Tooted
Samal hommikul kell 9.59 startis Vandenbergi baasi rangelt salastatud angaari MSH-9 betoonväljakult reaktiivhelikopter K-4 ja võttis suuna itta, Arizona poole. Otsuse kohta tõusta just sellelt stardiplatsilt tegi major Manchek, kes ei tahtnud, et skafandrite vastu liigset uudishimu tuntaks. Sest helikopteris istus kolm meest -- piloot ning kaks teadlast -- ja kõigil neil oli läbipaistev plastmassist skafander seljas, nii et nad nägid välja nagu trullakad marsielanikud või, kui kasutada ühe angaaritehniku sõnu, "nagu õhupallid "Macy" paraadil". Kui helikopter selgesse hommikutaevasse tõusis, silmitsesid kaks reisijat teineteist. Üks neist oli Jeremy Stone, teine Charles Burton. Mõlemad olid paari tunni eest Vandenbergi jõudnud, Stone Stanfordist ja Burton Houstonist, Baylori Ülikoolist. Michael Crichton (sünd 1942) kuulub Ameerika Ühendriikide ulmekirjanike nooremasse põlvkonda, on selle menukamaid ja viljakamaid esindajaid. Ta õppis Harvardi Ülikoolis ja lõpetas sealse Meditsiinikooli 1969. aastal, selsamal aastal, mil ilmus esmakordselt käesolev ulmeromaan. Michael Crichton on oma kätt proovinud mitmes žanris kriminaalromaanist dokumentaalteoseni.
Ülevaade Ants Laikmaa elust ja loomingust.
Ants Laikmaa (1866-1942) oli 20. sajandi algul eesti kunstielus keskne kuju. Nii tema looming, mis rajas uusi teid eesti kunstis, kui ta aktiivne kunstipedagoogiline, organisatoorne ja kunstikriitiline tegevus määrasid oluliselt sajandi alguse esimese aastakümne eesti kunstielu üldilme.
Sisukord:
Sissejuhatus
Rahvaluule
Varasem eestikeelne kirjasõna
Eesti rahvusliku kirjanduse algus XIX sajandi esimesel poolel
Kristjan Jaak Peterson
Friedrich Robert Faehlmann
Eesti kirjandus rahvusliku liikumise ajal
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Lydia Koidula
Eduard Bornhöhe
Teisi kirjanikke XIX sajandi 60.-80. aastail
Kronoloogiline tabel
Kirjandusteooria
Tekstinäiteid
Käsiraamatus antakse ülevaade Eestis esinevatest ja Eestis kultiveerimiseks sobivatest ravimtaimedest. Iga taime kohta tuuakse eesti-, ladina- ja venekeelsed nimetused, rahvapärased eestikeelsed nimetused, taime kirjeldus, kogumise juhendid, droogi olulisemad koostisained, näiteid kasutamisest rahvameditsiinis ning taime kasutamine ja tähtsus tänapäeva teaduslikus meditsiinis. Kultiveeritavate taimede kohta tuuakse ka lühike kultiveerimise juhend. Raamat on mõeldud kasutamiseks kõikidele ravimtaimedest huvitatutele, ravimtaimede kogujatele, kooliõpilastele, tehnikumide õpilastele, üliõpilastele, tervishoiutöötajatele ja bioloogidele.
Nüüd oli Hirvekütil uus, täiesti meeleheitlik plaan. Loobunud mõttest põgeneda läbi metsa, jooksis ta otsemat teed mööda kanuu poole. Ta teadis, kus see asub, ja kui tal õnnestuks sinna joosta ning pääseda püssikuulide eest, oleks edu kindlustatud. Ükski sõjamees ei olnud kaasa võtnud püssi, mis oleks jooksmist takistanud, ning Hirvekütti ähvardas ainult mõni lask naiste või suuremate poisikeste ebakindlatest kätest. Pealegi võttis suurem osa poisse samuti tagaajamisest osa. Näis, et kõik oli soodne selle plaani elluviimiseks. Joosta tuli kogu aeg allamäge ning noormees tormas kiirusega, mis tõotas peatset lõppu kõigile tema pingutustele.
Autor pühendab raamatu kõigile neile, kes armastavad ja mõistavad koeri ning kasse võrdselt. Konrad Lorenz sündis 1903. a. Viinis ortopeedi-kirurgi pojana. Juba lapsena tundis ta huvi loomade vastu ja pidas neid hiljem ise nii Viinis kui ka Doonau-äärses perekonna maamajas Altenbergis. Konrald Lorenzilt on ilmunud veel teinegi populaarteaduslik raamat loomadest - "Kuningas Saalomoni sõrmus". Tähelepanuväärivateks erialasteks töödeks on "Käitumise evolutsioon ja modifikatsioon" (1965) ja "Agressioonist" (1966).
