Salaühingud ja vandenõud

Kui keegi tuleks tänapäeval lagedale jutuga, et metsas elavad haldjad ja järvesügavuses sulistab mingit laadi vetevana, naerdaks ta päris kindlasti välja. Ometi on olnud ajaloos pikki ajajärke, kus üleloomulike nähtuste olemasolus sugugi ei kaheldud. Need moodustasid nähtamatu, salapärase, ent eksisteeriva osa maailmapildist.

Usk varjatusse ei ole kuhugi kadunud. Müütiliste tegelaste asemel on nüüd paljude mõttemaailmas koha sisse võtnud vandenõuteooriad. Osa neist on lihtsasti ümber lükatavad kui täiesti ebausutavad, ent need võivad teha ikkagi palju kahju. Halb on see, kui need tõmbavad tähelepanu tegelikelt, reaalsetelt probleemidelt.

Selles raamatus vaatleme eri teooriaid ning esitame fakte ja vastuargumente, mida vandenõu­teoreetikud sageli unustama kipuvad, kui nad end selle salapärase maailma mõttelõngadesse mässivad.

Kuhu kadusid 10 miljonit dollarit? Raamat vastab paljudele taasiseseisvunud Eesti ajaloo ühe suurima afääriga seotud küsimustele. Milline on Euroopa Komisjoni asepresideni Siim Kallase roll raha kadumisel? Kuidas ta kohtus õigeks mõisteti? Kellele pole kasulik kadunud dollareid tagasi nõuda?

Maailmakuulus sõjaajaloolane John Keegan esitab küsimuse, kui suur kasu on tegelikult sõja ajal luureandmetest. Ja vastused sellele küsimusele on nii mõnigi kord üllatavad, aga iga kord hästi põhjendatud.
Autor käsitleb luure osa paljude ajalooliste sündmuste puhul, sealhulgas jälgitakse, kuidas admiral Nelson jälitas Vahemerel Napoleoni laevastikku ja kuidas kindral Jackson manööverdas USA kodusõja ajal osavalt Shenandoah´orus. Saame osa merelahingutest nii Esimese kui ka Teise maailmasõja ajal, jälgime sakslaste õhudessanti Kreetale ning jutuks tulevad ka hiljutised sündmused Falklandi saartel ja Lahesõjas.
Ei unustata sedagi, kuidas luure annab oma panuse võitlusse al-Qaida vastu.

Atlantis oli maamassiiv Euroopa ja Ameerika vahel, mis on nüüdseks Atlandi ookeani põhja vajunud. 240 000 aasta jooksul kasutati seda kontinenti jumaliku eksperimendi läbiviimiseks, mille eesmärgiks oli näha, kas inimesed suudavad elada füüsilises kehas ning säilitada sealjuures oma ühendust Kõige Olemasolevaga (tuntud ka kui Looja, Jumal, Jumalus või Allikas). Kogu selle pika perioodi vältel tehti väga erinevaid katseid, kuid iga kord tuli ühel hetkel eksperiment peatada, sest sai selgeks, et vaba tahet omavad inimesed liiguvad üha sügavamale ainesse ja enesehävingusse, eemale Algallikast. Kui tingimused viiendat ja viimast korda paika pandi, sündis Kuldajastu Atlantis. 1500 aastaks säilitasid inimesed puhtuse ja ühtsuse Loojaga, nautisid hämmastavaid vaimseid ja ülemeelelisi võimeid ning tehnoloogilisi hüvesid. Käesolev raamat selgitab, kuidas tol ajal elati, millised olid inimeste kombed ja mida saame tänapäeval teha selle teadvusseisundi taassaavutamiseks.

Vähem kui 50 000 aastat tagasi polnud inimkonnal kunsti, religiooni, keerukat sümbolismi ega innovatiivset mõtlemist. Ent siis ilmusid kõik need oskused ja omadused peaaegu täielikult väljakujunenuna, nagu oleksid mingid peidetud jõud need meile annetanud. Raamatus "Üleloomulik" uurib Graham Hancock mõistatuslikku "enne ja pärast" hetke, et avada tõde ning välja selgitada mõjud, mis vormisid nüüdisinimese mõistuse. Tema otsingud viisid ta Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia koopamaalingute juurde, Lõuna-Aafrika mägede kaugetesse kaljuvarjetesse ning Amazonase vihmametsadesse, et juua taimedest saadud vägevat hallutsinogeeni ayahuasca't koos indiaanlastest šamaanidega, kelle maalingutel on kujutatud samasuguseid inimeste ja loomade hübriide nagu esiajaloolistes koobastes ning kaljuvarjetes.

