Tooted
Kullal ja hõbedal on inimkonna ajaloos olnud erakordselt suur roll. Neil on palju väärtuslikke omadusi: nad on säravad, vastupidavad ja kergesti töödeldavad, nad on haruldased ja seetõttu kallid ja ihaldusväärsed. Ent praktilise väärtuse kõrval on alati olnud oluline ka kuld- ja hõbeesemete sümboolne tähendus. Raamatus ei ole esemeid mitte üksnes kirjeldatud, vaid jutustatakse ka lugusid sellest, milleks neid loodi ja mis puhuks kingiti, kuidas kasutati ja kaunistati, mida tähendavad neil leiduvad märgid ja sümbolid ning kuidas esemete omanikud või kinkijad end hõbeteostel jäädvustasid. Samuti saab lugeda kullasseppadest, kes neid esemeid lõid: nende päritolust, loomingust ja karjäärimustritest. Selleks, et huvilistel oleks võimalik kirjeldatud aardeid oma silmaga muuseumides kaeda, on ära märgitud ka nende praegused asukohad (mis alati ei kattu muuseumiga, mille kogusse ese kuulub).
Kas teadsid?
- Lilled päevituvad.
- Taani impordib vange.
- Mesilased suudavad lennata kõrgemale kui Mount Everest.
„Kummalised faktid, mis löövad pahviks ja kõditavad naljasoont.“ – Daily Mail
- Martin Luther King jr sai avalikus esinemises hindeks C+.
- Iirimaal ei kasutatud 2015. aastani postiindekseid.
- Suurbritannias ei sure keegi loomulikel põhjustel.
- Mussolini töötas kunagi MI5s.
- Pingviinid ei tunne kala maitset.
- Kilttursad flirdivad ümisedes.
Raamat "Andres Tolts. Maastik vaikeluga" saatis samanimelist näitust Kumu kunstimuuseumis (24.11.2017–01.04.2018).
Nii näitus kui ka käesolev raamat kuuluvad väärikasse Eesti kunsti klassikute sarja, millega Kumu vaatleb 20. sajandi eesti kunstnikke, kelle looming on siinse kunstiajaloo jaoks laiemalt märgiline. Muuseumi klassikute sarjas on seni üles astunud Tõnis Vint, Raul Meel, Jüri Okas ja Leonhard Lapin.
Samasse põlvkondlikku Eesti kunsti kontseptuaalsete uuendajate ritta kuulub kahtlemata ka Andres Tolts (1949–2014), kes mõtestas maalikunsti ümber disaini perspektiivist ja kujunes postmodernismi apologeediks Eesti kunstis.
Raamatus uurib Liisa Kaljula varaseid Toltsi teoseid sots-art’i kontekstis. Eha Komissarov analüüsib Toltsi suhet kaasaegsete disainisuundadega, tema tegevust ajakirja Kunst ja Kodu toimetajana ning vaatleb Toltsi tegevust läbi postmodernistliku paradigma. Eero Epner kirjutab Toltsi huvist visuaalse kujundi ja sümboolsete süsteemide vastu, tema teoste maailmatunnetuslikust taustast ning suhtest kunsti- ja kultuuriajalooga.
Artikleid täiendavad seni avaldamata väljavõtted Toltsi arhiivist, tema varased tekstid 1960. aastate lõpust ja 1970. aastate algusest, mis näitavad tollase noore kunstniku ideede ja huvide kujunemist.
Lisaks on raamatus rohkem kui 150 reproduktsiooni, mis annavad ülevaate kõigist Toltsi loomeperioodidest.