Manuil Semjonovi raamat "Kalamehe aasta" on kalastusalases kirjanduses omaette pärl. Tavaliselt kõik selle ala käsiraamatud dotseerivad: tee nii ja tee naa. Nad tahavad olla õpikud selle sõna paremas mõttes. Sageli nad ongi seda, sest nende autoriteks on ju oma ala entusiastid. Käesolev raamat on hoopis midagi muud. See raamat on ka "õpik", kuid ilma nõuanneteta nii või teisiti teha. See raamat on lüürilis-humoristlik jutustus kalastamise kaunidusest, kodumaa looduse ilust, kalastajale osaks saavatest elu rikastavatest lõbusatest juhtumustest ja seiklustest. Pajatusi ilmestab pehme iroonia ja mahlakas huumor. Autor oskab lugejat lõbusa, muheda, sundimatu ja poliitiliselt korrektse naljatlemisega muigama panna, ühtlasi aga naljatlemise varjus tõhusaid näpunäiteid jagada.
Sisukord: - Lugu - Lugu targast tüdrukust - Lugu kahest peiarist - Lugu eeslist, kes laulis
"Igaüks meist on ju osake loodusest ja selle valitseja. Kuid et olla looduse hea valitseja ja tubli peremees, peame loodust mõistma, peame lähenema talle pieteeditundega, südamega. Ka metsale. Tuleb tunnetada metsa hinge, saada metsast elamusi. Siis tekib ka armastus metsa vastu, kogu looduse vastu."
“Kolmandad mäed” on ajalooline jutustus esimese akadeemilise haridusega eesti soost maalikunstnikust Johann Kölerist (1826–1899) ja tema Tallinna Kaarli kirikusse 1879. aastal maalitud Kristust kujutavast apsiidimaalist. Köleri kõrval on teine oluline tegelane mõisnik Rudolf von Gernet, kelle saadetud kiri annab uut hoogu Köleri siseheitlustele. Nimelt kirjutab von Gernet, et modelliks olnud mehe loomus on Kristuse omale liiga vastandlik ning seetõttu kujuneb temast vastane, kellega Köler peab mõttelist dialoogi.
Sisu:
- "Lähe"
- "Kontrolltöö"
- "Pilt"
- "Tagantjärele"
- "Kong"
- "Tulede vahel"
- "Turv"
- "Raha"
- "Masin"
- "Valge kass"
- "Kaevandus"
- "Lend"
- "Kool"
- "Freudistide võim"
- "Mõte"
- "Häbi"
- "Vesi"
- "Krahvitar"
- "Tema"
- "Valge linn"
- "Reis"
- "Näitemäng"
- "Matus"
- "Elu"
- "Hetk"
«Onu Tomi onnikese» peategelane on sügavalt usklik neegerori Tom, kelle tema heasüdamlik, kuid rahapuuduses vaevlev isand otsustab maha müüa. Samal viisil tahetakse lahutada Eliza ja tema poeg, kuid Eliza põgeneb. Järgneb põnev jälituslugu, millega põimuvad teiste tegelaste kõrvalliinid. Onu Tom jääb alati vankumatuks kristlaseks, kes kannab oma koormat vapralt lõpuni.
Teise maailmasõja lõpul kaugele põhja rajatud pommituslennuki varjendist väljub igal neljapäeval salajasele pommituslennule LQ86. Sõja lõpust teadmatuses, jätkab lennuk oma öiseid lende veel aastaid hiljem ning ootab asjatult oma kutsungit ja koordinaate, kuhu heita pommid. Kuni ühel päeval kõlab kutsung taas...
Valik novelle ja miniatuure.
Sisu:
- "Päikesepaiste krobelistel kuusetüvedel" (24 alapealkirja)
- "Lask preerias" (17 alapealkirja)
- "Talvelaul" (4 alapealkirja)
- "Puud, mis virvendavad lindude laulust" (32 alapealkirja)
- "Kalduvused" (7 alapealkirja)
Ma olen saanud selleks, kelleks ma pole unistanud saada. Kelleks ma unistasin saada, selleks ei saanud. Tahtsin saada meremeheks, hiljem klouniks ja veel hiljem kirikuõpetajaks. Ma pole olnud kunagi religioosne inimene; nähtavasti veetles mind õpetajakutseski usuteadus ja sõna elavaks tegemine. Kui vastasin ankeedis, et ihalen klouniks saada, pahandati minu peale gümnaasiumis, et mis mõttes ma end siis harin. Lurichi isa öelnud, kui Georg jäi kindlaks saada jõumeheks: «Oleksin ma sinu kavatsusi varem teadnud, siis poleks ma sind üldse kooli pannud. Ma oleksin selle rahaga, mis sinu koolitamise peale ära raiskasin, mitu head hobust võinud osta.»