2006. aasta novembri lõpus raputas maailma endise FSB (Venemaa julgeolekuteenistus ja KGB järeltulija) alampolkovniku jõhker mõrv Londonis. Mõrv oli kõige kurikuulsam Vene luureteenistuse välismaal sooritatud kuritegu rohkem kui kolme aastakümne jooksul. Autor Boriss Volodarski, kes konsulteeris juurdluse ajal Londoni Metropolipolitseid ja on endiselt Litvinenko lesega lähedane tuttav, on endine Venemaa sõjaväeluure ohvitser ja rahvusvaheline ekspert erioperatsioonide alal. Tema jutustus näitab, et juba 1917. aastast – alates Leninist ja Tšekaast, mis oli KGB eelkäija – on Vene eriteenistused regulaarselt korraldanud individuaalselt planeeritud mürgitamisoperatsioone üle terve maailma, et hävitada Kremli vaenlasi.

Tõepärane lugu külma sõja aegsest spionaažist ja reetmisest. Oli külma sõja haripunkt ja seetõttu oli eriti ohtlik teenida luuretöötajana Nõukogude Liidus. Adolf Tolkatšovist sai USA üks kõige väärtuslikumaid spioone. Tõestisündinud lool põhinev kaasakiskuv lugu tugineb varem salastatud dokumentidele ja intervjuudele asjaosalistega.

Jeruusalemm, 1119. aasta. Väike rühm rüütleid, kes Esimese ristisõja järel selgemaid sihte otsivad, rajavad uue ordu. Neist saavad esimesed templirüütlid – eliitsõdalased, kes on valmis elu hinnaga kaitsma kristlastest palverändureid Pühal Maal. Järgmise paarisaja aasta jooksul kujuneb Templiordust keskaja võimsaim rüütliordu. Templirüütleid imetletakse ja kardetakse, neid ümbritsevad legendid ja kuulujutud.

1992. a toimetas Suurbritannia salaluureteenistus Venemaalt välja ülejooksiku, kelle Läänes viibimine jäi kuni selle raamatu ilmumiseni saladuseks. Vassili Mitrohhin töötas peaaegu 30 aastat KGB välisluure arhiivis ning 1972. a määrati ta vastutavaks selle üleviimise eest uude peakorterisse Moskva lähistel. Arhiivi eduka üleviimise ning ustava "teenistuse eest riikliku julgeoleku hüvanguks" autasustas teda välisluure ülem Vladimir Krjutškov (1991. a Moskva putši juht). Krjutškovi teadmata oli salajane dissident Mitrohhin juba kümme aastat kopeerinud ülisalajasi toimikuid. FBI on nimetanud Lenini ajaga algavat ja 1980ndate aastatega lõppevat Mitrohhini arhiivi "kõige põhjalikumaks ja ulatuslikumaks luureteabeks, mis eales on kuskilt saadud". KGB enneolematu "aardekirst" võimaldas Christopher Andrew'l heita uut valgust Nõukogude Liidu ja Ida-Lääne konflikti ajaloole.

Raamatus alustab Graham Hancock kogu maailma hõlmavat otsiskelu, et kildudest kokku panna inimkonna unustatud eelajalooga seonduv päratu saladuslik mosaiikmõistatus. Üksteisest nii kaugel paiknevatel iidsetel objektidel, nagu seda on Egiptuse suur sfinks, Tiahuanaco kummalised templid Andides ning Mehhiko õudust tekitavad Päikese- ja Kuupüramiid, avastab ta mitte ainult viimasest jääajast pärit senitundmatute inimhõimude tegevuse ilmseid jälgi, vaid samuti köitvaid märke kõrgintelligentsist, keerukatest tehnoloogiaoskustest ning põhjalikest maailmaruumiga seonduvatest teadmistest, mis kõik pärinevad varasematest aegadest, kui ükski meile teada olev tsivilisatsioon.

