Tooted

Sisu: Saateks Põlvnemis- ja kujunemisolud Haridustee Õpetajatöö. Loomingulised impulsid. Esikteos Pidalitõveromaanid Kaldumine psühhologismi. Romaan "Kuldne värav" Maailmavaatelise selgumise poole. Romaan "Tulemees" Teel sotsialistliku realismi kirjandusse. Lühiproosa. Näidendid. Publitsistika Tetraloogia "Tuuline rand" Lõppvaatlus Viited A. Hindi teosed A. Hindi teoste kronoloogiline loetelu Isikunimede register

Armeekindral Ludvik Svoboda mälestused Teise maailmasõja sündmustest Tšehhimaal, Slovakkias ning Karpaatides.

Sisukord:
Sissejuhatus
Rahvaluule
Varasem eestikeelne kirjasõna
Eesti rahvusliku kirjanduse algus XIX sajandi esimesel poolel
Kristjan Jaak Peterson
Friedrich Robert Faehlmann
Eesti kirjandus rahvusliku liikumise ajal
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Lydia Koidula
Eduard Bornhöhe
Teisi kirjanikke XIX sajandi 60.-80. aastail
Kronoloogiline tabel
Kirjandusteooria
Tekstinäiteid

Tavaformaadis ja kõvas köites artiklite kogumik.

Käsiraamatus antakse ülevaade Eestis esinevatest ja Eestis kultiveerimiseks sobivatest ravimtaimedest. Iga taime kohta tuuakse eesti-, ladina- ja venekeelsed nimetused, rahvapärased eestikeelsed nimetused, taime kirjeldus, kogumise juhendid, droogi olulisemad koostisained, näiteid kasutamisest rahvameditsiinis ning taime kasutamine ja tähtsus tänapäeva teaduslikus meditsiinis. Kultiveeritavate taimede kohta tuuakse ka lühike kultiveerimise juhend. Raamat on mõeldud kasutamiseks kõikidele ravimtaimedest huvitatutele, ravimtaimede kogujatele, kooliõpilastele, tehnikumide õpilastele, üliõpilastele, tervishoiutöötajatele ja bioloogidele.

Õpik sisaldab ülevaate eesti rahvaluule historiograafiast, etnograafiast, eesti rahvaluule liikidest ja kujunemist, rahvajuttude liikidest ja funktsioonidest, vanasõnadest, kõnekäändudest ja mõistatustest ning peatükki rahvaluule ja kirjanduse suhetest.

Sisukord:
Teater ja katk
Lavastamine ja metafüüsika
Bali teatrist
Idamaa teater ja lääne teater
Tehkem lõpp šedöövritele
Teater ja julmus
Julmuse teater. Esimene manifest
Kirjad julmusest
Kirjad keelest
Julmuse teater. Teine manifest

Sisaldab põhjalikku kirjaniku elulugu ning ka tema elu ja loomingu kronoloogiat. Ernest Hemingway on tänase päevani kuulsaim, mõjukaim ja enim kõneainet pakkunud ameerika kirjanik. Tema teostel nagu "Kellele lüüakse hingekella", "Hüvasti, relvad" ning "Vanamees ja meri" on olnud vääriline koht ka tuhandete eestlaste raamaturiiulitel, nende temaatika üle on vaagitud kirjandustundides. Originaalse ja pealtnäha lihtsa stiiliga Hemingway teosed pakuvad endiselt elavat kõneainet ja mitmeti mõistmist kirjandushuviliste ridades, teda on jäljendanud paljud sõnameistrid üle maailma, tema eeskujul on rännanud hordide kaupa noori Pariisi ja mujale Euroopasse. Paljud, kes ei ole lugenud tema romaane ja jutustusi, teavad tema elamusterohketest rännakutest Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja Aafrikas, tuntud on tema kiindumus härjavõitluse, kalapüügi ja jahipidamise vastu. Oma meheliku ellusuhtumise ja seiklusterohke elukäiguga loob ta kirjanikust kui inimtüübist sootuks uue pildi.