„Avameri” on esimene osa romaanisarjast, mis jutustab kolhoosiajast 1980. aastate alguses. See oli aeg, kui kalurid püüdsid kala kaugetel Aafrika randadel ja selliste laevadega, mille pardale praeguseid meremehi ei meelitaks mingi nipiga. See oli aeg, kui Moskva jagas püügilimiiti, kui Kalurite Liidus pistsid üleliiduliste fondide jagamise pärast rinda kalurikolhooside esimehed, kui võisteldi kvartalipreemiate, autoostulubade ja üleliiduliste sotstöö punalippude pärast. See oli aeg, kui igasuguste (pseudo)tõdedega püüti luua paremaid töö- ja elutingimusi oma kolhoosi inimestele. See oli aeg, kui kommunistlik partei oli juhtiv jõud, mille direktiivid kuulati ära, lasti ühest kõrvast sisse ja valati teisest välja ning toimetati oma toimetusi edasi. Romaani kirjutamise ajendiks sai tõdemus, et praegusele põlvkonnale on need aastad võõrad ja kauged, millest suurt ei teata. Kuid see on ju meie lähiajalugu.
Kutsume lugeja teekonnale läbi rahvusliku kooli ajaloo, taustaks Eesti rahva ja riigi sündmusterikas heitlik saatus I maailmasõja lõpust kuni 2018. aastani. Esimeses osas jälgitakse, kuidas aastail 1918‒1940, rööbiti riigivalitsemise õppimisega, kujundati eesti kool ajatormidele vastupidavaks. Teine osa näitab, et võõrvõimu aastakümneil (1940‒1991), ka kõige inimvaenulikumatel aegadel, hoidsid eestlased oma kooli, säilitades emakeelse hariduse kõrgkoolidiplomini. Impeeriumi langedes oli meil kuus eestikeelset ja -meelset kõrgkooli. Kolmas osa viib lugeja taas vaba ja demokraatliku Eesti hariduse rõõmude ja murede keskele.
„Eesti looduse kannatuste aastad“ on ühe põlvkonna manifest Eesti metsale. Loodan, et nii süngetes toonides ei ole enam tulevikus vaja Eesti loodusest kirjutada. Eestis on rikkumata metsi alles 2%, rikkumata soid umbes 5%. XX sajand hävitas Eesti looduse.
Mis põhjustas sellise katastroofi, mida me praegu rahvana sügavalt läbi elame? Eestlasi iseloomustab teiste XX sajandil peetud sõdade kõrval kolm isemoodi sõda: soodesõda, fosforiidisõda ja metsasõda. Need ütlevad ilmselt midagi olulist ka eestlaste ilmavaate ja elutunnetuse kohta. Lisaks oleme vähem kui saja aasta jooksul kaotanud (või kohe kaotamas) kolm eestlasi maarahvaks vorminud identiteeti: rannarahva, talurahva ja metsarahva oma.
See raamat on läänemeresoomlase viimane karje uue maailmakorra künnisel. Minu meelest peaksime tegema kahte asja – säilitama indiaanlase väärikuse ja minema oma kavatsustes lõpuni. Mis kavatsused need täpsemalt on, sellele küsimusele otsime raamatus vastust.
Raamat annab lühikese ülevaate Eesti ajaloost kaheteistkümne ja poole aastatuhande jooksul, alates mannerjää kadumisest kuni tänase päevani. Lähtutud on eesti rahva kui peategelase ajaloost, kusjuures käsitluses on arvestatud ka naaberrahvaid ning vallutajaid ja valitsejaid. Ei ole üritatud esitada järjepidevat jutustust, vaid tähelepanu on koondatud Eesti poliitilise ajaloo ja kultuuriloo huvitavamatele küsimustele, mis lubavad ja vajavad jätkuvat arutelu ning pakuvad võimalusi uuteks lähtekohtadeks. Rahvusliku kallakuga väärtushinnangud on ühildatud range kriitilise teaduslikkuse nõudega.