Uus Scotland Yardi muuseum on hoiupaigaks mitmetele asitõenditele, millega eales on toime pandud kõige jubedamaid mõrvu. Väljapaneku eksponaadid on alati ehtsad kuriteopaigast leitud esemed, paljud neist otsustava tähtsusega, mis on viinud kurjategija vahistamisele ja süüdimõistmisele. Kirjutatuna kriminoloogia eriteadlase poolt ja varustatuna rikkalike illustratsioonidega, kusjuures paljud fotod on avaldatud esmakordselt, on see raamat unikaalseks teejuhiks.

Meie aja vanima luuretalitluse, Inglise Secret Intelligence Service'i, aga ka nooremate Lääne luuretalitluste tegevusest on kirjutatud ohtrasti, tunduvalt vähem aga Nõukogude luurest. Veel paarkümmend aastat tagasi salati selle olemasolu hoopis maha, teisalt aga väideti, et see on maailma parim. Siis sai Teise maailmasõja aegne legendaarne luuraja Richard Sorge postuumselt Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse ja faktikirjanduses avanes tee lugudele Nõukogude hiilgavatest luurajatest.

Putini võimukümnendi ajal tugevnes FSB tohutult. Nad võtsid tagasi kadumaläinud võimu ning laienesid uutes suundades. FSB eelarve pole avalikult teada ning saladuseks on ka selle ohvitseride koguarv. Kuid isegi tagasihoidlike hinnangute kohaselt ulatub FSB isikkoosseis 200 000 töötajani. FSB põhimõtteks sai kaitsta riiki iga hinna eest, mis mõnes mõttes meenutab tsaariaja bürokraatia suhtumist. Selle raamatu pealkiri „Uus aadel", annab märku, kui kaugele on ajas tagasi mindud. Kõige olulisemaks suundumuseks aga võib pidada seda, et luurebürokraatia peab end nüüd igasugusest kriitikast kõrgemalseisvaks ning demokraatia nõudmiste vastu immuunseks.

Faktidele tuginev raamat kõneleb ordu asutajatest ja eesmärkidest, seosest Saalomoni templi ja Jeesuse jüngritega, ristisõdadest ja konkureerivatest ordudest, templirüütlite tegevusest Euroopas, mõjust kaubandusele ja religioonile ning suhetest katoliku kirikuga, jätmata tähelepanuta ka Templiordu sümboolikat Euroopa katedraalides ja kirikutes.

Atlantise uskumatu lugu on läbi ajaloo intrigeerinud ning hämmeldanud miljoneid inimesi üle terve maailma. See ainulaadne atlas tutvustab kadunud "kõrgtsivilisatsiooni" käsitlevaid teooriaid, uurimisretki ja tõendusmaterjale, mis võiksid muuta ajalugu. Hoolikad rekonstruktsioonid ja kaunid pildid veelaustest avastustest aitavad paljastada saladusi selle silmapaistva tsivilisatsiooni kohta, mis võis olla meie tsivilisatsiooni eelkäijaks. Atlantise kõrval on siin kajastatud ka viimaseid teooriaid Mu, Lemuuria ja teiste kadunud tsivilisatsioonide kohta.

Jahmatavad avastused senitundmatust tsivilisatsioonist, mis on iidsem kui muistsete egiptlaste oma, ning selle kaugele ulatuvast tähendusest. Teose on kirjutanud mõjukad autorid, kelle hulgas on ka menuraamatu "Hiirami võti" looja.

Kas Kuu on seest tühi ja seega tehislik? Miks tiirleb Kuu täpselt sada korda aeglasemalt, kui pöörleb Maa ümber oma telje? Miks on Kuu täpselt 400 korda väiksem kui Päike ja sellest täpselt 400 korda Maale lähemal? Miks sobib kiviaja iidne geomeetria- ja mõõtmissüsteem täpselt Kuul? Asjatundjad on jõudnud järeldusele, et elu arenes Maal ainult seetõttu, et Kuu on täpselt see, mis ta on, ning paikneb just seal, kus me seda näeme...

