Tarkade valikute tegemine on põhjapanev eluoskus, mis on vajalik igaühele: ärimeestele, arstidele, juristidele, õpetajatele, õpilastele, nende vanematele, noortele, vanadele. Teie otsused vormivad teie professionaalse karjääri kursi ja isikliku elu kvaliteedi. Ent vähesed inimesed õpivad otsuste tegemise tõelisi oskusi. Seetõttu läheneme oma valikutele katsetavalt või isegi kartlikult ning väldime otsuste tegemist, mida aeg ja olukord vajaksid selleks, et valikud meile parimaks osutuksid. Raamat pakub kergesti järgitavat moodust, kuidas teha mistahes otsust, et jõuda oma eesmärkideni. Autorid Hammond, Keeney ja Raiffa, maailma tuntuimad eksperdid keeruliste otsustamisprobleemide lahendamise alal, on loonud kasutajasõbraliku tehnikatekomplekti, et hinnata oma valikuid selgemalt ja tõhusamalt, võimaldamaks teil lõpuks paremaid otsuseid teha. Nende samm-sammult tehtud protseduurid kombineerivad tugeva uurimistöö praktilise kogemuse ja kaine mõistusega, et aidata teil defineerida oma eesmärgid, kindlaks teha loomingulised alternatiivid, jõuda arukatele kompromissidele, määrata ebakindlust ja hinnata riske. "Targad valikud" ei ütle teile, mida otsustada, vaid ütleb, kuidas otsustada. Kui järgite "Tarkade valikute" suuniseid, muutute enesekindlamaks oma võimes teha häid otsuseid ja selgitada neid teistele. Veelgi tähtsam, te teete paremaid otsuseid. Olge ennetav. Ärge oodake, kuni otsus on teile peale sunnitud – või tehtud teie eest. Langetage selliseid otsuseid, mis edendavad teie pikaaegseid eesmärke, väärtusi ja põhiuskumusi. Võtke vastutus oma tuleviku eest, tehes "Targad valikud" igapäevaseks harjumuseks.

Kui arheoloogid kaevasid 2012. aastal Leicesteri linna sotsiaalameti parkla alt välja vana kloostrikiriku müürid, leidsid nad sealt ühe haua. Hauas lamas luukere, mille selgroog oli tugevalt kõverdunud, kolp sisse löödud ja luudel paistis mõõgajälgi. Kas see võib olla Inglise kuningas Richard III, kurikuulus küürakas, kelle tuntusele aitas tublisti kaasa Shakespeare? Kas kuninga halb maine on ehk pelgalt Tudorite laimukampaania tulemus? Milline ta tegelikult välja nägi? Ja kuigi on teada, et Richard III hukkus Bosworthi lahingus, siis kuidas ta ikkagi suri – mõõga, oda või kirve läbi? Teadus annab sellele vastuse. Raamat toob sammhaaval avalikkuse ette haua leidmise ja luustiku tuvastamise, mille käigus põimusid arheoloogia, kartograafia, genealoogia, kohtumeditsiin, geenitehnoloogia ja mitmed teised teadusvaldkonnad. See kõik tekitas tohutut huvi ning meedia vahendusel jälgisid "meie sajandi Tutanhamoni" lugu miljonid inimesed; küsimus, kellele kuuluvad kuninga luud ja kuhu tuleks need matta, jõudis aga välja Briti parlamenti ja kohtusse. Mike Pitts on tuntud arheoloog ja ajakirjanik. Ta on läbi viinud väljakaevamisi Stonehenge'is ja Aveburys ning tema praegused teadusuuringud käsitlevad muuhulgas Lihavõttesaare kujusid. Viimase kümne aasta jooksul on Mike Pitts toimetanud Suurbritannia juhtivat arheoloogiaajakirja British Archaeology ning teeb vabakutselise ajakirjanikuna kaastööd nii Briti kui ka rahvusvahelistele väljaannetele.

Oscar Wilde’i romaan „Dorian Gray portree“, lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge, et saavutada igavene noorus ja ilu, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid. Wilde’ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu Dorian Gray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal (1890) suure skandaali. Wilde’i süüdistati dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises. Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.

Raamat, mille avad, on jätk teose „Eesti mõisad ja lossid. Aadlikultuuri seitse aastasada“ I osale.

See on raamat valgusest ja varjust, mis toob silme ette võimujagamised, lahingud ja kahurisuitsu, samas aga ka soovi rajada ahervaremetele uus kodu. Rootsi aeg tõi Tartusse ülikooli ja mõisaõuele renessansi valguse. Nii nagu kirikutes süttisid küünlad, lõid mõisaakendes loitma tuled. Elati suurte lootuste ajal. Unistati pea võimatust. Oleks toonased sotsiaalsed utoopiad ja fantaasiaprojektid realiseerunud ning selle tunnistuseks olevad aadlipaleed Haapsalus, Kuressaares, Kolgal ja mujal jõutud valmis ehitada, võinuks ajalugu võtta teise suuna. Teekond Euroopasse ja rahvusliku ärkamiseni oleks saanud alata varem. 

Paraku on ajalool omad seadused. 1700. aastal puhkenud Põhjasõja järel astusid lavale uued näitlejad, kes tõid kellegi poolt varem valmis kirjutatud ooperilibreto lavale uues vormis. Sellest kõneleb aga juba järgmine raamat. Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele.

Teises köites leiavad käsitlust näiteks Palmse, Maardu, Malla, Rogosi, Vormsi, Hiiu-Suuremõisa, Kolga, Albu, Sagadi, Purdi, Võisku, Mäksa, Käru, kokku umbes 30 mõisat. Tegemist on väga mahuka, rohkete illustratsioonidega ning kaunilt kujundatud suureformaadilise raamatuga.