Nüüd oli Hirvekütil uus, täiesti meeleheitlik plaan. Loobunud mõttest põgeneda läbi metsa, jooksis ta otsemat teed mööda kanuu poole. Ta teadis, kus see asub, ja kui tal õnnestuks sinna joosta ning pääseda püssikuulide eest, oleks edu kindlustatud. Ükski sõjamees ei olnud kaasa võtnud püssi, mis oleks jooksmist takistanud, ning Hirvekütti ähvardas ainult mõni lask naiste või suuremate poisikeste ebakindlatest kätest. Pealegi võttis suurem osa poisse samuti tagaajamisest osa. Näis, et kõik oli soodne selle plaani elluviimiseks. Joosta tuli kogu aeg allamäge ning noormees tormas kiirusega, mis tõotas peatset lõppu kõigile tema pingutustele.

"Elust vanglas võib ju tõesti ka teisiti mõelda," ütles vürst. "Ma kuulsin ühe mehe jutustust, kes oli oma kaksteist aastat vanglas istunud; see oli ka minu professori patsient ja ravis end tema juures. Tal käis langetõbi peal, ta oli aeg-ajalt rahutu, nuttis ja katsus kord ennast tappagi. Tema elu vanglas oli väga kurb, uskuge mind, aga muidugi mitte kopikaline." Tema ainsateks kaaslasteks olid ämblik ja üks puuvibalik, mis oli akna all kasvama hakanud… Aga ma jutustan teile parem oma mullusest kohtumisest ühe teise mehega. See on iseendast väga kummaline juhtum – kummaline selle poolest, et sellist asja tuleb väga harva ette. See mees viidi kord ühes teistega tapalavale ja talle loeti ette surmaotsus, mahalaskmine poliitilise kuriteo eest. Paarikümne minuti pärast loeti ette ka armuandmise otsus ja määrati teine karistusmäär; kuid kahe otsuse vahepeal, kahekümne minuti või igal juhul veerand tunni kestel, elas ta kindlas teadmises, et ta mõne minuti pärast on järsku surnud.
Ma kuulasin iga kord hirmsa põnevusega, kui ta oma tolleaegseid muljeid meelde tuletas, ja hakkasin mitu korda temalt ise neid üle pärima. Ta mäletas kõike erakordse selgusega ja rääkis, et ta nendest minutitest iial midagi ei unusta. Paarikümne sammu kaugusel tapalavast, mille ääres seisid sõdurid ja rahvas, oli maa sisse kaevatud kolm posti, sest kurjategijaid oli mitu. Kolm esimest viidi postide juurde, seoti nende külge kinni, aeti neile surirüü (valge pikk ürp) selga ja tõmmati valge kott üle silmade, et nad püsse ei näeks; siis rivistus iga posti ette mõnemeheline sõdurite rühm.»

"Inger" on 1975. aastal ilmunud Mats Traadi romaan. Peategelane Inger Uunvald on inglise keele õpetaja ühes Hiiumaa internaatkoolis. Ta elab väikeses jahedavõitu korteris puumajas. Teose põhiprobleem on armastus ja selle purunemine või selles pettumine. Peategelase Ingeri prototüüp on kirjaniku abikaasa Victoria Traat, kes töötas Kärdla Keskkoolis. Äratuntavalt on kujutatud keskkooli ja selle tollaseid õpetajaid. Maja, kus Victoria elas (Rootsi tänav 2), on säilinud.

Praktiline sõnastik, mida on kerge kasutada ja kaasas kanda. Sisaldab umbes 8000 enamtarvitatavat sõna kirjandusliku ja käibekeele alalt.

Selles laiale lugejaskonnale määratud raamatus annab dr Padelt edasi oma ulatuslikke teadmisi ühes metroloogia valdkonnas - aja ja pikkuse ning nendest tuletatud suuruste mõõtmise alal.

