Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Ameerika klassikuid
Vaata veelEsimese ameeriklasena Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks saanud Sinclair Lewise (1885-1951) sünnist möödus tänavu 120 aastat. Kirjaniku maailmakuulus ja arvatavasti populaarseim avara eepilise haardega romaan «Arrowsmith» (esmatrükk 1925) räägib kaasakiskuvalt noore arsti vaevarikkast eneseleidmisest ja kujunemisest küpseks teadlaseks, tema püüdest säilitada sõltumatust ja eneseväärikust, tema ees seisvatest rasketest valikutest. Tegemist on vaieldamatult maailmakirjanduse ühe tähtteosega, mille sära ja tunnetuslik väärtus pole aegade jooksul tuhmunud, pannes meid ka tänapäeval elu põhiväärtuste üle üha sügavamalt järele mõtlema.
Romaani tegevus leiab aset väljamõeldud Yoknapatawpha maakonnas. Lugu on jaotatud neljaks osaks: esimese osa minategelaseks on vaimse puudega mees Benjy Compson; teises osas figureerib tema vend, depressioonis tudeng Quentin Compson; kolmanda osa jutustab kolmas ja äärmiselt õela iseloomuga vend Jason Compson; neljandas ja viimases osas minategelane puudub, kuid tähelepanu koondub perekonna mustanahalisele teenijannale Dilseyle. Oma legendaarses romaanis jutustab kirjanik rikkaliku, ent pisut sünge loo traditsioonilisest Mississippi perekonnast, mille iga tegelane astub lugeja ette äärmiselt elulise ja tõepärase karakterina.
Viieköitelisse indiaaniromaanide tsüklisse «Nahksuka jutud» kuuluv romaan, kus James Fenimore Cooper (1789-1851) idealiseerib möödunud ja nn. loomulikku inimest, vastandades need vulgaarsele olevikule ja rahaaplusest rikutud «tsivilisatsioonikandjatele».
"Huckleberry Finni seiklusi" peetakse esimeseks tõeliseks Ameerika romaaniks ja Mark Twaini parimaks kirjatööks.
soodukaga
Vaata veelRomaanis on püütud anda pilt 60-ndate aastate lõpus ja 70-ndate aastate alguses põhiliselt Tartus elanud ja tegutsenud Eesti intelligentsi elust, nende isikudraamadest ja esteetilistest kreedodest. Ainestik on esitatud dialoogi vormis läbi füüsiku ja psühhiaatri silmade.
Romaani peategelane, korporant Ilmar Mõtsalind jätab unarusse oma õpingud ning saadab aega mööda arutute prassimiste ja armuseiklustega. Kriisist üle saanud, igatseb ta näha Hillit, kellega kohtus esimest korda siis, kui ei olnud veel juuratudeng.
Oma raamatus on ta püüdnud tabada oma viiekümnendate aastate lapsepõlve meeleolu. Suure soojusega on kirjutatud kodust, loomadest ja loodusest. Samal ajal on tunda ka tolle aja ängistavat õhkkonda ja hirmu, milles inimesed elasid. Eelkõige on "Õnnega koos" siiski nauditav kui südamlik lugu ühest hetkedese jäädvustatud lapsepõlvest.
Ameerika kirjanduse grande dame Edith Wharton (1862-1937) sündis ja kasvas ühes New Yorki vanimas perekonnas, sai korraliku koduse hariduse ja reisis laialt Euroopas, õppides tundma Euroopa kunsti ja kultuuri. Tema abielu jõuka bostonlasega osutus õnnetuks - abikaasa läks tasapisi hulluks. Pärast abielulahutust asus Edith Wharton elama Pariisi. Kirjutama hakkas ta meelelahutuseks ja ta lühijutte ja romaane kroonis kiire ja mõneti ootamatu edu. "Lustlik maja" (1905) tõi kirjanikukuulsuse ja näitas autori tugevaid külgi - New Yorki seltskonnaelu peent tundmist ja võimet dramatiseerida kurbnaljakat üleminekut "süütuse ajast" süütuse kaotamise aega. Edith Wharton on kirjutanud ka kriitilist esseistikat. Tema köitev autobiograafia "Tagasivaade" ilmus 1934. aastal.