vaid ebamäärased vihjed või teadlikult loodud valeinformatsioon.

Eesti organiseeritud kuritegevuse sünd jäädvustas end ajastu mällu kolme sündmusega: Kibuvitsa baari lahing, Neste bensiinijaama tulistamine ja Vabaduse väljaku pommiplahvatus.

Organiseeritud kuritegevus on linnalegend, ütles üks prokurör hiljuti ja kahjuks ei ole tal õigus. Vist. Pigem on õigus neil, kes arvavad, et suur osa Eesti kuritegevusest on väikeriigist välja kolinud, et seda juhitakse näiteks Hispaaniast ja see tegutseb näiteks Skandinaavias ja Soomes, olles olemuselt täiesti rahvusvahelistunud. Samas on otsitud ühist rahapotti, sest kui on maffia, siis võiks olla ka ühiskassa, millest lahendatakse ühiseid probleeme. Politsei ei ole leidnud Assar Pauluse rahapada ega Nikolai Tarankovi spordikotti dollaritega. Äkki seda polnudki?

Arstiteaduse areng viimase saja aasta jooksul on olnud silmapaistev, vabas maailmas üldiselt ka lineaarne. Oludest, kus paljud nakkushaigused olid veel potentsiaalselt surmavad, pärilikkuse aineline olemus ebaselge ning naistel polnud võimalust ega õigustki oma fertiilsust kontrollida, oleme jõudnud antibiootikumide, DNA biheeliksi ja antibeebipillideni. Eesti viimase saja aasta ajalugu nii sirgjooneline pole olnud. Meil takistasid heaoluühiskonna arendamist Vene ja Saksa okupatsioon. Hitleri-Saksamaa ja NSV Liit on ka meditsiiniloos olulised peatükid, kusjuures arstiteaduse areng neis riikides polnud sugugi ühemõtteliselt positiivne. Käesolev raamat vaatlebki Eesti meditsiini arengulugu neis muutlikes oludes, mida ajalugu meie kodumaale pakkunud on.

Raamat „Eesti postmarkide 100 aastat” tutvustab eelkõige Eesti riigi omi väljaandeid aastatel 1918–1940 ja alates 1991. aastast. Postmarkide kogumine ehk filateelia jõudis Eestisse enne oma riigi postmarkide väljaandmist. Erinevalt markide väljaandmisest on filateeliaga Eestis tegeletud järjepidevalt. Vaid võimalused on eri aegadel erinevad olnud. Kohalike filatelistide tegemiste kõrval saab lugeda ka Eestiga seotud filatelistidest mujal maailmas. Tänapäeval, kui margi roll postimaksevahendina väheneb, muutub järjest tähtsamaks mark kogumisobjekti ja oma riigi tutvustajana. Rikkalikult illustreeritud ülevaade võimaldab lugejatel hinnata, millise pildi senised väljaanded Eestist annavad.

Raamat annab lühikese ülevaate Eesti ajaloost kaheteistkümne ja poole aastatuhande jooksul, alates mannerjää kadumisest kuni tänase päevani. Lähtutud on eesti rahva kui peategelase ajaloost, kusjuures käsitluses on arvestatud ka naaberrahvaid ning vallutajaid ja valitsejaid. Ei ole üritatud esitada järjepidevat jutustust, vaid tähelepanu on koondatud Eesti poliitilise ajaloo ja kultuuriloo huvitavamatele küsimustele, mis lubavad ja vajavad jätkuvat arutelu ning pakuvad võimalusi uuteks lähtekohtadeks. Rahvusliku kallakuga väärtushinnangud on ühildatud range kriitilise teaduslikkuse nõudega.

