Romaani esimese osa tegevustik viib lugeja 26. sajandi keskpaika, mil inimesed on jõudnud koloniseerida märkimisväärse osa meie galaktikast. Kõigile uuringutele vaatamata pole teadlased suutnud leida peale inimese ühtki teist mõtlevat organismi, kuigi arheoloogilised kaevamised Linnutee eri paigus nende kunagisele sealviibimisele viitavad. Ühel päeval saab aga Maal asuv instituut teate, et ühelt kaugelt planeedilt nimega Sofia on leitud kindlaid tõendeid sealse liigi olemasolu kohta – kohapeal uurimist teostav ksenoarheoloog saadab Maale uurimiseks raseda kohaliku neiu. Kuid sellest on aimu saanud ka tumedad jõud, kes soovivad hinnalist geenimaterjali iga hinna eest enda valdusse saada. Teadlasel Karl Harakul õnnestub tüdruk tagaajajate käest päästa ja algab pingeline tagaajamine mööda kaugeid planeete, mille käigus ilmneb rohkelt ootamatuid pöördeid ning avastusi.

Naine oli veel õhus, kui ma, jalad ees, talle järele hüppasin, püüdes sukelduda risti lainet kalda ja lähima kaljupanga vahele. Järele mõtlesin ma selle üle hiljem, siis, kui mul aega oli. Tõtt öelda ma teadsin, et nii kärestik kui ka purre selle kohal olid ainult meelepete, peale kõige muu tõendas seda puutüvi, mille mu käsi oli läbinud, ilma et ma seda oleksin tundnud. Sellele vaatamata hüppasin vette nii, nagu võiks naine tõepoolest hukkuda, mul on meeles, et ma täiesti instinktiivselt valmistusin kokkupuuteks jäise veega, mille pritsmed kogu aeg meie näole ja riietele langesid. Ma ei tundnud aga midagi peale tugeva, tuulehooga sarnaneva õhuvoolu, kui ma põlvedest kergelt kõverdatud jalgadel, otsekui oleksin hüpanud vaid meetri kõrguselt, maandusin äkki ruumikas saalis. Kuulsin naerulaginat. Poola kirjanik Stanislav Lem (sünd. 1921) on tähelepanuväärsemaid ja tuntumaid nimesid nüüdisaja filosoofilises fantastikas. Ta on lõpetanud Krakovi ülikooli arstiteaduskonna, tegelnud psühholoogiaga, uurinud teaduse ajalugu ja teooriat. Lemi loomingule on iseloomulik probleemide globaalsus, filosoofilise analüüsi vahedus, aga ka ulmekirjanduses harvaesinev meisterlikkus fantastilise keskkonna kujutamisel ja karakterite loomisel.

Romaani tegevus toimub Americana-nimelises riigis pärast Suurt Katastroofi, mis pühkis maapinnalt kogu Euroopa tsivilisatsiooni. Americana "semiogüünilist" riiki valitsevad märgid ja naised. Teel kuulsasse Southfieldi ülikooli tutvub Sebastian Siiri Kiljuneniga, kes on nõus soome keelest tõlkima Sebastiani vanaonu, kunagi Pariisis hariduse saanud professor Amfortase noorpõlve käsikirju. Kohale jõudes kohtub Sebastian taas oma noorpõlvesõbra Felixiga, kes on vahepeal kummaliselt muutunud. Selgub, et professor Amfortas on salapäraselt kaotanud kõnevõime ja tõmbunud oma töökabineti üksildusse. Vastuolud Southfieldi ülikooli ja selle lahkulöönud paarilise, Northfieldi ülikooli vahel on jõudnud äärmuseni, viimase rektor professor Rosgnilk on valmis isegi mõrvaks, et võimu mõlema ülikooli üle enda kätte saada. Sündmuste käigus osaleb Sebastian professor Rosgnilki kaasosalise, Gudrune Kundrysdotteri klaverimängukursustel, satub surmaohtu Memorial Castle'i maa-alustes labürintides, võtab auvahina osa mõlema ülikooli ühistest 425. aastapäeva pidustustest, päästab seal professor Amfortase elu ning suundub viimaks rohkesti üllatusi pakkuvale ekspeditsioonile Soomemaale. Kas professor Amfortase saladus laheneb või ei, seda saab lugeja teada alles romaani lõpus.

Fantaasiaromaan, mis meenutab oma sisult Lewis Carrolli raamatut “Alice imedemaal”