Erich von Däniken on meie planeeti külastanud maaväliste tsivilisatsioonide külaskäikude jälgi otsinud igast maailma nurgast. Selles raamatus uurib ta tähelepanelikult kreeka kultuuri muistseid allikaid. Dänikeni "jälitustöö" on toonud päevavalgele arvukalt tõendeid, et aastatuhandeid enne meie aega eksisteeris Kreeka aladel kõrgelt arenenud tehniline kultuur. Von Däniken esitab oma raamatus täiesti uudseid tõlgendusi nii kreeka müütide, kultuspaikade kui -objektide kohta.

Käesolevas raamatus leiduvad lood on pühendatud salasõja köitvale ajaloole möödunud sajanditel ja XX sajandi algul.

Kui esmapilgul võib tunduda, et armastus ja seks kui luurerelvad on välja mõeldud Hollywoodis, siis tegelikult on need läbi proovitud ja toimivad vahendid ka päriselus. Võrgutamist kasutati tundliku teabe hankimiseks juba iidsetel aegadel ning see pole võõras ka tänapäeva luureteenistustele. "Võrgutatud" on esimene raamat, mis teeb ajaloolise ülevaate võrgutamisest – vanast, aga siiani tõhusast luureinfo hankimise viisist. Raamat uurib kõige kuulsamaid juhtumeid ning juttu pole ainult femme fatale'idest, vaid ka nn Romeo-spioonidest. See on väärt lugemine ühtaegu nii luure- kui ka popkultuuri ajaloo huvilistele. Henry R. Schlesinger on tegelenud luureajaloo uurimisega ligi kaks aastakümmet. Ta on avaldanud sel teemal mitmeid raamatuid ja artikleid ning pidanud arvukalt loenguid.

Inimestest jäävad alati maha jäljed. Potikillud, nooleotsad ja ehitised pajatavad erinevate kultuuride arengust, kirjalikud allikad valgustavad ajalooliste sündmuste kulgu. Teadlased saavad tänapäeval analüüsida sadu aastaid tagasi surnud inimeste DNAd. Uute meetodite aina täpsemaks muutudes võiks arvata, et peaaegu võimatu on täielikult, jäljetult kaduda. Ent ometi on neid, kes on kadunud nagu tina tuhka, ajaloost teada palju. Käesolevas eriväljaandes harutame hoolikalt lahti kummaliselt kadunuks jäänute saatuse. Sinu päralt on rännak, mis viib meid müsteeriumite lahendamisel Aafrika džunglite läbitungimatust rägastikust Bermuda kolmnurka ja Atlandi ookeani sügavike pilkasest pimedusest maailma katusele Džomolungma tippu.

Rahvusvaheliste menukite autori, enam kui viiskümmend aastat spionaažist kirjutanud Gordon Thomase raamat heidab asjaosaliste mälestustele ja hinnangutele tuginedes pilgu kahe sajandivanuse Briti riigiasutuse, sisejulgeolekut turvava MI5 ja välisluuret toimetava MI6 nii kordaminekute kui ka äparduste poolest ühtviisi rikkasse ajalukku. Need kaks on tänapäeva maailma vanimad luureteenistused, pikemale ajaloole võivad pretendeerida vaid Vatikani spioonid ja Hiina salaluure.

Teos alapealkirjaga "Saladiplomaatia ja maailma salatalituste luuretegevuse ajalugu" annab populaarses, paeluvas vormis ülevaate salakuulamisest igal ajastul, antiikajast tänapäevani. Iidsest minevikust peale on spioonid mõjutanud ajaloo kulgu. Paraku teatakse vaid harvu juhtumeid, kus nende riski ja vaeva on ametlikult tunnustatud. Väejuhid ja riigitegelased oma mälestustes üldjuhul ei maini luurajatelt saadud abi. Käesoleva raamatu teevad eriti loetavaks põnevate salakuulamisafääride kirjeldused seal osalenud inimeste kaudu. Juttu tehakse egiptlaste ja assüürlaste, kreeklaste ja roomlaste, hiinlaste ja mongolite spionaažist, omaette kunstiliigiks kujunenud šifreerimisvõtetest renessansiaja saladiplomaatia pealinnas Veneetsias, Richelieu' ja Napoleoni luureteabe hankimise võtetest jne.