"Eesti Rahvusraamatukogu 1918-2018" on arhiiviallikatel põhinev monograafia.Eesti Rahvusraamatukogu asutati 21. detsembril 1918 Eesti Vabariigi Riigiraamatukoguna. Ühegi teise Eesti raamatukogu ajalugu ei ole sedavõrd põimunud Eesti poliitilise ajalooga kui toonase Riigiraamatukogu, tänase Rahvusraamatukogu oma. Selle raamatukogu ajalugu on meie mälu ja selle katkestuste lugu. Eesti Rahvusraamatukogu ajalugu kõneleb informatsioonist, mida on levitatud või siis varjatud riiklikul tasandil, millist teadmist on väärtustatud, mida eiratud, mida hävitada püütud.Ülevaade on jagatud kolme perioodi:Esiteks Eesti Vabariigi Raamatukogu 1918–1940 – riigiraamatukogu asutamine, komplekteerimispõhimõtted ja kodukord, Riigiraamatukogu kasvab välja kitsastest raamidest, Riigiraamatukogu 1927. aasta kodukord ning vastuolu raamatukogu staatuse ja ühiskondliku nõudmise vahel, parlamendiraamatukogust vabariigi keskseks raamatukoguks, riigiraamatukogu seadus, viimased tööaastad, Riigiraamatukogu ruumid.Teiseks vaatleb autor Riigiraamatukogu olukorda okupeeritud Eestis. Kõne all on nõukogude okupatsiooni aastad, Saksa okupatsioon, Eesti NSV Vabariikliku Raamatukogu loomine Leningradis 1944, riiklik raamatukogu II maailmasõja lõpukuudel, riiklik raamatukogu aastail 1945–1948, 1949–1953, 1953–1956, sisepoliitiline sula 1957–1966, seisakuaeg 1967–1984 ja viimased okupatsiooniaastad 1984–1988.Kolmas osa räägib tänasest Eesti Rahvusraamatukogust, mis omakorda jaguneb aastatel 1988–1997 rahvusraamatukoguks kujunemiseks, keeruliseks kümnendiks 1998–2008 ning alates aastast 2008 võetud suunast e-rahvusraamatukogule.Väljaande trükkimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Kutsume lugejat ringkäigule eesti teatriloos. Juttu tuleb baltisaksa juurtest ja rahvusliku teatri sünnist, professionaalse teatri loomisest ja nõukogude perioodist ning taasiseseisva Eesti teatrite teekonnast rahvusvahelisele areenile. Raamatus on ülevaade teatrielu olulisematest sündmustest, südamesse läinud näitlejate ja lavastajate loomingust. Teater sünnib alati oma ajas, seetõttu peegeldub lugudes tihti riigi ja inimeste saatus. 80% Eesti elanikest peab teatrit üheks olulisemaks osaks eesti kultuurist ning tõenäoliselt on eestlaste käes ka teatrikülastuste maailmarekord – aastas käib teatris üle miljoni inimese. Ehk pakub raamat ka vastuseid, miks just Eesti on üks maailma teatrilembesemaid maid.

Veiko Märka (snd 1964) raamat käsitleb tema kokkupuuteid eesti kirjanikega alates 1971. aastast. Esimesed kohtumised sündisid raamatute kaudu, hilisemad on isiklikud. Üldistavad vahelugemised puudutavad kirjanike ja elunähtuste vahekordi: kirjanikud ja ajakirjandus, kirjanikud ja kõnekunst, kirjanikud ja alkohol, kirjanikud ja vägivald, kirjanikud ja huumor jne. Humoristliku lähenemisega kirjutatud teosest ei ole välja jäänud ka tõsisemat laadi ja isegi traagilised mälestused. "Kirjanikud omavahel" on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

Elustiilist tulenev seljavalu ja kuidas sellest vabaneda on praktiline teejuht, mis paljastab kahjulike harjumuste mõju seljavalule ning pakub mitmekülgseid lähenemisviise valu leevendamiseks ja ennetamiseks. Koostaja Janika Vaikjärve kureeritud sisukas raamat tutvustab nii tervislikke eluviise kui ka looduslikke meetodeid seljavalu leevendamiseks, toetades keha ja meele tasakaalu.

