Tooted

Sisu: Saateks Põlvnemis- ja kujunemisolud Haridustee Õpetajatöö. Loomingulised impulsid. Esikteos Pidalitõveromaanid Kaldumine psühhologismi. Romaan "Kuldne värav" Maailmavaatelise selgumise poole. Romaan "Tulemees" Teel sotsialistliku realismi kirjandusse. Lühiproosa. Näidendid. Publitsistika Tetraloogia "Tuuline rand" Lõppvaatlus Viited A. Hindi teosed A. Hindi teoste kronoloogiline loetelu Isikunimede register

Raamat Jansen, Augustist (1881-1957), eesti maalikunstnikust ja kunstipedagoogist. Sisaldab portreesid ja maastikumaale. Tegemist on kunstialbumi/monograafiaga.

Sibulapoiss Cipollino elab maailmas, mida valitsevad kurjad puuviljad vürst Sidruni ning rüütel Tomati juhtimisel. Cipollino isa mõistetakse tühise asja eest eluks ajaks vangi ning ta avaldab soovi, et poeg läheks laia maailma tarkust õppima. Oma teekonnal kohtab Cipollino mitmeid värvikaid tegelasi ja hakkab mõtisklema, kuidas saaks vürst Sidruni ebaõiglasele valitsemisele lõpu teha... Gianni Rodari (1920–1980) kirjutas kümneid lasteraamatuid ning on tänaseni üks populaarsemaid itaalia lastekirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 50 keelde ning need on pälvinud rea auhindu, muuhulgas maineka Anderseni preemia 1970. "Cipollino seikluste" esimene trükk ilmus 1951 ning selle raamatu põhjal on valminud nii filme, joonisfilme, näidendeid ja koguni ballett.

Sisukord:
Sissejuhatus
Rahvaluule
Varasem eestikeelne kirjasõna
Eesti rahvusliku kirjanduse algus XIX sajandi esimesel poolel
Kristjan Jaak Peterson
Friedrich Robert Faehlmann
Eesti kirjandus rahvusliku liikumise ajal
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Lydia Koidula
Eduard Bornhöhe
Teisi kirjanikke XIX sajandi 60.-80. aastail
Kronoloogiline tabel
Kirjandusteooria
Tekstinäiteid

Tavaformaadis ja kõvas köites artiklite kogumik.

Käsiraamatus antakse ülevaade Eestis esinevatest ja Eestis kultiveerimiseks sobivatest ravimtaimedest. Iga taime kohta tuuakse eesti-, ladina- ja venekeelsed nimetused, rahvapärased eestikeelsed nimetused, taime kirjeldus, kogumise juhendid, droogi olulisemad koostisained, näiteid kasutamisest rahvameditsiinis ning taime kasutamine ja tähtsus tänapäeva teaduslikus meditsiinis. Kultiveeritavate taimede kohta tuuakse ka lühike kultiveerimise juhend. Raamat on mõeldud kasutamiseks kõikidele ravimtaimedest huvitatutele, ravimtaimede kogujatele, kooliõpilastele, tehnikumide õpilastele, üliõpilastele, tervishoiutöötajatele ja bioloogidele.

Sisukord:
Teater ja katk
Lavastamine ja metafüüsika
Bali teatrist
Idamaa teater ja lääne teater
Tehkem lõpp šedöövritele
Teater ja julmus
Julmuse teater. Esimene manifest
Kirjad julmusest
Kirjad keelest
Julmuse teater. Teine manifest

Nüüd oli Hirvekütil uus, täiesti meeleheitlik plaan. Loobunud mõttest põgeneda läbi metsa, jooksis ta otsemat teed mööda kanuu poole. Ta teadis, kus see asub, ja kui tal õnnestuks sinna joosta ning pääseda püssikuulide eest, oleks edu kindlustatud. Ükski sõjamees ei olnud kaasa võtnud püssi, mis oleks jooksmist takistanud, ning Hirvekütti ähvardas ainult mõni lask naiste või suuremate poisikeste ebakindlatest kätest. Pealegi võttis suurem osa poisse samuti tagaajamisest osa. Näis, et kõik oli soodne selle plaani elluviimiseks. Joosta tuli kogu aeg allamäge ning noormees tormas kiirusega, mis tõotas peatset lõppu kõigile tema pingutustele.

"Inger" on 1975. aastal ilmunud Mats Traadi romaan. Peategelane Inger Uunvald on inglise keele õpetaja ühes Hiiumaa internaatkoolis. Ta elab väikeses jahedavõitu korteris puumajas. Teose põhiprobleem on armastus ja selle purunemine või selles pettumine. Peategelase Ingeri prototüüp on kirjaniku abikaasa Victoria Traat, kes töötas Kärdla Keskkoolis. Äratuntavalt on kujutatud keskkooli ja selle tollaseid õpetajaid. Maja, kus Victoria elas (Rootsi tänav 2), on säilinud.

