Tooted

Raamat sajast laevast on kirjutatud noortele, kes unistavad kaugetest meresõitudest ja tundmatutest maadest, neile, kelle mõtteks on saada meremeheks ning keda ei hirmuta meresõidu raskused, tormid ega tuuled. Kokkuvõtliku ja illustreeritud ülevaatena laevaehituse ja meresõidu ajaloost peaks see huvi pakkuma ka vanemale põlvkonnale. Endistele merekarudele meenutab raamat aga nende nooruspäevade romantikat.

Ülevaatlik rohkete illustratsioonidega album noortele ja vanadele, kus tutvustatakse lennundustehnika ajalugu "esimesest lennuvahendist" - müütilistest Daidalose tiibadest - kuni kaasaegsete reaktiivlennukiteni välja. Raamatu autor Ants Künnapuu on kaks aastakümmet oma elust pühendanud lennundusele. Olnud Eesti langevarjuspordi rajaja, tegelenud purilennuga. Lõpetas 1964. a. Kiievi Tsiviillennunduse Inseneride Instituudi insenerina. Eesti NSV Lennuspordi Föderatsiooni presiidiumi liikmena teinud tänuväärset tööd lennuspordi populariseerimisel nii ajakirjanduse kui Eesti Raadio kaudu.

Sisu: Saateks Põlvnemis- ja kujunemisolud Haridustee Õpetajatöö. Loomingulised impulsid. Esikteos Pidalitõveromaanid Kaldumine psühhologismi. Romaan "Kuldne värav" Maailmavaatelise selgumise poole. Romaan "Tulemees" Teel sotsialistliku realismi kirjandusse. Lühiproosa. Näidendid. Publitsistika Tetraloogia "Tuuline rand" Lõppvaatlus Viited A. Hindi teosed A. Hindi teoste kronoloogiline loetelu Isikunimede register

Raamat kirjeldab Hiiumaa puisniitude, rannaniitude ja soontaimede taimestikku ja selle üldist iseloomu.

Sibulapoiss Cipollino elab maailmas, mida valitsevad kurjad puuviljad vürst Sidruni ning rüütel Tomati juhtimisel. Cipollino isa mõistetakse tühise asja eest eluks ajaks vangi ning ta avaldab soovi, et poeg läheks laia maailma tarkust õppima. Oma teekonnal kohtab Cipollino mitmeid värvikaid tegelasi ja hakkab mõtisklema, kuidas saaks vürst Sidruni ebaõiglasele valitsemisele lõpu teha... Gianni Rodari (1920–1980) kirjutas kümneid lasteraamatuid ning on tänaseni üks populaarsemaid itaalia lastekirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 50 keelde ning need on pälvinud rea auhindu, muuhulgas maineka Anderseni preemia 1970. "Cipollino seikluste" esimene trükk ilmus 1951 ning selle raamatu põhjal on valminud nii filme, joonisfilme, näidendeid ja koguni ballett.

Sisukord:
Sissejuhatus
Rahvaluule
Varasem eestikeelne kirjasõna
Eesti rahvusliku kirjanduse algus XIX sajandi esimesel poolel
Kristjan Jaak Peterson
Friedrich Robert Faehlmann
Eesti kirjandus rahvusliku liikumise ajal
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Lydia Koidula
Eduard Bornhöhe
Teisi kirjanikke XIX sajandi 60.-80. aastail
Kronoloogiline tabel
Kirjandusteooria
Tekstinäiteid

Tavaformaadis ja kõvas köites artiklite kogumik.

Käsiraamatus antakse ülevaade Eestis esinevatest ja Eestis kultiveerimiseks sobivatest ravimtaimedest. Iga taime kohta tuuakse eesti-, ladina- ja venekeelsed nimetused, rahvapärased eestikeelsed nimetused, taime kirjeldus, kogumise juhendid, droogi olulisemad koostisained, näiteid kasutamisest rahvameditsiinis ning taime kasutamine ja tähtsus tänapäeva teaduslikus meditsiinis. Kultiveeritavate taimede kohta tuuakse ka lühike kultiveerimise juhend. Raamat on mõeldud kasutamiseks kõikidele ravimtaimedest huvitatutele, ravimtaimede kogujatele, kooliõpilastele, tehnikumide õpilastele, üliõpilastele, tervishoiutöötajatele ja bioloogidele.