"Eesti Rahvusraamatukogu 1918-2018" on arhiiviallikatel põhinev monograafia.Eesti Rahvusraamatukogu asutati 21. detsembril 1918 Eesti Vabariigi Riigiraamatukoguna. Ühegi teise Eesti raamatukogu ajalugu ei ole sedavõrd põimunud Eesti poliitilise ajalooga kui toonase Riigiraamatukogu, tänase Rahvusraamatukogu oma. Selle raamatukogu ajalugu on meie mälu ja selle katkestuste lugu. Eesti Rahvusraamatukogu ajalugu kõneleb informatsioonist, mida on levitatud või siis varjatud riiklikul tasandil, millist teadmist on väärtustatud, mida eiratud, mida hävitada püütud.
Ülevaade on jagatud kolme perioodi:Esiteks Eesti Vabariigi Raamatukogu 1918–1940 – riigiraamatukogu asutamine, komplekteerimispõhimõtted ja kodukord, Riigiraamatukogu kasvab välja kitsastest raamidest, Riigiraamatukogu 1927. aasta kodukord ning vastuolu raamatukogu staatuse ja ühiskondliku nõudmise vahel, parlamendiraamatukogust vabariigi keskseks raamatukoguks, riigiraamatukogu seadus, viimased tööaastad, Riigiraamatukogu ruumid.
Teiseks vaatleb autor Riigiraamatukogu olukorda okupeeritud Eestis. Kõne all on nõukogude okupatsiooni aastad, Saksa okupatsioon, Eesti NSV Vabariikliku Raamatukogu loomine Leningradis 1944, riiklik raamatukogu II maailmasõja lõpukuudel, riiklik raamatukogu aastail 1945–1948, 1949–1953, 1953–1956, sisepoliitiline sula 1957–1966, seisakuaeg 1967–1984 ja viimased okupatsiooniaastad 1984–1988.
Kolmas osa räägib tänasest Eesti Rahvusraamatukogust, mis omakorda jaguneb aastatel 1988–1997 rahvusraamatukoguks kujunemiseks, keeruliseks kümnendiks 1998–2008 ning alates aastast 2008 võetud suunast e-rahvusraamatukogule.Väljaande trükkimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Tule seiklema koos endiste aegade lastega! Uuri piltidelt, millega nad mängisid, missugustes majades nad elasid, millised olid nende toidud ja riietus. Selles raamatus kohtud Wendyga, kes kutsub sind avastama õukonnaelu Versailles’ lossis 250 aastat tagasi.
Sari „Lapsed ajaloos“ aitab Itaalia kunstniku Eleonora Barsotti suurepäraste piltide kaudu tuttavaks saada erinevate ajalooperioodide elustiili, rõivastuse, esemete, tehnikasaavutuste, värvide ja mustritega.
Tänapäeva filmides ja arvutimängudes aetakse ajastuid tihti teadlikult segamini. See raamatusari aitab laste ajalooteadmistele põhja rajada, luues igast ajastust visuaalse tervikpildi. Lühikesed selgitavad tekstid on mõeldud algkooli vanusele. Raamatu lõpus on mõistete seletused, mis aitavad vanemal oma lapsega ajastute üle arutada.
Tule seiklema koos endiste aegade lastega! Uuri piltidelt, millega nad mängisid, missugustes majades nad elasid, millised olid nende toidud ja riietus. Selles raamatus kohtud Erikuga, kes kutsub sind avastama Muinas-Skandinaavia viikingite elu 1200 aastat tagasi.
Sari „Lapsed ajaloos“ aitab Itaalia kunstniku Eleonora Barsotti imeliste piltide kaudu tuttavaks saada erinevate ajalooperioodide elustiili, rõivastuse, värvide ja mustritega.
Tänapäeva filmides ja arvutimängudes aetakse ajastuid tihti teadlikult segamini. See raamatusari rajab aga laste ajalooteadmistele põhja, luues eri ajastutest visuaalse tervikpildi. Lühikesed selgitavad tekstid on mõeldud algkooli vanusele, raamatu lõpus on mõistete seletused.
Rémi Brague (snd 08.09.1947) on prantsuse filosoof ja ajaloolane, kreeka filosoofia ning keskaja araabia ja juudi mõtteloo asjatundja, kes õpetab neid distsipliine Pariisi Panthéon-Sorbonne’i ülikoolis ning Müncheni Ludwig-Maximiliani ülikoolis. Rémi Brague on Institut de France’i liige.