Finantstontide peletaja igale ettevõtjale. Ühe ettevõtjaga vesteldes tuli jutuks ka see, mis takistab tema ettevõtte arengut. Minu suureks üllatuseks ütles ta, et tunneb puudust heast raamatupidajast. Heast just selles mõttes, et ta mõistaks ettevõtte olemust ja oskaks ettevõtja otsuseid ja arengut oma finantsteadmistega proaktiivselt toetada. On ju sageli nii, et ettevõtlusega alustaja ei saa õieti arugi, mida raamatupidaja räägib. Ettevõtluses tippu jõudnutest ei saa aga enam raamatupidajad aru. Ja kuigi üha rohkem räägitakse sellest, et ettevõtjajuht ja raamatupidajafinantsist peaksid rohkem koostööd tegema ja üksteise vaatepunkte mõistma, on tegelik side lünklik. See on ka üks põhjuseid, miks paljud lennukad äriideed jäävad teostamata ja paljulubavad ettevõtted arengus kängu. Selle lünga täidab aga novembris ilmuv "Ettevõtte eduraamat. Finantsmaailma teejuht nii Unistajale kui Tegijale." Raamatu autor on ettevõtja ja finantsist Krista Teearu, kellele meeldib tõlkida finants- ja raamatupidamisinfo lihtsaks, selgeks ja arusaadavaks. Krista sõnutsi on inimestel liiga palju müüte ja hirme, mis muudavad rahaasjad ettevõtlust takistavaks tondiks. Millega neid tonte raamatus peletatakse? Krista võtab ettevõtja käevangu ja jalutab koos temaga läbi viie olulisema arenguetapi ja selle prioriteetide ja infovajaduse – erinevad ju ettevõtlusest alles unistava inimese vajadused suuresti sellest, mida tipptegija vajab. Unistaja alles kirjutab äriplaani ja kontrollib äririske. Alustaja keskendub turunduse ja müügi õppimisele ja oma toote väljaarendamisele. Edeneja hakkab end finantsteemadega kurssi viima ja õpib, kuidas lugeda oma peamisi finantsaruandeid, kuidas raha planeerida ning millised on ettevõtja maksudega seotud kohustused ja millised õigused. Ettevõtja keskendub ettevõtte struktuuri arendamisele, harib end finantseerimisvõimaluste vallas ja hakkab kasutama lihtsaid juhtimisaruandeid ja prognoose. Tegija loob süsteeme ja arendab kontrolle ning õpib ettevõtet juhtima aruandluse kaudu. Iga arenguetapi juures vaadeldakse lähemalt viit olulisemat kategooriat: prioriteedid, struktuur, planeerimine, aruandlus, vajalikud teadmised finantsvaldkonnast. Lihtsad ja humoorikad selgitused ning lisalugemise soovitused muudavad raamatu praktiliseks töövahendiks, mis aitab olulist ebaolulisest eristada ja finantsides orienteerudes edasi liikuda nii algajal kui tegijal. Lisaboonus on muidugi see, et nende teadmistega varustatult paistab ettevõtja oma (tulevase) raamatupidaja silmis väga arukas ja tõsiseltvõetav.

Rémi Brague (snd 08.09.1947) on prantsuse filosoof ja ajaloolane, kreeka filosoofia ning keskaja araabia ja juudi mõtteloo asjatundja, kes õpetab neid distsipliine Pariisi Panthéon-Sorbonne’i ülikoolis ning Müncheni Ludwig-Maximiliani ülikoolis. Rémi Brague on Institut de France’i liige.

Sügava ja erakordselt laialdase eruditsiooniga autorina (valdab paljusid keeli, sealhulgas vanu) on ta avaldanud paarkümmend raamatut, mis käsitlevad antiik- ja keskaja mõttelugu, kristluse kohta tänapäeval, hariduse temaatikat ja muud. Rahvusvaheliselt tuntuks sai ta käesoleva esseega, mis ilmus esmakordselt aastal 1992 ja mida ta sestpeale korduvalt on täiendanud ja ümber töötanud. Tema viimati ilmunud raamat (2018) kannab pealkirja „Sur la religion“ („Religioonist“).

Üle tosina aasta on Guinnessi maailmarekordite raamat taas saadaval ka eesti keeles. Kaante vahele on kogutud maailmarekordid looduse, teaduse, spordi ja paljude muude teemade kohta. Lisaks on raamatus hulk uusi teemasid, nagu rekordid robotite, striimimise, arvutimängude ning erinevate saavutuste ja leiutiste kohta. Tänavuses väljaandes on erileheküljed isemeisterdatud masinatest ja raamat sisaldab kõiki ametlikult kinnitatud ja kehtivaid eestlaste poolt püstitatud rekordeid.

