Ajaloo fakultatiivkursuse ülesandeks keskkoolis on täiendada ja süvendada neid teadmisi, mis õpilased on koduvabariigi ajaloost omandanud kohustusliku ajalookursuse raames. Võrreldes kohustusliku kursusega, mis annab teadmiste miinimumi Eesti ajaloo sõlmküsimustest, on fakultatiivkursuse võimalused tunduvalt avaramad. Käesolev raamat pakub õppematerjali Eesti ajaloo fakultatiivkursuse tarvis meie vanemast ajaloost, alates inimasustuse tekkest Eestis umbes 9500 aastat tagasi kuni XVII sajandini. Sellesse väga pikka ajavahemikku kuulub muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, feodaalse killustumise ajajärk, Liivi sõda ja Eesti tükeldatuse periood ning viimasena Rootsi võimu aeg. Käsitletud on kesksemaid sündmusi ja nähtusi.

Roosa Udu humoorikas-irooniline debüütraamat viib lugeja 1988. Aasta sügisesse, keskendudes kahele sõnavõtule – Trivimi Velliste kõnele "Eestimaa laulul" ja Edgar Savisaare ettekandele Rahvarinde asutamiskongressil. Põgusalt käsitletakse neile eelnenud ja järgnenud sündmusi ning heidetakse pilk tolleaegsesse ajakirjandusse. Raamatus on juttu ka ajast 25 aastat hiljem, mil parasjagu seisavad ees 2013. aasta kohalikud valimised. Lugejal on võimalik otsustada, kui palju on säilinud või muutunud laulva revolutsioon aegsed ideaalid ja püüdlused. Roosa Udu raamat on heaks teejuhiks noortele, kellel neist pöördelistest aegadest on vaid ähmane ettekujutus, samas mõnusaks meenutuseks kõigile, kes need sündmused ise läbi on elanud.

Mälestuste autor Ülo Karula on pärit Pärnu linnast. 1944. aasta augustis astus ta vabatahtlikult lennuväe abiteenistusse ja suunati teenima Pärnus asunud Saksa 127. õhutõrjepataljoni helgiheitjate rühma. Pärnust taandus Kuramaa "kotti", kus oli Vindavi sadamalinna ja Salduse lennuvälja kaitsel. Kuramaa "koti" kapituleerumise järel langes venelaste kätte sõjavangi ja viidi ühte Kaukaasias asunud vangilaagrisse, kust vabanes 1947. aastal. Sellest ja paljust muustki räägib Ülo Karula oma mälestusteraamatus.

Selle kogumiku artiklid on tekkinud autori uudishimust senikasutamata arhiivitoimikute või senimärkimata trükiste vastu. Vahel aga tasub uuesti üle vaadata ka materjalid, mida peetakse ammendatuks. Keegi ei saa kunagi pretendeerida lõplikule tõele. Sellepärast on ajaloo kohta kirjutatut alati võimalik täiendada, mida alljärgnevas ongi püütud teha Eesti aja- ja kultuuriloo mõnede aspektide, isikute ja sündmuste osas. Põhiliselt on need artiklid ilmunud erinevates väljaannetes eesti, vene või saksa keeles viimase tosina aasta jooksul, kuid käesoleva raamatu jaoks oluliselt täiendatud. Mitmed artiklid (Bulgarinist, Georg Bockist, Tartu kirikutest, Mahtra sõjast) sisaldavad täiesti uut materjali.