Kuigi enam-vähem pool teose mahust on pühendatud 20. sajandile, ei koormata lugejaid juba leierdatud lugudega, vaid tuuakse esile nende üpris vähetuntud, seni ühel või teisel põhjusel varju jäänud tahke.

Mäletan, kuidas ma esmakordselt Luure Keskagentuuri mälestusseina ees seisin. Minu tähelepanu köitis vestibüüli põhjasein. Selles nägin hulka valgesse vermonti marmorisse raiutud musti tähti. Vasemal seisis riigilipp, paremal CIA oma. Astusin lähemale. Tähtede kohale olid raiutud sõnad: «LUURE KESKAGENTUURI TÖÖTAJATE AUKS, KES KODUMAAD TEENIDES OMA ELU OHVERDASID». Tähti oli viie rea jagu. Lugesin need ükshaaval kokku. Ühtekokku kuuskümmend kaheksa tähte. Tähtedest madalamal seisis roostevabast terasest ja klaasist kast. Kast oli lukus. Selles oli mingi raamat. Seda nimetati auraamatuks ja peeti agentuuris nii pühaks, nagu sisaldaks selle köide kilfu õnnistegija risti küljest. See oli rohmakalt lahtilõigatud lehtedega õhuke lahtine raamat, mille avatud lehtede vahele oli torgatud punutud must järjehoidja, tutt otsas. Raamatusse olid korralike mustade tähtedega kirjutatud CIA ohvitseride surma-aastad. Kahekümne ühksal juhul oli aasta kõrvale kirjutatud ka hukkunu nimi. Enamiku aastaarvude kõrval polnud aga nimesid, olid ainult tähed. Nelikümmend nimetut tähte, väiksed nagu trükishrifti tärnid, igaüks tähistamas üht CIA ülesande täitmisel hukkunud salaluure ohvitseri. Selliseid nimetuid tähti oli seina sisse raiutud poole sajandi jooksul. «Kes peituvad nende tähtede taga?» küsisin ma endalt. Kus ja kuidas nad hukkusid? Millised missioonid nõudsid nende elu? Ted Gup

Wilhelm Dietl, üks juhtivaid Saksa salateenistuse eksperte, on paljude aastate jooksul kohtunud nii endiste kui ka veel tegutsevate, kuulsate ja avalikkusele alles tundmatute naisspioonidega ning lasknud neil jutustada oma elust.
Tema kokkuvõte kõlab: olgu instinkti, kavaluse või kapitaalsete teadmiste abiga, kuid naissoost salaagendid saavutavad ikka oma eesmärgi, ja tänapäeval veel rohkem kui kunagi varem.
Pikka aega kasutati neid üksnes seksipüünistena, peibutuslindudena armutus spionaaziäris. Seejuures on aga Jane Bondid olnud ikka ja jälle meessoost kolleegidest edukamad.
Autor laseb lugejal heita pilgu tarkade naiste suuremalt jaolt varjatud maailma sellistes legendaarsetes salateenistustes nagu CIA, MI5, KGB, Mossad, BND ja MfS – need on jutustused piiritust triumfist ja isiklikest lüüasaamistest, kibedast armastusest ja alatust reetmisest.
Wilhelm Dietl (snd 1955) juhtis aastail 1982-1993 Bundesnachrichtendiensti informaatoreid Lähis- ja Kesk-Idas. Viimase 25 aasta jooksul on ta tegutsenud ajakirjanikuna Sterni, Spiegeli ja Focuse juures, samuti Esseni Terrorismiuurimise ja Julgeolekupoliitika Instituudi asedirektorina.
Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid terrorismi ja salateenistuste kohta.