Raamat kaasneb Adamson-Ericu muuseumi näitusega "Lõunaristi all. Gunnar Neeme – eesti kunstnik Austraalias” (15.06.–28.10.2018). Gunnar Neeme (1918–2005) on oma erakordselt laiahaardelise loomepärandi, mitmes suunas pulbitseva ürgse ande ja energiaga üks kõige märkimisväärsem Austraalias elanud ja töötanud eesti kunstnik ja kirjanik. Gunnar Neeme lahkus sõjapõgenikuna Eestist oma õpinguteaja keskel, tema kunstnikuks kujunemine ja kunstnikukarjäär sai teoks Austraalias. Kuna ta töötas kogu elu graafilise disainerina, on tema vabalooming äärmiselt mahukas ja mitmekülgne: ta väljendus erinevates tehnikates ja erinevates laadides realismist abstraktse loominguni. Austraalia maastik, värvid, valgus, mütoloogia – kõik see vormis Gunnar Neeme kunsti. Oma loominguga sulandus ta nii Melbourne’i kui ka Sydney kunstiellu ning tajus end selle osana. 2018. aastal, mil tähistatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, möödub ka Tartust pärit kunstniku sünnist terve sajand. Eesti riigist vaid paar kuud noorema Gunnar Neeme elusaatuses ja keerukates valikutes peegeldub ilmekalt Teise maailmasõjaga vallandunud turbulentsi paisatud väikerahva lugu. Koostööpartner: Eesti Kirjandusmuuseum Toetaja: Haridus- ja Teadusministeerium, Rahvuskaaslaste programm

Kuidas aristokraatliku perekonna võsust sai Vene ohvitser, spioon – ja Soome vabariigi juht? Gustaf Mannerheim (1867–1951) on kõige teenekam ja vastuolulisem tegelane Soome 20. sajandi ajaloos. Ta oli sõjaväelane, strateegiline mõtleja ja riigimees, kes tundis end rahvusvahelise suurpoliitika mänguväljakuil nagu kodus. Pärast metsikut noorust suundus see rootsikeelse aristokraatliku perekonna võsu Vene impeeriumi pealinna Sankt-Peterburgi oma õnne otsima. Seal tõusis ta ratsakaardiväeohvitseri teenistusredelil ülespoole ja sattus Peterburi hiilgavasse kõrgseltskonda. Pärast Vene-Jaapani sõda juhtis Mannerheim kaheaastast, 14 000-kilomeetrist luureekspeditsiooni Sise-Aasias. Sealt edasi jõudis tema karjäär tsaariarmees kiiresti seniiti. Esimesele maailmasõjale järgnenud revolutsioonis varises maailm tsaarikindrali ümber kokku. Mannerheim pöördus tagasi Soome. Ta juhatas valgete armeed Soome kodusõjas 1918 ja Soome armeed Teises maailmasõjas Nõukogude Liidu vastu. Need sõjad ja tema lühike presidendiaeg kinnistasid Mannerheimi positsiooni rahvuslikul panteonil. Selles raamatus on Mannerheimi elu erakordsed sündmused ja tema strateegiline vaatenurk asetatud tolle perioodi suurriikide poliitika ja Euroopa arengute laiemale taustale. Teos on väga avameelne, ei väldi oma peategelase negatiivseid külgi ja samme, otse vastupidi, kuid samaaegselt on see kirjutatud väga empaatiliselt, tutvustades Mannerheimi ennekõike just inimesena, isiksusena. Tänu sellele tõmmatakse ka lugeja juba esimestest lehekülgedest alates kaasa ning Manneheimist kujuneb mitte müütiline, elukauge tegelane, vaid ta astub meie ette lihast ja luust inimesena, oma tugevate ja nõrkade külgedega, mõtete ja tegudega omas ajas, mitte tagantjäreletarkuses vaagituna, kokkuvõttes aga suurima soomlasena 20. sajandil, ilma kelleta Soome ajalugu pole võimalik mõista. Ilma temata kulgenukski see sootuks teisiti.