Raamatus tutvustatakse ehitustööde tehnoloogia üldmõisteid ja ettevalmistustöid. Käsitletakse transpordi- ja laadimistöid, mullatöid, puurimis- ja lõhketöid, vaia- ja müüritöid, puusepa- ja laudsepatöid, betooni- ja raudbetoonitöid, ehituskonstruktsioonide montaaži, katusekattetöid, hüdro- ja soojusisolatsioonitöid, vooderdus- ja krohvitöid, maalritöid, tapeetimis- ja klaasimistöid ning põrandate ehitamist. Käsiraamat ehitusmeistritele ja kvalifitseeritud ehitustöölistele; ühtlasi kasutatav õppevahendina ehitustehnikumides, kutsekoolides ja ehitustööliste kvalifikatsiooni tõstmisel.

"Elust vanglas võib ju tõesti ka teisiti mõelda," ütles vürst. "Ma kuulsin ühe mehe jutustust, kes oli oma kaksteist aastat vanglas istunud; see oli ka minu professori patsient ja ravis end tema juures. Tal käis langetõbi peal, ta oli aeg-ajalt rahutu, nuttis ja katsus kord ennast tappagi. Tema elu vanglas oli väga kurb, uskuge mind, aga muidugi mitte kopikaline." Tema ainsateks kaaslasteks olid ämblik ja üks puuvibalik, mis oli akna all kasvama hakanud… Aga ma jutustan teile parem oma mullusest kohtumisest ühe teise mehega. See on iseendast väga kummaline juhtum – kummaline selle poolest, et sellist asja tuleb väga harva ette. See mees viidi kord ühes teistega tapalavale ja talle loeti ette surmaotsus, mahalaskmine poliitilise kuriteo eest. Paarikümne minuti pärast loeti ette ka armuandmise otsus ja määrati teine karistusmäär; kuid kahe otsuse vahepeal, kahekümne minuti või igal juhul veerand tunni kestel, elas ta kindlas teadmises, et ta mõne minuti pärast on järsku surnud.
Ma kuulasin iga kord hirmsa põnevusega, kui ta oma tolleaegseid muljeid meelde tuletas, ja hakkasin mitu korda temalt ise neid üle pärima. Ta mäletas kõike erakordse selgusega ja rääkis, et ta nendest minutitest iial midagi ei unusta. Paarikümne sammu kaugusel tapalavast, mille ääres seisid sõdurid ja rahvas, oli maa sisse kaevatud kolm posti, sest kurjategijaid oli mitu. Kolm esimest viidi postide juurde, seoti nende külge kinni, aeti neile surirüü (valge pikk ürp) selga ja tõmmati valge kott üle silmade, et nad püsse ei näeks; siis rivistus iga posti ette mõnemeheline sõdurite rühm.»

"Inger" on 1975. aastal ilmunud Mats Traadi romaan. Peategelane Inger Uunvald on inglise keele õpetaja ühes Hiiumaa internaatkoolis. Ta elab väikeses jahedavõitu korteris puumajas. Teose põhiprobleem on armastus ja selle purunemine või selles pettumine. Peategelase Ingeri prototüüp on kirjaniku abikaasa Victoria Traat, kes töötas Kärdla Keskkoolis. Äratuntavalt on kujutatud keskkooli ja selle tollaseid õpetajaid. Maja, kus Victoria elas (Rootsi tänav 2), on säilinud.

Autor pühendab raamatu kõigile neile, kes armastavad ja mõistavad koeri ning kasse võrdselt. Konrad Lorenz sündis 1903. a. Viinis ortopeedi-kirurgi pojana. Juba lapsena tundis ta huvi loomade vastu ja pidas neid hiljem ise nii Viinis kui ka Doonau-äärses perekonna maamajas Altenbergis. Konrald Lorenzilt on ilmunud veel teinegi populaarteaduslik raamat loomadest - "Kuningas Saalomoni sõrmus". Tähelepanuväärivateks erialasteks töödeks on "Käitumise evolutsioon ja modifikatsioon" (1965) ja "Agressioonist" (1966).

Poeem Järvesuu küla tublidest brigaadipoistest ning nende astumisest komsomoli.

Poistele tuli rünnak täiesti ootamatult. Vanem püüdis Jassi jalaga eemale tõrjuda, noorem rebis aeru tullist ja vehkis sellega. Jassi ta ei tabanud, hoop käis kaaslase sääreluu pihta. Sääreluu on hell koht. "Tubakas!" karjus pihtasaanu, kiskus end kõverasse, et kirvendavat jalga hõõrude, kaotas tasakaalu ja plartsatas vette. Jass harvendas sellal juba noorema parukat. See tammus laialipillatud riietel ja vigises hädiselt. "Hüppa sisse! Hüppa sisse!" õpetas vanem mees. "Las raibe upub!" Noorem hüppas, paraku nii õnnetult, et Jass jäi küll paati, kuid kaasa tuli sõbra lilleline särk. "Ohmoon!" kirus vanem, märga kehakatet sõbra varvaste tagant lahti päästes. "Sulle tuleks vastu pead anda!" Mats! sai ta samal hetkel ise sandaaliga vastu pead. Jass oli asunud paati tühjendama. Praegu sekeldas sigaretipaki kallal. Vanem kiristas hambaid, kuid hüüdis juba taltsamalt. "Onu, kutsuge oma pärdik ära!" Enam ma ei olnud onku.