Sisukord:

• Eessõna Jane Bond - maakuulaja nähtamatul rindejoonel
• Dominique Guillaume Saatanlik operatsioon
• Stella Rimington Koduperenaisest superspioon
• Melissa Boyle Mahle Rahupoliitika hõng
• Marita Lorenz Elu kuristiku serval
• Violetta Seina KGB mesilõks
• Aliza Magen Elu Mossadis
• Erika Maria Chambers Kättemaks Iisraeli sportlaste eest
• Gabriele Gast See, kes tantsis Wolfiga
• Romeo-ja-Julia-printsiip
• Margret Höke Agendiks armastusest
• Ulla Kirmsse Salakuulaja
• Martha Hille Kaadriülem
• Claudia Schmid Telefonikõnest piisab

Pildid isamaal sündinud asjust (kogutud aastatel 1972-2022) „EESTI ANOMAALSETE KESKKONNANÄHTUSTE X-FAILID“ on unikaalne vaade Maarjamaa ufoloori. Tummine teos sisaldab endas anomalistide jaoks kõige väärtuslikumat materjali – ebatavaliste nähtustega kokku puutunud inimeste isiklikud lood ja esmatasandi kogemused. 50 aasta jooksul kogutud tuhatkonnast loost ja juhtumist on raamatus ligi pooled. Oma ala professionaalina on autor need süstematiseerinud ning rikastanud iga teemavaldkonna omapoolse ülevaatega, kus kohtuvad elukogemus, suurepärane sünteesivõime ja kodumaise metamaailma värvikas ajalugu. – Ingrid Peek

Roheline tsoon, Bagdad, 2003: müüriga ümbritsetud, ujumisbasseinide ja luksuslike mugavustega kompleksis alustavad Paul Bremer ja tema koalitsiooni ajutine valitsus (CPA) uue, demokraatliku Iraagi kujundamist. Personaliks idealistlikud abid, kes olid valitud oma kohale peamiselt tänu vaadetele sellistes küsimustes nagu abort ja surmanuhtlus, veetis CPA okupatsiooni esimese, otsustava aasta, püüeldes eesmärkide poole, millel oli sõjajärgse riigi pakiliste vajadustega väga vähe pistmist.

Rajiv Chandrasekaran, ajalehe The Washington Post Bagdadi büroo endine juhataja, pakub meile intiimset pilguheitu sellesse võlur Ozi Smaragdlinna meenutavasse mulli, mis ei lasknud end segada väljaspool müüre aina kasvavast kaosest.

Teos kirjeldab inimeste kaudu USA valitsuses sõja alguses valitsenud ideoloogiat, mis võib olla poliitikutele tuttav ja tavapärane, kuid seda tülgastavam tavalisele inimesele. Raamat võiks olla kohustuslik lgemine neile, kes on valmis uskuma valitsejaid kinnisilmi, kellele eesmärk pühendab alati abinõu. Iraagi sõja teemaga pisutki kursis olevale lugejale nauditav raamat.

Vandenõude ajalugu on pikk – see ulatub Vana-Egiptusest tänapäeva Pakistanini. Käesolev raamat justkui kataloogibki mitmesuguseid salasepitsusi, mida ühendab üks asjaolu – nimelt on nende kõikide puhul võimatu öelda, mis siiski täpselt juhtus või kes olid vandenõusse kaasatud. "Lahendamata vandenõudesse" on koondatud ajaloo kõige hämmastavamad vandenõud, kinni mätsitud lood ja libaoperatsioonid ning raamatus püütakse vastata näiteks niisugustele küsimustele: Kas Aleksander Suur mõrvati? Kas Ameerika Ühendriikide valitsus oli seotud 11. septembri rünnakutega? Kas Philadelphia eksperiment leidis tõepoolest aset? Kas Bilderbergi grupp kujutab endast tõesti salajast maailmavalitsust? Kas president John F. Kennedy tappis üksik laskur või osalesid atentaadis teisedki inimesed? Kõikide selliste põnevate juhtumite käsitlemisel antakse lühike, kuid põhjalik ülevaade nende kulgemisest, esitletakse võtmeisikuid ja vahel pakutakse välja lausa üllatavaid alternatiivseid teooriaid. Raamatus on üle 150 foto, maali, joonistuse ja kaardi, mis aitavad lugejal mõistatuslike sündmuste taga peituvatest faktidest suuremat pilti kokku panna.