Eelkõige on selle raamatukese mõte Haapsalu näitel inimestele meelde tuletada meie kohvikukultuuri endist hiilgust ja sära. Et tekiks jälle soov kohvikute ja neis pakutavate kiluvõileibade ja eklääride järele. See ei ole teaduslik uurimustöö daatumite ja kuivade kirjeldustega, vaid pigem üks mõnus lugemine kohvitassi kõrvale, mis tekitaks isu ning annaks ühtlasi ettekujutuse meie vanavanemate-aegsetest kohvikutest ja nende ümber toimunud melust Haapsalus. Ajaloolist tausta uuris ja koostas selle raamatu tarbeks Peeter Vihma. Mina panin kokku väikese popurrii retseptidest roogadele, mida unistan kohvikutes nautida ja mida kujutasin ette sobivat ka eelmise sajandi kohvikute lettidele.

Naer mõjub tervisele kasulikult, alandab vererõhku, tugevdab südant, langetab stressi ja hoiab kehakaalu kontrolli all.

Keiti Vilms: ""Hea tuju raamat" on nagu Mart Juur isegi – hea tuju sünonüüm. On ju hästi teada tõik, et Mardi Facebook on midagi, mille lugemisega alustavad paljud oma hommikut, et saada päevane annus head tuju kätte. Käesolev kogumik koondab Mardi lustakaid salmikesi, muhedaid elutõdemusi ja taibukaid sõnamänge. Olulisel kohal on kodukant Otepää, siin avaldub autori lüürilisem külg. Mul oli õnn koos Mardiga kirjandusfestivalil Head Read esineda, üksjagu sellest materjalist tuli seal ette kandmisele ja võin öelda, et see töötas. Töötas nii vanema kui noorema publiku peal, sest ega nali taeva jää."

Kaks tüdrukut aetakse relva ähvardusel metsa. Üks põgeneb oma elu eest. Teine jääb maha … Kakskümmend kaheksa aastat tagasi toimus kohutav rünnak Charlotte'i ja Samantha perekonna kodule ning tol ööl hävitati tüdrukute elu täielikult. Nende ema tapeti. Nende isa – Pikeville'i tunnustatud kaitseadvokaadi – süda murdus. Selle jubeda öö saladused neelasid kõik. Nüüd on Charlotte'ist saanud isa eeskujul advokaat – ta on täiuslik hea tütar. Aga kui vägivald taas Pikeville'i tabab ning jahmatav tragöödia kogu linna traumeerib, tõmmatakse Charlotte jälle õuduste keerisesse. Ta pole mitte ainult esimene tunnistaja kuriteopaigal, vaid see on juhtum, mis taaselustab kohutavad mälestused, mida ta on püüdnud liigagi kaua alla suruda. Šokeeriv tõde kuriteo kohta, mis tema perekonna aastakümneid tagasi hävitas, ei jää igaveseks peitu …

"Heiteareenide sangarid" purustab müüte ja kergitab saladuseloore Kogu maailmas on üsna vähe võistlussarju, mida korraldatakse vähemalt poolsada aastat. Muutuv aeg ja uued tavad kipuvad spordiüritustele saatuslikuks saama. Kuid Heitjate seeriavõistlus särab endiselt kroonijuveelina ja jõuab esimese tõsise juubelini – kevadel 2019 algab maineka jõuproovi 50. hooaeg! Selle mõõduvõtmise tähtsust Eesti spordis on keeruline üle hinnata. Kuulsa treeneri Aleksander Lohu ning tema mõttekaaslaste-ametivendade Raul Uulmani, Vladimir Žulini ja Uno Trei eestvedamisel käivitunud Heitjate seeriavõistlusel on osalenud sajad sportlased. Nende hulgast on välja kasvanud säravaid tippe, kelle kordaminekud on vaimustanud tuhandeid kaasmaalasi ja pakkunud kõneainet ka laias maailmas. Heitjad-tõukajad püsivad koos mitmevõistlejatega meie kergejõustiku autahvlil. Poole sajandi jooksul Eestile kuulsust toonud sportlased on innustanud oma eeskujuga noori uuele tasemele pürgima. Raamatus "Heiteareenide sangarid" astub lugejate ette nimetatud valdkonna raskekahurvägi: tiitlivõistlustelt koguni 11 medalit noppinud Gerd Kanter, kahekordne olümpiapronks ja MM-hõbe Jüri Tamm, olümpia- ja EM-pronks Aleksander Tammert, maailmameister Andrus Värnik, EM-i pronksmedali omanik Magnus Kirt ja paljud teised ala suurkuj