Poeem Järvesuu küla tublidest brigaadipoistest ning nende astumisest komsomoli.

Poistele tuli rünnak täiesti ootamatult. Vanem püüdis Jassi jalaga eemale tõrjuda, noorem rebis aeru tullist ja vehkis sellega. Jassi ta ei tabanud, hoop käis kaaslase sääreluu pihta. Sääreluu on hell koht. "Tubakas!" karjus pihtasaanu, kiskus end kõverasse, et kirvendavat jalga hõõrude, kaotas tasakaalu ja plartsatas vette. Jass harvendas sellal juba noorema parukat. See tammus laialipillatud riietel ja vigises hädiselt. "Hüppa sisse! Hüppa sisse!" õpetas vanem mees. "Las raibe upub!" Noorem hüppas, paraku nii õnnetult, et Jass jäi küll paati, kuid kaasa tuli sõbra lilleline särk. "Ohmoon!" kirus vanem, märga kehakatet sõbra varvaste tagant lahti päästes. "Sulle tuleks vastu pead anda!" Mats! sai ta samal hetkel ise sandaaliga vastu pead. Jass oli asunud paati tühjendama. Praegu sekeldas sigaretipaki kallal. Vanem kiristas hambaid, kuid hüüdis juba taltsamalt. "Onu, kutsuge oma pärdik ära!" Enam ma ei olnud onku.

Sisu: Kunstielamusi Varssavist, Budapestis, Jälle Visla ääres, Teekonnaleht '73.

"Kaitsekiht" sisaldab 50 luuletust, kõik pisikesed pildikesed, tugeva atmosfääritunnetusega.

Manuil Semjonovi raamat "Kalamehe aasta" on kalastusalases kirjanduses omaette pärl. Tavaliselt kõik selle ala käsiraamatud dotseerivad: tee nii ja tee naa. Nad tahavad olla õpikud selle sõna paremas mõttes. Sageli nad ongi seda, sest nende autoriteks on ju oma ala entusiastid. Käesolev raamat on hoopis midagi muud. See raamat on ka "õpik", kuid ilma nõuanneteta nii või teisiti teha. See raamat on lüürilis-humoristlik jutustus kalastamise kaunidusest, kodumaa looduse ilust, kalastajale osaks saavatest elu rikastavatest lõbusatest juhtumustest ja seiklustest. Pajatusi ilmestab pehme iroonia ja mahlakas huumor. Autor oskab lugejat lõbusa, muheda, sundimatu ja poliitiliselt korrektse naljatlemisega muigama panna, ühtlasi aga naljatlemise varjus tõhusaid näpunäiteid jagada.

Sisukord:
- Lugu
- Lugu targast tüdrukust
- Lugu kahest peiarist
- Lugu eeslist, kes laulis

Raamat sisaldab: Sirje Reitavi vaibad, tikkimine, meeste põllesid, roositud tekid-vaibad, kodumantleid, vaipu, heegeldamine, Miralda Pajumaa vaibad, vanaaegsed pitsid, vaibakudumisest raamil, nöörid-paelad, heegeldatud voodikatted, varrastel kootud suurrätid, meestekampsuneid, tikitud pluuse ja kleite, pitsid ja pitsist linikud, laudlinu, naistekampsuneid, kampsunimoest.

Lõikelehed puudu

August Värt sündis ja kasvas Hiiumaal, kus merega kokkupuude lausa vältimatu. Muidugi ei jäänud tal märkamata, et kui keegi kaugemalt merereisilt koduranda saabus, siis ikka nii, et taskud raha täis, uurikett üle kõhu ja kuldhambad suus. Ka August soovis saada kapteniks, ainult et kesised olud ja noor iga ei lubanud teda veel merele. Loomulikult ei lähe kõik lepase reega, enne unistuse täitumist jõuab noormees töötada veel tellisetehases, pidada koja- ning voorimehe ametit ja maitsta ka vangimaja lahjat lurri. Aga ühel heal päeval, kui August laeva koha saab, läks sõit juba maailmameredele ja Ameerikassse.

Õpik jaguneb järgmisteks peatükkideks: Arvutusi gaasiliste ainetega Hapniku alarühma elemendid Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria Lämmastik ja fosfor Süsinik ja räni Metallid 5. trükk.