Poeem Järvesuu küla tublidest brigaadipoistest ning nende astumisest komsomoli.

Poistele tuli rünnak täiesti ootamatult. Vanem püüdis Jassi jalaga eemale tõrjuda, noorem rebis aeru tullist ja vehkis sellega. Jassi ta ei tabanud, hoop käis kaaslase sääreluu pihta. Sääreluu on hell koht. "Tubakas!" karjus pihtasaanu, kiskus end kõverasse, et kirvendavat jalga hõõrude, kaotas tasakaalu ja plartsatas vette. Jass harvendas sellal juba noorema parukat. See tammus laialipillatud riietel ja vigises hädiselt. "Hüppa sisse! Hüppa sisse!" õpetas vanem mees. "Las raibe upub!" Noorem hüppas, paraku nii õnnetult, et Jass jäi küll paati, kuid kaasa tuli sõbra lilleline särk. "Ohmoon!" kirus vanem, märga kehakatet sõbra varvaste tagant lahti päästes. "Sulle tuleks vastu pead anda!" Mats! sai ta samal hetkel ise sandaaliga vastu pead. Jass oli asunud paati tühjendama. Praegu sekeldas sigaretipaki kallal. Vanem kiristas hambaid, kuid hüüdis juba taltsamalt. "Onu, kutsuge oma pärdik ära!" Enam ma ei olnud onku.

Sisu: Kunstielamusi Varssavist, Budapestis, Jälle Visla ääres, Teekonnaleht '73.

"Kaitsekiht" sisaldab 50 luuletust, kõik pisikesed pildikesed, tugeva atmosfääritunnetusega.

Käsiraamatus antakse juhiseid käsikirja ülesehituse ja vormistuse kohta, selgitatakse toimetaja ülesandeid käsikirja ladumiseks ettevalmistamisel ning korrektuuri lugemisel ja käsitletakse muid kirjastamistegevusse puutuvaid küsimusi.

Õpik jaguneb järgmisteks peatükkideks: Arvutusi gaasiliste ainetega Hapniku alarühma elemendid Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria Lämmastik ja fosfor Süsinik ja räni Metallid 5. trükk.

Raamat algab lapsepõlvemälestustega Raplast ning kirjeldab 1905. ja 1917. a. sealseid revolutsioonilisi sündmusi ning autori poliitiliste vaadete kujunemist. Järgneb ebaõnnestunud töökohaotsing Petrogradis, Oktoobrirevolutsioon ja esimene saksa okupatsioon, autori tegevus Noorproletaarlaste Ühingus, õpetajaamet Setumaal, reisid Šveitsi, tegevus Tartus, 1924. a. 1. detsembri sündmused ning vangistus. Autor vabanes 1931. aastal ning reisis Nõukogude Liitu. 1933. a. saadeti ta Taani Meremeeste ja Sadamatööliste Internatsionaali eesti sektsiooni tööd korraldama. Pärast 1940. a. pööret töötas autor ajalehe "Noorte Hääl" ja ajakirja "Looming" juures.

"Igaüks meist on ju osake loodusest ja selle valitseja. Kuid et olla looduse hea valitseja ja tubli peremees, peame loodust mõistma, peame lähenema talle pieteeditundega, südamega. Ka metsale. Tuleb tunnetada metsa hinge, saada metsast elamusi. Siis tekib ka armastus metsa vastu, kogu looduse vastu."

Üksikul saarel elav Kunksmoor ja tema kaaslane Kapten Trumm saavad sõbralikult ja rahumeelselt läbi päevani, mil nad hakkavad mängima reisi ümber maailma. Kunksmoor ei suuda taluda, et kapten teda võidab ning ta võtab appi nõiatembud. Selle peale solvub muidu alati leplik Trumm ja tüli ongi majas. Lapselikust solvumisest alguse saav sündmusteahel toob kaasa muret ja sekeldusi. Häda peab enne ikka suureks minema, et leppimine aset leiaks.