Imeline armatuslugu. Seitse täiuslikku päeva… ja siis mees kaob, ilma ainsagi sõnata. Kujutle hetkeks, et kohtad meest, kellega veedad ühiselt seitse imelist päeva ja ööd ning armud meeletult. Ja need tunded on vastastikused – sa ei ole kunagi varem milleski nii kindel olnud. Seetõttu tundub mehe ammu planeeritud puhkusereis ja tõotus lennujaamast helistada lubadusena, milles pole põhjust kahelda. Kuid mees ei helista… Sõbrad soovitavad sul mees unustada ja eluga edasi minna, aga sina tead, et sellele kõigele peab olema mingi seletus. Mehe vaikimisel peab olema mõjuv põhjus. Mida sina teeksid, kui saad lõpuks teada, et sul oligi õigus? Põhjus ongi olemas ja see on see üks asi, mida te teineteisega ei jaganud. Tõde.

Benjamin Graham on üks 20. sajandi tunnustatumaid investeerimisnõustajaid, ta on kõikjal maailmas inimesi õpetanud ja inspireerinud. Tema väärtusinvesteerimise teooria – mis kaitseb investoreid suurte vigade eest ja õpetab looma pikaajalisi strateegiaid – on teinud raamatust "Intelligentne investor" aktsiaturu piibli alates selle esimese trüki ilmumisest 1949. aastal. Warren Buffett nimetab seda raamatut parimaks investeerimisraamatuks, mis on iial kirjutatud. Aastate vältel on turu arengud tõestanud Grahami strateegiate tarkust. Käesolevas täiendatud väljaandes on säilitatud Grahami algne tekst ning sellele on lisatud tunnustatud finantsajakirjaniku Jason Zweigi kommentaarid. Jason Zweigi vaatenurk hõlmab tänapäeva turu olukorda, tõmbab paralleele Grahami näidete ja tänapäevaste finantssuundumuste vahel ning annab lugejale põhjaliku arusaama, kuidas Grahami põhimõtteid rakendada. Benjamin Graham (1894–1976) on väärtusinvesteerimise isa, kes on inspireerinud paljusid tänapäeva ärimehi. Jason Zweig kirjutab iganädalast Wall Street Journali kolumni "Intelligentne investor". Ta on teinud kaastööd ajakirjadele Money, Times ja Forbes ning kirjutanud investeerimisest alates 1997. aastast. "Kaugelt kõige parem investeerimisraamat, mis on kunagi kirjutatud." – WARREN BUFFETT

Maailmas pole ühtegi inimest, kes poleks ühel või teisel ajal kokku puutunud meditsiiniga. Ja pole ka ühtegi sellist inimest, kes poleks oma elu jooksul ühel või teisel ajal tajunud Jumalat – sõltumata sellest, kas inimene seda endale teadvustab või seda Jumalaks nimetab. Jumala ja meditsiini kohtumine on seega tänapäevase elu vaata et tähtsaim ristumispunkt. Käesolevas raamatus ühendamegi need kaks mõistet, nii et see võib mõnesid lugejaid üllatada ja mõnesid ehk ka vihastada, aga aitab terveneda kõigil.

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Kaarel Kurismaa. Kollase valguse orkester" (14.09.2018–23.02.2019). Näitus Kumu kunstimuuseumis on seni suurim retrospektiiv eesti ühe mitmekülgsema ja mängulisema kunstniku Kaarel Kurismaa (1939) loomingust. Kaarel Kurismaa on Eesti kunstimaastikul erakordselt mitmepalgeline loovisiksus. Tema loomingu väljundites põimuvad eri kombinatsioonides heli, muusika, skulptuur, maalikunst, kirjandus, lavakunst, monumentaalkunst, disain. Eesti kunstilukku on Kurismaa läinud aga eelkõige kineetilisele kunstile alusepanija ning selle järjepidevuse ainsa hoidjana. Hoolimata märgilisest rollist Eesti kunstiskeenel – seda nii 1970. aastate avangardismi ja popkunstiga seoses kui ka 1990. aastatel, mil heli- ja kineetilisele kunstile sai osaks teatav eneseavastuslik tõusulaine –, pole Kurismaa loomingust seni põhjalikumat ülevaadet ka raamatuna ilmunud.