Sisu: Kunstielamusi Varssavist, Budapestis, Jälle Visla ääres, Teekonnaleht '73.

"Kaitsekiht" sisaldab 50 luuletust, kõik pisikesed pildikesed, tugeva atmosfääritunnetusega.

Manuil Semjonovi raamat "Kalamehe aasta" on kalastusalases kirjanduses omaette pärl. Tavaliselt kõik selle ala käsiraamatud dotseerivad: tee nii ja tee naa. Nad tahavad olla õpikud selle sõna paremas mõttes. Sageli nad ongi seda, sest nende autoriteks on ju oma ala entusiastid. Käesolev raamat on hoopis midagi muud. See raamat on ka "õpik", kuid ilma nõuanneteta nii või teisiti teha. See raamat on lüürilis-humoristlik jutustus kalastamise kaunidusest, kodumaa looduse ilust, kalastajale osaks saavatest elu rikastavatest lõbusatest juhtumustest ja seiklustest. Pajatusi ilmestab pehme iroonia ja mahlakas huumor. Autor oskab lugejat lõbusa, muheda, sundimatu ja poliitiliselt korrektse naljatlemisega muigama panna, ühtlasi aga naljatlemise varjus tõhusaid näpunäiteid jagada.

August Värt sündis ja kasvas Hiiumaal, kus merega kokkupuude lausa vältimatu. Muidugi ei jäänud tal märkamata, et kui keegi kaugemalt merereisilt koduranda saabus, siis ikka nii, et taskud raha täis, uurikett üle kõhu ja kuldhambad suus. Ka August soovis saada kapteniks, ainult et kesised olud ja noor iga ei lubanud teda veel merele. Loomulikult ei lähe kõik lepase reega, enne unistuse täitumist jõuab noormees töötada veel tellisetehases, pidada koja- ning voorimehe ametit ja maitsta ka vangimaja lahjat lurri. Aga ühel heal päeval, kui August laeva koha saab, läks sõit juba maailmameredele ja Ameerikassse.

Õpik jaguneb järgmisteks peatükkideks: Arvutusi gaasiliste ainetega Hapniku alarühma elemendid Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria Lämmastik ja fosfor Süsinik ja räni Metallid 5. trükk.

Raamat algab lapsepõlvemälestustega Raplast ning kirjeldab 1905. ja 1917. a. sealseid revolutsioonilisi sündmusi ning autori poliitiliste vaadete kujunemist. Järgneb ebaõnnestunud töökohaotsing Petrogradis, Oktoobrirevolutsioon ja esimene saksa okupatsioon, autori tegevus Noorproletaarlaste Ühingus, õpetajaamet Setumaal, reisid Šveitsi, tegevus Tartus, 1924. a. 1. detsembri sündmused ning vangistus. Autor vabanes 1931. aastal ning reisis Nõukogude Liitu. 1933. a. saadeti ta Taani Meremeeste ja Sadamatööliste Internatsionaali eesti sektsiooni tööd korraldama. Pärast 1940. a. pööret töötas autor ajalehe "Noorte Hääl" ja ajakirja "Looming" juures.

“Kolmandad mäed” on ajalooline jutustus esimese akadeemilise haridusega eesti soost maalikunstnikust Johann Kölerist (1826–1899) ja tema Tallinna Kaarli kirikusse 1879. aastal maalitud Kristust kujutavast apsiidimaalist. Köleri kõrval on teine oluline tegelane mõisnik Rudolf von Gernet, kelle saadetud kiri annab uut hoogu Köleri siseheitlustele. Nimelt kirjutab von Gernet, et modelliks olnud mehe loomus on Kristuse omale liiga vastandlik ning seetõttu kujuneb temast vastane, kellega Köler peab mõttelist dialoogi.

