Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Raamatus on juttu Tallinna Süda-Tatari piirkonna ajaloost, arhitektuurist ja sealsetest kuulsatest elanikest läbi aegade. Illustreeritud mustvalgete fotodega. Kokkuvõte inglise keeles.

Raamatuke kirjeldab tuntud astronoomi, Naissaarelt pärit Bernhard Schmidti elu ja teadustööd.

Teatud klassides kohustuslik kirjandus. William Gerald Golding sündis 19. septembril 1911 Edela-Inglismaal Cornwallis. Esimese raamatu avaldamisel üle neljakümne aasta vanusena sai see üleöö populaarseks nii kooliõpilaste hulgas kui ka akadeemilistes ringides. Nobeli preemia 1983. aastal tõi ta taas kogu maailma tähelepanu keskpunkti.

Nikolai Gogoli eepiline jutustus, mis leiab aset 16. ja 17. sajandi vahetusel, kirjeldab verист kasakate ülestõusu poolakate vastu (juhitud julgelt Taras Bulba poolt Ukraina rahvajuttudest) ning Taras Bulba kahe poja kannatusi. Teos on esimene uus tõlge nelikümnest aastast ja kuulub Modern Library Classics sarja.

Ajalooline jutustus. Tegevus algab 1219 Lindanise lahinguga. Tallinna ehitamine ja võitlus taanlastega.

PARE personalijuhtimise käsiraamatu eesmärk on anda kõigile Eesti inimeste juhtimise valdkonnast huvitatutele tööriistakomplekt strateegilise personalijuhi rolli valdamiseks ning suunata saama hinnatud partneriks organisatsiooni tippjuhtide hulgas. 2024.aasta käsiraamat hõlmab värskenenud vaadet kõikide traditsiooniliste personalijuhtimise teemade kohta – alates personalistrateegia loomisest, tööjõu planeerimisest ja värbamisest kuni töösuhete halduse ning töötajate arendamise ja hindamiseni. Käsitlust leiavad ka näiteks organisatsiooni disaini ja ESG teema mõtestamine organisatsioonis. Käsiraamat pakub oma headuses praktilisi näiteid, juhtumeid ning näpunäiteid kogenud personalijuhtidelt ja ekspertidelt Eestist, tuues maailmapraktikad meie kultuuriruumi ja tehes nende rakendamine käegakatsutavaks.

Väino Vesipapi novellikogu, mis sisaldab teoseid "Piiramine (Reisikiri)", "Tuletorn", "Sõnum", "Äratundmised", "Võõras", "Kahekõne", "Kuningaseis" ning M. Mägeri saatesõna "Taastulek". Vesipapp on kahtlemata mõndapidi veidrik, kes forsseerib teadlikult oma arutlustes elu eriskummalisi külgi, loob meelega meeletuid mõttepilte ega karda sealjuures isegi absurdne ja lapsik olla.