Billy südamesoov on muuta vana kentsakas maja imepäraseks kommipoeks. Kui ta saab sõbraks Kaelkirjaku, Pelku ja Ahviga ning päästab koos sõpradega Hertsoginna juveelid, võib Billy unistus tõeks saada.

Roald Dahl on üks tuntumaid ja armastatumaid lastekirjanikke, kelle põnevad, humoorikad ja südamlikud lood nagu "Suur Sõbrlik Hiiglane", "Matilda" ja "Charlie ja šokolaadivabrik" on leidnud tee laste südameisse kõikjal laias maailmas. Tema raamatuid on tõlgitud 59 keelde ja müüdud üle 250 miljoni eksemplari.

Eugen Ruge autobiograafiliste sugemetega romaan kujutab ühe Saksa Demokraatliku Vabariigi kommunistiperekonna lugu 50 aasta vältel ja nelja põlvkonna lõikes. Teost on nimetatud ka SDV "Buddenbrookideks". Romaanis kajastatakse ajavahemikku 1952–2001 ja tegevustik ulatub Saksamaalt nii itta kui läände – Siberist Mehhikoni. Refräänina kordub romaanis pereisa Wilhelmi 90. sünnipäev 1. oktoobril 1989, mida kirjeldatakse kuue tegelase silmade läbi. Eugen Ruge (snd 1954) on saksa kirjanik, filmirežissöör ja tõlkija. Tema debüütromaan "Kahaneva valguse aegu" ilmus 2011. aastal ja pälvis kohe Saksa Raamatuauhinna. Eesti keeles on Ruge sulest ilmunud lühiromaan "Cabo de gata" (Loomingu Raamatukogu, 2016), mille ilmumise järel külastas autor ka kirjandusfestivali Prima Vista. Samuti on eesti keeles välja antud Eugen Ruge kommunistist isa Wolfgang Ruge raamat "Tõotatud maa" (Tänapäev, 2013).

"Kalendritüdruku" kolmandas raamatus jätkab Mia Saunders eskorttüdruku tasuvat ja meeliköitvat tööd, et vabastada võlgadest oma isa. Maikuu viib isepäise eskorttüdruku Mia Saundersi tema unistuse paika, Hawaii saarestikku, kus ta tööülesanne on olla ujumisriiete modell. Kuu aega eksootilisel Oahu saarel, kuhu seekord saab Mia kaasa võtta ka oma parima sõbranna ja õe. Kas saaks minna veel paremaks? Selsamal hetkel, kui Mia kohtab oma kaasmodelli, Tai-nimelist samoalast, taipab ta, et saab küll – kohe palju, palju paremaks. Tai Nikol on olemas kõik ja veel enamgi. Ta on pikk, laiaõlgne, lihastes ja mis kõige seksikam: üle tema päevitunud keha vonklevad keerukad tribal-tätoveeringud, mis Mia põlvist nõrgaks võtavad. Tulvil meelierutavaid Hawaii-mälestusi on Mia kindel, et suudab vastu astuda ka järgmisele kuule, seekord kesk Washingtoni betoonehitisi ning igavaid kohtumisi tipp-poliitikute ja ärimeestega. Mia rolliks saab olla kuu aega riigi ühe rikkaima mehe, kuuekümnendates eluaastates Warren Shipley käevangus, et kindlustada tollele elu olulisim äritehing. Mia ootused juunikuule saavad aga hoopis teiseks, kui selgub, et Shipley poeg ei ole keegi muu kui osariigi senaator, nägus Aaron Shipley – oma vanuse kohta läbi aegade edukaim (ja kuumim) poliitik. Poliitika ja igav? Võib-olla siiski mitte…