Tooted

Psühholoog ja psühhoterapeut Vera Peiffer kirjeldab oma Londoni-praktikast pärit eluliste näidete varal, kuidas õnne leida.

Inimestest jäävad alati maha jäljed. Potikillud, nooleotsad ja ehitised pajatavad erinevate kultuuride arengust, kirjalikud allikad valgustavad ajalooliste sündmuste kulgu. Teadlased saavad tänapäeval analüüsida sadu aastaid tagasi surnud inimeste DNAd. Uute meetodite aina täpsemaks muutudes võiks arvata, et peaaegu võimatu on täielikult, jäljetult kaduda. Ent ometi on neid, kes on kadunud nagu tina tuhka, ajaloost teada palju. Käesolevas eriväljaandes harutame hoolikalt lahti kummaliselt kadunuks jäänute saatuse. Sinu päralt on rännak, mis viib meid müsteeriumite lahendamisel Aafrika džunglite läbitungimatust rägastikust Bermuda kolmnurka ja Atlandi ookeani sügavike pilkasest pimedusest maailma katusele Džomolungma tippu.

Piiblitekstid pakuvad huvi ennekõike usklikele, kuid ka ajaloolased on süvenenud vana ja uue testamendi maailma, et luua nende põhjal ettekujutus ajast, mil sündisid suured tsivilisatsioonid. Kuigi piiblilugude ajaloolisust ei saa enamasti tõestada, võivad need tugineda tegelikult toimunud sündmustele. Seetõttu otsivadki näiteks geoloogid jälgi veeuputusest, millest jutustab Noa laeva piiblilugu. Kliimateadlased ja bioloogid püüavad kindlaks teha, milliste sündmustega võiks seletada Egiptust kimbutanud nuhtlusi. Piibliteadlased murravad pead isegi selle üle, milline looduskatastroof võis hävitada Soodoma ja Gomorra. Kas piiblilood paradiisist, Moosesest ja Noa laevast võivad olla tõsi? Uurime lähemalt arheoloogide avastatud leide. Vana testament räägib juudi rahva kujunemisloost. Tegelikkus on keerulisem ning selgub, et juutide minevikust on üllatavalt vähe teada. Kuidas nägi välja Vahemere piirkond piiblis kirjeldatud sündmuste ajal? Vanad potitükid ja mesi annavad uusi teadmisi tolle aja kultuurist ja kliimast. Ajaloolased kalduvad arvama, et Jeesus oli ajalooline isik, kuid muus osas lähevad nende seisukohad Jumala ja Inimese Poja elust lahku. Kitsekarjuse poolt 1947. aastal Surnumere lähedalt leitud kirjarulle nimetati sajandi avastuseks. Nende tekst sisaldab iidse Juudamaa kohta väärtuslikku teavet. Teadlased murravad pead, kas juutide rangetel kommetel ja rituaalidel, näiteks ümberlõikamisel ja koššertoidul, võivad olla hügieenilised tagamõtted. Keskajal võis kirikuis leiduda meie mõistes lausa pornograafilist kunsti. Miks preestrid siivutuid teoseid talusid ja need isegi heaks kiitsid?

Kui keegi tahab end tappa, siis valib ta selleks viisi, mis tagab tulemuse. Nii on öelnud USA uurija Pat Brown, kes on süüvinud Egiptuse kuninganna Kleopatra surma ja on oma uurimistöös kasutanud nii kaasaegseid kriminalistikameetodeid kui ka muinasallikaid. Ta usub, et Kleopatra ei teinud enesetappu. Brown on ainult üks paljudest teadlastest, kes uurivad kaasaegsete meetoditega Vana-Egiptuse saladusi. Neil kõigil on sama eesmärk: lahendada Egiptuse viimased müsteeriumid. Selles Imelise Ajaloo raamatus tutvume uurijate tegevusega lähemalt.

Ajaloo suurimas sõjas tehti palju vigu ning arusaamatuid otsuseid. Veel tänagi, rohkem kui kolmveerand sajandit pärast teise maailmasõja lõppu, vaidlevad ajaloolased kohati veidravõitu otsuste üle, mida vastaspooled sõja käigus langetasid. Kuidas ikkagi sai juhtuda, et Hitler peatas oma tankid ning tänu sellele said sajad tuhanded liitlassõdurid Dunkerque’i rannalt Inglismaale põgeneda? Miks lendas Hitleri lähedane liitlane Rudolf Hess salaja Suurbritanniasse? Miks sulges Jossif Stalin ilmse ohu ees silmad ning ei uskunud luurajate infot Saksamaa peatse kallatungi kohta Nõukogude Liidule? Miks jätsid britid kasutamata võimalused Adolf Hitler mõrvata? Miks ometi ründasid jaapanlased ameeriklaste mereväebaasi Pearl Harboris ning äratasid seeläbi uinuva hiiglase, kes muutis otsustavalt teise maailmasõja käiku? Miks oli ameeriklastel vaja katastroofilistele kaotustele vaatamata vallutada jaapanlastelt Iwo Jima saar? Mis juhtus natside poolt kokku röövitud kulla ja muu varandusega pärast sõda? Kas Vatikan aitas Saksa sõjakurjategijatel pääseda? Need ja paljud teised küsimused leiavad selle raamatu lehekülgedel vastuse.

Ohtra pildimaterjaliga varustatud ülevaade Tori hobusekasvanduse ajaloost ning tulevikusuundumustest.

Gunnar Hunt on siia luulekogusse toonud kõike, mis ta tilluke aju suudab luua. Näiteks luuletusi, mis kritiseerivad ühiskonda ühel lehel ja teevad peerunalju järgmisel. Kirjutisi, mis annavad ilukirjandusliku vormi küüditamisele, kuid ei unusta rüvetada ka armastatud klassikuid.