Raamat algab lapsepõlvemälestustega Raplast ning kirjeldab 1905. ja 1917. a. sealseid revolutsioonilisi sündmusi ning autori poliitiliste vaadete kujunemist. Järgneb ebaõnnestunud töökohaotsing Petrogradis, Oktoobrirevolutsioon ja esimene saksa okupatsioon, autori tegevus Noorproletaarlaste Ühingus, õpetajaamet Setumaal, reisid Šveitsi, tegevus Tartus, 1924. a. 1. detsembri sündmused ning vangistus. Autor vabanes 1931. aastal ning reisis Nõukogude Liitu. 1933. a. saadeti ta Taani Meremeeste ja Sadamatööliste Internatsionaali eesti sektsiooni tööd korraldama. Pärast 1940. a. pööret töötas autor ajalehe "Noorte Hääl" ja ajakirja "Looming" juures.

"Igaüks meist on ju osake loodusest ja selle valitseja. Kuid et olla looduse hea valitseja ja tubli peremees, peame loodust mõistma, peame lähenema talle pieteeditundega, südamega. Ka metsale. Tuleb tunnetada metsa hinge, saada metsast elamusi. Siis tekib ka armastus metsa vastu, kogu looduse vastu."

“Kolmandad mäed” on ajalooline jutustus esimese akadeemilise haridusega eesti soost maalikunstnikust Johann Kölerist (1826–1899) ja tema Tallinna Kaarli kirikusse 1879. aastal maalitud Kristust kujutavast apsiidimaalist. Köleri kõrval on teine oluline tegelane mõisnik Rudolf von Gernet, kelle saadetud kiri annab uut hoogu Köleri siseheitlustele. Nimelt kirjutab von Gernet, et modelliks olnud mehe loomus on Kristuse omale liiga vastandlik ning seetõttu kujuneb temast vastane, kellega Köler peab mõttelist dialoogi.

Selles raamatus sarjast "Saja rahva lood" on järgmised Korea muinasjutud:

• Neli soovi
• Kuidas poiss keisrit võitis
• Kuidas tiigrid Ho Doni aitasid
• Tark poiss
• Kuidas kolm vägilast vaenlasi võitsid

Sisu: 

• "Lähe"
• "Kontrolltöö"
• "Pilt"
• "Tagantjärele"
• "Kong"
• "Tulede vahel"
• "Turv"
• "Raha"
• "Masin"
• "Valge kass"
• "Kaevandus"
• "Lend"
• "Kool"
• "Freudistide võim"
• "Mõte"
• "Häbi"
• "Vesi"
• "Krahvitar"
• "Tema"
• "Valge linn"
• "Reis"
• "Näitemäng"
• "Matus"
• "Elu"
• "Hetk"

Raamat sisaldab 300 mitmesugust huvitavat matemaatikaülesannet koos nende üksikasjalike lahendustega. Esitatavate ülesannete lahendamiseks ei ole tarvis erilisi matemaatilisi eelteadmisi - kõik nad on jõukohased ka näiteks keskkooli viimaste klasside õpilastele, kuigi ei kuulu nn. standardsete kooliülesannete hulka. Seega on raamat nii huvitavaks ajaviiteks kui ka teadmiste täiendamiseks kõigile, kellele meeldib nuputada.

Lindude ränne on üldbioloogiline probleem, mille tundmine on suure üldharidusliku ja kasvatusliku tähtsusega. Ühtlasi on ta neid loodusvaatluse alasid, millest on osa võtnud paljud asjaarmastajad linnusõbrad. Käesolevas raamatus on püütud tabada lugejate taset, kes rände küsimustes ei ole eriteadlased, kuid miskipärast huvituvad rände uurimise problemaatikast ja tänapäevasest seisust. Teatav kasu peaks raamatust olema ka kutselistel, eriti aga asjaarmastajatel ornitoloogidel. Teos pajatab Baltikumist pärinevate faktide kõrval palju sellest, mis lindude rände uurimise alal on saavutatud mujal maailmas.

Prantsuse muinasjutte lühendatult.

Sisukord:

• Väike karjus
• Sotré
• Hundikoon
• Väike Minou
• Mélusine
• Cula
• Longemeri järve haug
• Hautes-Chaumes'i kääbused
• Lotringi vapp

Leksikonis selgitatakse põhilisi, kõige rohkem kasutatavaid mõisteid ja termineid, mida esineb filosoofiaõpikutes ja populaarses kirjanduses.