Sisu: 

• "Lähe"
• "Kontrolltöö"
• "Pilt"
• "Tagantjärele"
• "Kong"
• "Tulede vahel"
• "Turv"
• "Raha"
• "Masin"
• "Valge kass"
• "Kaevandus"
• "Lend"
• "Kool"
• "Freudistide võim"
• "Mõte"
• "Häbi"
• "Vesi"
• "Krahvitar"
• "Tema"
• "Valge linn"
• "Reis"
• "Näitemäng"
• "Matus"
• "Elu"
• "Hetk"

Lindude ränne on üldbioloogiline probleem, mille tundmine on suure üldharidusliku ja kasvatusliku tähtsusega. Ühtlasi on ta neid loodusvaatluse alasid, millest on osa võtnud paljud asjaarmastajad linnusõbrad. Käesolevas raamatus on püütud tabada lugejate taset, kes rände küsimustes ei ole eriteadlased, kuid miskipärast huvituvad rände uurimise problemaatikast ja tänapäevasest seisust. Teatav kasu peaks raamatust olema ka kutselistel, eriti aga asjaarmastajatel ornitoloogidel. Teos pajatab Baltikumist pärinevate faktide kõrval palju sellest, mis lindude rände uurimise alal on saavutatud mujal maailmas.

Prantsuse muinasjutte lühendatult.

Sisukord:

• Väike karjus
• Sotré
• Hundikoon
• Väike Minou
• Mélusine
• Cula
• Longemeri järve haug
• Hautes-Chaumes'i kääbused
• Lotringi vapp

Leksikonis selgitatakse põhilisi, kõige rohkem kasutatavaid mõisteid ja termineid, mida esineb filosoofiaõpikutes ja populaarses kirjanduses.

 

Valikkogumiku luuletused on koondatud tsüklitesse "Poeedi sünd", "Rakata!", "Anti-Siuru" ja "Puhtevird".

Valikkogumiku luuletused on koondatud tsüklitesse "Poeedi sünd", "Rakata!", "Anti-Siuru" ja "Puhtevird".

Nende kaante vahele on kogutud valik allakirjutanu sulest aastate jooksul sündinud artikleid, retsensioone ja sõnavõtte lastekirjanduse ning sellele lähedaste probleemide kohta. Varem ilmunuist on kohendava sulega kergelt üle käidud, vältimaks mõningaid enesekordamisi ja silumaks stiilikonarusi. Hinnangud sellel või teisel ajahetkel on jäetud korrigeerimata.

Indiaanlaste ajaloost Ameerika Läänes

Matemaatika õpik 9. klassile. 5. kordustrükk

Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku mehikest – Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Nad limpsisid jäätist ja silmitsesid üksteist uudishimulikult. Nad kõik olid väga lühikest kasvu, nii et jäätisemüüja pidas neid alguses isegi päkapikkudeks, ja peale selle torkas nende juures veel muudki iseäralikku silma. Sammalhabemel oli pehmest samblast habe, kus kasvasid ilusad ja punased, kuigi mullusuvised pohlad. Kingpool oli oma kinga-ninad maha lõiganud, et tal oleks hea lahe varbaid liigutada. Muhv aga kandis tavaliste riiete asemel seljas suurt muhvi, millest ainult peanupp ja labajalad välja paistsid. Tuntud lastekirjaniku Eno Raua poolt eesti lastekirjanduse klassikasse kirjutatud ja kunstnik Edgar Valteri joonistatud naksitrallid pakuvad äratundmisrõõmu täiskasvanutele ja avastamisrõõmu tänastele lastele.

Näidend on pikaajalise küpsemise vili. Siingi kordub Vonneguti meelisteema: humaansus vägivalla vastu.