¤ Lähe ¤ Kontrolltöö ¤ Pilt ¤ Tagantjärele ¤ Kong ¤ Tulede vahel ¤ Turv ¤ Raha ¤ Masin ¤ Valge kass ¤ Kaevandus ¤ Lend ¤ Kool ¤ Freudistide võim ¤ Mõte ¤ Häbi ¤ Vesi ¤ Krahvitar ¤ Tema ¤ Valge linn ¤ Reis ¤ Näitemäng ¤ Matus ¤ Elu ¤ Hetk

Lindude ränne on üldbioloogiline probleem, mille tundmine on suure üldharidusliku ja kasvatusliku tähtsusega. Ühtlasi on ta neid loodusvaatluse alasid, millest on osa võtnud paljud asjaarmastajad linnusõbrad. Käesolevas raamatus on püütud tabada lugejate taset, kes rände küsimustes ei ole eriteadlased, kuid miskipärast huvituvad rände uurimise problemaatikast ja tänapäevasest seisust. Teatav kasu peaks raamatust olema ka kutselistel, eriti aga asjaarmastajatel ornitoloogidel. Teos pajatab Baltikumist pärinevate faktide kõrval palju sellest, mis lindude rände uurimise alal on saavutatud mujal maailmas.

Leksikonis selgitatakse põhilisi, kõige rohkem kasutatavaid mõisteid ja termineid, mida esineb filosoofiaõpikutes ja populaarses kirjanduses.

Valikkogumiku luuletused on koondatud tsüklitesse "Poeedi sünd", "Rakata!", "Anti-Siuru" ja "Puhtevird".

Valikkogumiku luuletused on koondatud tsüklitesse "Poeedi sünd", "Rakata!", "Anti-Siuru" ja "Puhtevird".

Indiaanlaste ajaloost Ameerika Läänes

144-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Miks puit ei ole nõrgem ning teras tugevam? Miks klaas mõnikord puruneb kildudeks, aga mõnikord paindub nagu vedru? Miks laevad murduvad pooleks? Mis on vedelik ja kas siirup on vedelik? Kõik need küsimused puudutavad materjalide loomust ja nendega tegeldakse tugevusõpetuses. Professor Gordoni jutustus sellest kiiresti arenevast teadusharust, mis mõjutab juba kõige erinevamaid elualasid, demonstreerib väga ilmekalt seda, missugusel viisil teadlased lahendavad oma probleeme.

Tuntud Iisraeli riigitegelase autobiograafia, keda võib panna ühte ritta sääraste 20. sajandi kuulsate naispoliitikutega nagu Indira Gandhi, Benazir Bhutto ja Margaret Thatcher.Raamat peaks huvi pakkuma niihästi poliitikutele kui ka tavalugejatele, luues värvika pildi ühe väikeriigi loomisest ja sellega kaasnevatest raskustest (araablaste vaenulikkus, Teise maailmasõja üle elanud juudi pagulaste tulv). Peale selle annab autor ülevaate nn. Palestiina probleemi tekkimisest ja arenemisest, mis ei ole lahendatud veel tänapäevalgi ja püsib endiselt maailma ajakirjanduse uudistes. Me näeme suurriikide kahepalgelist poliitikat, kes omavahelises rivaalitsemises kasutavad ära väiksemaid rahvaid. Golda Meiri viljakas ja pikk elutee jõudis lõpule 1978. aastal. Raamat tema elutööst on sama vaheldusrikas ja põnev kui kogu Iisraeli riigi loomise ja arenemise lugu.

«Onu Tomi onnikese» peategelane on sügavalt usklik neegerori Tom, kelle tema heasüdamlik, kuid rahapuuduses vaevlev isand otsustab maha müüa. Samal viisil tahetakse lahutada Eliza ja tema poeg, kuid Eliza põgeneb. Järgneb põnev jälituslugu, millega põimuvad teiste tegelaste kõrvalliinid. Onu Tom jääb alati vankumatuks kristlaseks, kes kannab oma koormat vapralt lõpuni.

Teise maailmasõja lõpul kaugele põhja rajatud pommituslennuki varjendist väljub igal neljapäeval salajasele pommituslennule LQ86. Sõja lõpust teadmatuses, jätkab lennuk oma öiseid lende veel aastaid hiljem ning ootab asjatult oma kutsungit ja koordinaate, kuhu heita pommid. Kuni ühel päeval kõlab kutsung taas...

