Michel Houellebecq (snd 1958) on praegusaja kõmulisemaid ja loetumaid prantsuse kirjanikke, kelle ühiskonnakriitilised teosed ja provokatiivsed sõnavõtud meedias on kodus ja kaugemalgi üksjagu furoori tekitanud. Debüteerinud 1994. aastal romaaniga „Võitlusvälja laienemine“ (e.k 2005, Varrak) ilmutab Houellebecq neli aastat hiljem oma läbilöögiromaaniks kujunenud „Elementaarosakesed“, mis on tõlgitud paarikümnesse keelde ja on jõudnud ka kinolinale. „Elementaarosakesed” jutustab kahest poolvennast: Bruno on emotsionaalselt saamatu küünik, kes püüab endale elus kohta leida, teine vend Michel on juba illusioonidest vabanenud, tema on teadlane, kes tegeleb geneetiliste manipulatsioonidega, mille eesmärk on luua uus sootu ja surematu inimene, kes oleks eluks paremini kohastunud.

„Vaimude labürint“ on ohtralt tunnustust pälvinud Hispaania kirjaniku Carlos Ruiz Zafóni tetraloogia „Unustatud raamatute surnuaed“ neljas ja viimane osa. Eelnevalt on romaanisarjas ilmunud „Tuule vari“, „Ingli mäng“ ja „Taeva vang“ (tlk Kai Aareleid). Salapolitseis töötatud kakskümmend aastat on jätnud Alicia hinge armid ning ta palub oma ülemuselt Leandrolt luba erru minna. Enne aga tuleb tal lahendada viimane juhtum ja leida üles saladuslikul moel kadunud Hispaania kultuuri- ja haridusminister Mauricio Valls. Too oli Teise maailmasõja ajal vanglaülem Montjuïci kindluses, kus kandsid karistust paljud kirjanikud, nende seas lugejale romaanisarja varasematest osadest tuttavad David Martín ja Víctor Mataix. Nende kirjanike otsinguil kohtub Alicia Barcelona vanaraamatukaupmeeste Semperetega, kes, nagu selgub, tundsid kunagi ammu tema vanemaid. Koos elutormidest räsitud politseiniku Vargasega asub Alicia lahendama inimröövide ja mõrvadega pikitud salapärast juhtumit, mille käigus tuleb ilmsiks üha uusi võikaid üksikasju, kõik seotud Franco režiimi korruptsiooni ja kuritöödega.

See ei ole raamat leinast, surmast ega suremisest. See on raamat elu ja armastuse sügavusest, mis jääb sünni ja surma vahele. See on ka raamat kliinilise psühholoogi töö kõige olulisemast valdkonnast, mida ei ole võimalik raamistada mitte ühegi ankeedi, mõõdiku ega testiga. Selleks on töö patsientide ja nende lähedaste emotsioonidega. Jimmie S. Holland on öelnud, et kuulake vähihaigete emotsionaalseid vajadusi. Psühholoogina elu ja surma piirimail olen ma omandanud oskuse mitte ainult kuulata, vaid ka täita vähihaigete patsientide, sealhulgas surijate emotsionaalseid vajadusi. Patsientide lähedastelgi on oma tundepõhised soovid, mida olen püüdnud märgata ning jõudumööda täita. See hõbedane raamat on minu austusavaldus neile, kes on mulle usaldanud enda elu lood selleks, et Sina, lugeja, saaksid neid elavana hoida nende hetkede varjus, kui aega oli jäänud vähe … „Kui aega on jäänud vähe …“ ilmus esmakordselt 2019. aastal. Selles väljaandes on mitu uut lugu.

Suurbritannia laulja ja laulukirjutaja Adele’i plaate on müüdud üle 120 miljoni, millega ta troonib 21. sajandi enim müüdud albumite edetabeli tipus. Popikuninganna senine elulugu on nüüd kirjas raamatus „Adele“. See on lugu erakordse häälega lauljast, keda kasvatas üksikema ja kes on läbi elanud leina ja lahkuminekuid. Just siis, kui tundus, et valu on lõpuks seljataga, tuli ränk lahutus ja karjääri ohustav kõrivigastus. See raamat viib lugeja Adele’i teekonnale koos tõusude ja mõõnadega. Müüdid eraldatakse tõest ning välja joonistub tõeline Adele: teravmeelne ja ambitsioonikas staar. Miljonid südamed vallutanud laulja on taas tähelepanu keskpunktis uue albumi ja värske väljanägemisega. Kuid kas ta leiab kunagi õnne ning järgib oma teekonnal saavutatud edu?