„Onu Tomi onnikese“ peategelane on sügavalt usklik neegerori Tom, kelle tema heasüdamlik, kuid rahapuuduses vaevlev isand otsustab maha müüa. Samal viisil tahetakse lahutada Eliza ja tema poeg, kuid Eliza põgeneb. Järgneb põnev jälituslugu, millega põimuvad teiste tegelaste kõrvalliinid. Onu Tom jääb alati vankumatuks kristlaseks, kes kannab oma koormat vapralt lõpuni.

 

Teise maailmasõja lõpul kaugele põhja rajatud pommituslennuki varjendist väljub igal neljapäeval salajasele pommituslennule LQ86. Sõja lõpust teadmatuses, jätkab lennuk oma öiseid lende veel aastaid hiljem ning ootab asjatult oma kutsungit ja koordinaate, kuhu heita pommid. Kuni ühel päeval kõlab kutsung taas...

Nõuanded ohutuks paadisõiduks ning erinevad väikeujuvvahendeid puudutavad eeskirjad.

 

Valik novelle ja miniatuure.

Sisu:

• "Päikesepaiste krobelistel kuusetüvedel" (24 alapealkirja)
• "Lask preerias" (17 alapealkirja)
  
• "Talvelaul" (4 alapealkirja)
  
• "Puud, mis virvendavad lindude laulust" (32 alapealkirja)
  
• "Kalduvused" (7 alapealkirja)

Raamatus käsitletakse ehitustele vajalikke plekksepatöid koos materjalide, tööriistade, masinate ja tööoperatsioonide kirjeldamisega. Töötlemist käsitlevas üldosas kirjeldatakse pleki mõõtmist, märkimist, lõikamist, valtsimist, ümardamist, neetimist, keevitamist ja jootmist, kusjuures paralleelselt on kirjeldatud operatsioonide teostamist käsitsi ja mehaaniliselt. Eri peatükkides käsitletakse plekist ventilatsioonielementide (torude, siirdetorude, põlvede jne), katuse katteelementide (räästapealsete rennide, karniisiplekkide, korstnakraede jne) ning vihmaveetorustiku elementide valmistamist ja paigaldamist ning nende pinnalaotuste konstrueerimist. Raamatu lõpus on toodud näiteid mitmesugustest tööoperatsioonidest ja kirjeldatud ohutustehnika eeskirju plekksepatöödel.

Vanapagan Jürka saabub oma naise Lisetega Põrgupõhjale, et koos maa peal inimestena uut elu alustada ning õndsaks saada. Lihtsameelne ja siiras Jürka kohtub peagi oma naabri Kaval-Antsuga ning kõik muutub üha keerulisemaks. Selgub, et ka õndsaks saamine pole kaugeltki nii lihtne kui peategelasele esmalt tundub.

Anton Hansen Tammsaare ühe kuulsaima teose originaalversioon, millest leiab nii huumorit kui teravat ühiskonnakriitikat. Romaan ilmus esmakordselt pöördelisel 1939. aastal, kuid on aktuaalne oma sügava filosoofilise sõnumiga ka tänapäeva Eesti ühiskonnas.

 

Ma olen saanud selleks, kelleks ma pole unistanud saada. Kelleks ma unistasin saada, selleks ei saanud. Tahtsin saada meremeheks, hiljem klouniks ja veel hiljem kirikuõpetajaks. Ma pole olnud kunagi religioosne inimene; nähtavasti veetles mind õpetajakutseski usuteadus ja sõna elavaks tegemine. Kui vastasin ankeedis, et ihalen klouniks saada, pahandati minu peale gümnaasiumis, et mis mõttes ma end siis harin. Lurichi isa öelnud, kui Georg jäi kindlaks saada jõumeheks: «Oleksin ma sinu kavatsusi varem teadnud, siis poleks ma sind üldse kooli pannud. Ma oleksin selle rahaga, mis sinu koolitamise peale ära raiskasin, mitu head hobust võinud osta.»