Valik novelle ja miniatuure.
-
Päikesepaiste krobelistel kuusetüvedel (24 alapealkirja)
Lask preerias (17 alapealkirja)
Talvelaul (4 alapealkirja)
Puud, mis virvendavad lindude laulust (32 alapealkirja)
Kalduvused (7 alapealkirja)

Ma olen saanud selleks, kelleks ma pole unistanud saada. Kelleks ma unistasin saada, selleks ei saanud. Tahtsin saada meremeheks, hiljem klouniks ja veel hiljem kirikuõpetajaks. Ma pole olnud kunagi religioosne inimene; nähtavasti veetles mind õpetajakutseski usuteadus ja sõna elavaks tegemine. Kui vastasin ankeedis, et ihalen klouniks saada, pahandati minu peale gümnaasiumis, et mis mõttes ma end siis harin. Lurichi isa öelnud, kui Georg jäi kindlaks saada jõumeheks: «Oleksin ma sinu kavatsusi varem teadnud, siis poleks ma sind üldse kooli pannud. Ma oleksin selle rahaga, mis sinu koolitamise peale ära raiskasin, mitu head hobust võinud osta.»

Käesolevas raamatus püütakse anda ülevaade kaasaegsetest seisukohtadest krooniliste mittespetsiifiliste kopsuhaiguste – kroonilise bronhiidi, kroonilise pneumoonia, bronhiaalastma ja kopsuemfüseemi kohta, käsitletakse nende haiguste klassifikatsiooni, etiopatogeneesi, põhilisi uurimismeetodeid, kliinilist pilti, diferentsiaaldiagnoosi, ravi ja profülaktikat. Raamat on mõeldud käsiraamatuks kõigi eriala arstidele, eeskätt aga terapeutidele, ftisiaatritele ja pediaatritele, kes tegelevad pulmonoloogiaga.

Käesolevasse raamatusse on valitud teiste rahvaste toitudest sellised, mis meie harjumustele ning maitsele enam-vähem vastavad ja mille valmistamiseks meil eeldused on olemas. Praegusaegne kiire transport ja konservide laialdane valmistamine teeb võimalikuks varem kättesaamatute toiduainete saamise. Neid on õige kasutada selliste toitude valmistamiseks, mida süüakse neis maades, kus vastavat toiduainet toodetakse. Toitudest on püütud anda nii mitmekesine valik, et neist saaks koostada tervikliku menüü. Iga peatüki alguses on antud vastava rahva toiduvalmistamise ja serveerimise üldiseloomustus. Toitude nimetused on toodud eesti keeles nii, et nähtub toiduainete valik ja valmistusviis, algupärased nimetused on sulgudes.

Suurepärasel teaduse populariseerijal, Londoni ülikooli kauaaegsel füüsikaprofessoril S. Tolanskyl on õnnestunud ilma ühegi valemi ja definitsioonita anda süsteemne ülevaade ühest kõige vanemast täppisteaduste harust optikast, selle probleemidest ning saavutustest.

Järgmisel hetkel surus Alan viinapudeli mu suule ja sundis mind neelama tubli lonksu, mis mulle vere pähe tagasi lõi. Siis pani ta käed suu juurde ja karjus mulle kõrva: "Hüppa või upu!", pööras mulle selja, hüppas üle laiema jõeharu ning maandus õnnelikult teisel kaldal. Olin nüüd kaljul üksinda ja mul oli rohkem ruumi. Viin kohises kõrvus, Alani eeskuju seisis värskelt silme ees ja mul oli küllalt oidu taipamiseks, et kui ma ei hüppa kohe, ei tee ma seda iial. Lasksin põlved nõtku ja viskusin kogu kehaga ettepoole selle meeleheite ja vihaga, mis mul vahel julgust asendasid. Kindel on, et mu hüpe ulatus üle jõe ainult tänu käte abile; peod libisesid, jäid pidama, libisesid jälle ja ma hakkasin juba tagasi vette vajuma, kui Alan mu algul juustest, siis kraest kinni haaras ja mu suure vaevaga kuivale tõmbas. Ta ei lausunud sõnagi, vaid pistis kohe jälle elu eest jooksma ja ma pidin ukerdama jalule ning talle järele liduma. Olin juba enne väsinud, nüüd aga omadega üsna läbi, mu pihud olid marraskil ja pea viinast kirju. Joostes nõtkusid mul jalad all ja külje sisse lõi piste, mis tahtis hinge võtta, nii et kui Alan lõpuks kaljude vahel ühe kõrge rünka kõrval peatuma jäi, oli see David Balfouri jaoks viimane aeg.

Määraja sisaldab enamikku Eesti flooras metsikult esinevaid liike. Üksteisest raskesti eristatavad liigid on esitatud kollektiivliikidena. Tulnuktaimedest on toodud meil laiemalt levinud või vähemalt mitmes eri paigas leitud liigid, juhuslikult tulnukad on kõrvale jäetud. Kultuurtaimedest on valitud ainult kõige levinumad või tähtsamad. Peale selle leiavad käsitlemist kultuurist metsistuvad liigid. 2. täiendatud trükk