Sügava ja erakordselt laialdase eruditsiooniga autorina (valdab paljusid keeli, sealhulgas vanu) on ta avaldanud paarkümmend raamatut, mis käsitlevad antiik- ja keskaja mõttelugu, kristluse kohta tänapäeval, hariduse temaatikat ja muud. Rahvusvaheliselt tuntuks sai ta käesoleva esseega, mis ilmus esmakordselt aastal 1992 ja mida ta sestpeale korduvalt on täiendanud ja ümber töötanud. Tema viimati ilmunud raamat (2018) kannab pealkirja „Sur la religion“ („Religioonist“).
Tule seiklema koos endiste aegade lastega! Uuri piltidelt, millega nad mängisid, missugustes majades nad elasid, millised olid nende toidud ja riietus. Selles raamatus kohtud Fredrikuga, kes kutsub sind avastama elu keskaegse Euroopas rüütlilinnuses 1000 aastat tagasi.
Sari „Lapsed ajaloos“ aitab Itaalia kunstniku Eleonora Barsotti imeliste piltide kaudu tuttavaks saada erinevate ajalooperioodide elustiili, rõivastuse, värvide ja mustritega.
Tänapäeva filmides ja arvutimängudes aetakse ajastuid tihti teadlikult segamini. See raamatusari rajab aga laste ajalooteadmistele põhja, luues eri ajastutest visuaalse tervikpildi. Lühikesed selgitavad tekstid on mõeldud algkooli vanusele.
Naer mõjub tervisele kasulikult, alandab vererõhku, tugevdab südant, langetab stressi ja hoiab kehakaalu kontrolli all.
Keiti Vilms: ""Hea tuju raamat" on nagu Mart Juur isegi – hea tuju sünonüüm. On ju hästi teada tõik, et Mardi Facebook on midagi, mille lugemisega alustavad paljud oma hommikut, et saada päevane annus head tuju kätte. Käesolev kogumik koondab Mardi lustakaid salmikesi, muhedaid elutõdemusi ja taibukaid sõnamänge. Olulisel kohal on kodukant Otepää, siin avaldub autori lüürilisem külg. Mul oli õnn koos Mardiga kirjandusfestivalil Head Read esineda, üksjagu sellest materjalist tuli seal ette kandmisele ja võin öelda, et see töötas. Töötas nii vanema kui noorema publiku peal, sest ega nali taeva jää."
Õpik on lastele vanuses 4–7. Õpikusse on valitud teemad, millega selles vanuses laps oma igapäevaelus kokku puutub.
Pärast õpiku läbimist oskab laps inglise keeles tervitada ja hüvasti jätta; öelda, mis on ta nimi, kui vana ta on ja mis kell on; rääkida oma perest; küsida lihtsamaid küsimusi ja rääkida muustki.
Peale keeleliste väljendite on õpikus veel suured tähed, mida on soovitatav õpetada paralleelselt koos õpikus olevate teemadega. Selle tarvis on õpikuga kaasas tähekaardid. Õpikumaterjali aitavad hästi meelde jätta lihtsad ja mängulised harjutused. Suureks abiks on kuulamisharjutused ning vahvad videod, mille toel saab õpitut kuulata, vaadata ja korrata.
Õpiku viimasesse peatükki on autorid kirja pannud metoodilised näpunäited, kuidas õpikut kasutada.
Eesti Kunstnike Liidu 18. aastanäitus toob Tallinna Kunstihoonesse, Kunstihoone galeriisse ja Tallinna Linnagaleriisse hulga erinevaid põlvkondi ja loominguplatvorme. 18. kevadnäitus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Näitus on kunstnikukeskne ja koosneb paljudest autonoomsetest tervikutest, kus igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekupind.