 

Raamatus kirjeldatakse lukksepatöid masinatehastes. Tutvustatakse lukksepatöödel kasutatavaid seadmeid, tööriistu, rakiseid ning kasutatavaid metallilisi ja mittemetallilisi materjale. Lähemalt tutvustatakse lukksepaoperatsioonide ratsionaalseid töövõtteid ning tööde mehhaniseerimis- ja automatiseerimisvõimalusi, samuti mitmesuguste materjalide uusi töötlemisviise tänapäeva masinatehastes. Raamat on kasutatav õpikuna lukkseppade ettevalmistamisel kutsekoolides, nende väljaõpetamisel ja kvalifikatsiooni tõstmisel masinatehastes. Sisukord: Lukksepatööd ja nende organiseerimine masinaehituse ettevõttes Tasapinnaline märkimine Metalli raiumine, õgvendamine ja painutamine Metalli lõikamine Metalli viilimine Puurimine, avardamine ja hõõritsemine Keermetamine Ruumiline märkimine Mehhaniseeritud tööriistad Aukude viilimine ja sobitamine Kaabitsemine Soveldamine Tehnoloogiline protsess

2. trükk

Valikkogumiku luuletused on koondatud tsüklitesse "Poeedi sünd", "Rakata!", "Anti-Siuru" ja "Puhtevird".

Valikkogumiku luuletused on koondatud tsüklitesse "Poeedi sünd", "Rakata!", "Anti-Siuru" ja "Puhtevird".

Käesoleva teose väljaandmise eesmärgiks on abistada meie põllumajanduse elektrifitseerijaid praktikas kõige vajalikuma teatmematerjaliga. Temaatikas on välditud 1971. aastal ilmunud "Põllumajanduse elektriku ABC" kordamist, välja arvatud alati vajalikud mõnede materjalide tehnilised andmed, elektrotehnika klassikalised arvutusvalemid jms.

Teatmik sisaldab tehnilisi andmeid ja nõudeid, mis on vajalikud põllumajanduslike elektriseadmete ekspluateerimisel, eriti aga elektriseadmete ja elektrimootorite kaitsmisel, valgustite valikul ja ekspluateerimisel, lekkevoolukaitse tundmaõppimisel, selektiivse kaitse tagamisel, elektriliinide kaitse eeskirjade rakendamisel, elektriseadmete teeninduspiiride kindlaksmääramisel, suurfarmide elektrienergiaga varustamisel jne.

Indiaanlaste ajaloost Ameerika Läänes

144-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Miks puit ei ole nõrgem ning teras tugevam? Miks klaas mõnikord puruneb kildudeks, aga mõnikord paindub nagu vedru? Miks laevad murduvad pooleks? Mis on vedelik ja kas siirup on vedelik? Kõik need küsimused puudutavad materjalide loomust ja nendega tegeldakse tugevusõpetuses. Professor Gordoni jutustus sellest kiiresti arenevast teadusharust, mis mõjutab juba kõige erinevamaid elualasid, demonstreerib väga ilmekalt seda, missugusel viisil teadlased lahendavad oma probleeme.

Raamatusarja Saja rahva lood kuuluva Moldaavia muinasjuttude raamatu sisukord:

• Kahe krossiga kukkur
• Muinasjutt võlupõrsast
• Vanataadi tütar ja vanaeide tütar

Näidend on pikaajalise küpsemise vili. Siingi kordub Vonneguti meelisteema: humaansus vägivalla vastu.

«Onu Tomi onnikese» peategelane on sügavalt usklik neegerori Tom, kelle tema heasüdamlik, kuid rahapuuduses vaevlev isand otsustab maha müüa. Samal viisil tahetakse lahutada Eliza ja tema poeg, kuid Eliza põgeneb. Järgneb põnev jälituslugu, millega põimuvad teiste tegelaste kõrvalliinid. Onu Tom jääb alati vankumatuks kristlaseks, kes kannab oma koormat vapralt lõpuni.

Teise maailmasõja lõpul kaugele põhja rajatud pommituslennuki varjendist väljub igal neljapäeval salajasele pommituslennule LQ86. Sõja lõpust teadmatuses, jätkab lennuk oma öiseid lende veel aastaid hiljem ning ootab asjatult oma kutsungit ja koordinaate, kuhu heita pommid. Kuni ühel päeval kõlab kutsung taas...

Nõuanded ohutuks paadisõiduks ning erinevad väikeujuvvahendeid puudutavad eeskirjad.

 

Valik novelle ja miniatuure.

Sisu:

• "Päikesepaiste krobelistel kuusetüvedel" (24 alapealkirja)
• "Lask preerias" (17 alapealkirja)
  
• "Talvelaul" (4 alapealkirja)
  
• "Puud, mis virvendavad lindude laulust" (32 alapealkirja)
  
• "Kalduvused" (7 alapealkirja)