„Juubelikevad 2018“ on ka müüginäitus, mille kunstimessile sarnane formaat kannab eesmärki elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist.
Billy südamesoov on muuta vana kentsakas maja imepäraseks kommipoeks. Kui ta saab sõbraks Kaelkirjaku, Pelku ja Ahviga ning päästab koos sõpradega Hertsoginna juveelid, võib Billy unistus tõeks saada.
Roald Dahl on üks tuntumaid ja armastatumaid lastekirjanikke, kelle põnevad, humoorikad ja südamlikud lood nagu "Suur Sõbrlik Hiiglane", "Matilda" ja "Charlie ja šokolaadivabrik" on leidnud tee laste südameisse kõikjal laias maailmas. Tema raamatuid on tõlgitud 59 keelde ja müüdud üle 250 miljoni eksemplari.
"Kalendritüdruku" kolmandas raamatus jätkab Mia Saunders eskorttüdruku tasuvat ja meeliköitvat tööd, et vabastada võlgadest oma isa. Maikuu viib isepäise eskorttüdruku Mia Saundersi tema unistuse paika, Hawaii saarestikku, kus ta tööülesanne on olla ujumisriiete modell. Kuu aega eksootilisel Oahu saarel, kuhu seekord saab Mia kaasa võtta ka oma parima sõbranna ja õe. Kas saaks minna veel paremaks? Selsamal hetkel, kui Mia kohtab oma kaasmodelli, Tai-nimelist samoalast, taipab ta, et saab küll – kohe palju, palju paremaks. Tai Nikol on olemas kõik ja veel enamgi. Ta on pikk, laiaõlgne, lihastes ja mis kõige seksikam: üle tema päevitunud keha vonklevad keerukad tribal-tätoveeringud, mis Mia põlvist nõrgaks võtavad.
Tulvil meelierutavaid Hawaii-mälestusi on Mia kindel, et suudab vastu astuda ka järgmisele kuule, seekord kesk Washingtoni betoonehitisi ning igavaid kohtumisi tipp-poliitikute ja ärimeestega. Mia rolliks saab olla kuu aega riigi ühe rikkaima mehe, kuuekümnendates eluaastates Warren Shipley käevangus, et kindlustada tollele elu olulisim äritehing. Mia ootused juunikuule saavad aga hoopis teiseks, kui selgub, et Shipley poeg ei ole keegi muu kui osariigi senaator, nägus Aaron Shipley – oma vanuse kohta läbi aegade edukaim (ja kuumim) poliitik. Poliitika ja igav? Võib-olla siiski mitte…
Joan ja tema nelja-aastane poeg Lincoln kiirustavad loomaaia väljapääsu poole – on sulgemisaeg. Kauguses kostab ilutulestik ... või on see ikka ilutulestik? Ei, need on lasud.
Nii algab Joani ja Lincolni painajalik põgenemine püssimeeste eest, kes pimenevas loomaaias inimesi jahivad. Kuhu end peita? Keda usaldada? Igal sammul peab Joan langetama otsuseid ning igaüks neist muutub elu ja surma küsimuseks. Ka Lincolnile küpsiste ostmisest võib saada piinavalt närvesööv retk – millisest varjust kerkib relva hoidev käsi? Õud ei peida end niivõrd püssitorus kui pidevas teadmatuses ja pinges.
Joan ja Lincoln on loomaaias loomadena lõksus ning et nende ellujäämine ei sõltuks pelgalt õnnest, peab Joan kasutusele võtma kõik emana õpitud tarkused. Kolm tundi kestva klaustrofoobse painaja jooksul mõistabki naine selgelt üht: Lincolni nimel on ta valmis tegema ükskõik mida. Kui tal on valida poja ja teiste inimeste kaitsmise vahel, valib ta kõhklematult Lincolni. Ent kuidas ikkagi tõmmata joont enesealalhoiuinstinkti ja moraalse kohustuse vahele teisi aidata? Kelle ja mille nimel oleme valmis surema?