Tooted

Ajaloo võimsaimad riigid on olnud eripalgelised. Mõni, näiteks maiade tsivilisatsioon, koosnes omavahel konkureerivatest ja sõdivatest riigikestest, mida ühendas ühine kultuur. Mõni, nagu Pärsia impeerium, rajati relva jõul. Osa riike – Rooma, Hiina, Vana-Egiptus – võis uhkustada tsentraliseeritud valitsuse ja arenenud riigiaparaadiga. Seikleme ajaloo kõige võimsamate riikide territooriumidel ning vaatleme kadunud impeeriumide tugevaid ja nõrku külgi.

Hiilgavad hooned ja tohutud monumendid on inimesi lummanud tuhandeid aastaid. Antiikses Kreekas kirjutati reisijuhte, mis tutvustasid seitset maailmaimet. Tänaseks on neist alles vaid Cheopsi püramiid, kuid aegade jooksul on tulnud juurde sadu uusi insenerikunsti tippsaavutusi. Selles erinumbris rändame Lihavõttesaarele, seikleme inkade pühas linnas Macchu Picchus ja uurime kaubateede ristumiskohta rajatud hämmastavat Petra kaljulinna. Piilume Hiina keisrite Keelatud Linna müüride taha ja uurime lähemalt antiikaja seitset maailmaimet. Rändame mitmeid tuhandeid aastaid ajas tagasi ning näeme, kes ja kuidas rajasid Inglismaal asuva Stonehenge’i pühamukompleksi. Sisukord Stonehenge'i saladused Beduiinide õitsev keskus Lihavõttesaare tummad hiiglased Linn udu rüpes Hiina Keelatud linn Vanaaja seitse maailmaimet

Inimestest jäävad alati maha jäljed. Potikillud, nooleotsad ja ehitised pajatavad erinevate kultuuride arengust, kirjalikud allikad valgustavad ajalooliste sündmuste kulgu. Teadlased saavad tänapäeval analüüsida sadu aastaid tagasi surnud inimeste DNAd. Uute meetodite aina täpsemaks muutudes võiks arvata, et peaaegu võimatu on täielikult, jäljetult kaduda. Ent ometi on neid, kes on kadunud nagu tina tuhka, ajaloost teada palju. Käesolevas eriväljaandes harutame hoolikalt lahti kummaliselt kadunuks jäänute saatuse. Sinu päralt on rännak, mis viib meid müsteeriumite lahendamisel Aafrika džunglite läbitungimatust rägastikust Bermuda kolmnurka ja Atlandi ookeani sügavike pilkasest pimedusest maailma katusele Džomolungma tippu.

Küllap mäletate seda 2001. aasta päikeselist septembriõhtut, mil telekas näitas uskumatuid kaadreid kokku varisevatest kaksiktornidest New Yorgis. Samamoodi meenub 1986. aasta murelik kevad, mil meile suhteliselt lähedal plahvatas Tšernobõli tuumaelektrijaam.

Suured õnnetused vapustavad miljoneid inimesi üle kogu maailma. Katastroofidel on aga ka teine külg. Ehkki ohvreid see enam ei lohuta, oskame õnnetuste järel varasemast pisut paremini vältida uusi samasuguseid. Euroopa tuumajaamad ja rahvusvahelised reisilainerid on täna turvalisemad, kui need olid 30 või 20 aastat tagasi. Katastroofidest õppimiseks ei tohi neid unustada. 

See raamat aitab mäletamisele jõudu mööda kaasa.

Sisukord:

Tšornobõl: ajaloo suurim tuumakatastroof

Antiikaja ökokatastroofid

Kaksiktornide 15. korruselt kukkunu jäi ellu

Väljasuremised on Maad tabanud vähemalt 5 korda

Tšiili kaevurid 69 päeva lõksus

Piibli 10 nuhtluse teaduslikud seletused

Orkaan Katrina külvassurma ja kaost

Eesti viimased näljahädad

Haitil järgnes maavärinale kooleraepideemia

Ajaloo suurim lennukatastroof

Lennuõnnetused parandavad turvalisust

Mis juhtuks, kui inimesed Maa pealt kaoksid?

Iga linna ajaloos on etappe, mil selle areng kulgeb pikalt ja rahulikult oma loomulikku rada pidi, ent siis ühtäkki saabuvad murrangulised ajad. Olgu nende taga sõjad, looduskatastroofid või võimukate juhtide revolutsioonilised otsused, linnade ja nende elanike saatus muutub seejärel igaveseks. Selles Imelise Ajaloo raamatus kutsume teid ümbermaailmareisile, mille peatuspunktid on kuulsad linnad. Rändame paigus, millest on saanud tänapäeva metropolid. Peatume ka linnades, mis olid omal ajal olulised kultuuri- ja majanduskeskused, ent siis ajahõlma kadusid – ja järeltulevate põlvkondade poolt õnneliku juhuse läbi taas avastati. Käime vaatamas kõiki neid paiku just sellisel ajajärgul, kui seal on toimumas midagi seesugust, mis neid igaveseks muudab. Põnevat kaasaelamist!

Valitsejad, teerajajad, teadlased, jõhkardid …

Teie ees on hulk lehekülgi, kust leiate põnevat lugemist ajaloo kuulsaimatest naistest. Mõned neist on kasutanud erakordselt jõhkraid võtteid, et võimule pääseda. Teised on käitunud ennastohverdavalt, et inimkonda aidata ja edasi viia. Kirjutame naistest, kes on läinud maailma ajalukku suurte valitsejatena. Ja räägime õrnema soo esindajatest, kes on olnud nii mitmeski mõttes teerajajateks.

Peatükk "Naised võtsid võimu":

• Vaarao tütar tegi riigipöörde
• Kuningannat tõmbas ristiretkele
• Caterina de’ Medici valitses varjust
• Printsess röövis keisrilt trooni
• Marie-Antoinette’i süüdistati intsestis
• Liignaine pettis mehi võimumängudes
• Victoriast sai maailmavalitseja
• Margaret Thatcherit armastati või vihati

Peatükk "Teadlased andsid endast kõik":

• Florence Nightingale tõrjus baktereid
• Pikas kleidis rändur avastas Aafrikat
• Radioaktiivsus tappis geniaalse teadlase
• Näitlejanna täiustas torpeedode juhtimist
• Gorillakari adopteeris Dian Fossey

Peatükk "Jõhkardid lasid verel voolata":

• Kleopatra võrgutas võimumehi
• Agrippina kõrvaldas rivaale
• Krahvinna noorendas end neitsiverega
• Prouad panid pomme
• Magda Goebbels tappis oma lapsed

Peatükk "Naised rajasid teed":

• Poksijad tampisid üksteist pudruks
• Neiud läksid meheks riietatuna madrusteks
• Ajakirjanik lasi end hullumajja panna
• Lendur päästis elusid õhukiirabiga
• Šokeeriv Joséphine Baker tantsis alasti

Selles raamatus uurime kuut ebatavalist ja lahenduseta jäänud juhtumit. Ühelegi neist ei ole ametivõimud, ajaloolased ja meedia suutnud lõplikku lahendust leida. Kas keegi üldse teab, mis täpselt juhtus? Või on tõde igaveseks ajaloo uttu mähkunud? Sõge nõiajaht Salemis Pärast seda, kui kahel tüdrukul algasid ebatavalised haigushood, puhkes Uus-Inglismaal Salemi linnakeses tõeline massihüsteeria. 1692. aastal vallandus seal meeletu nõiajaht. Kas Napoleon mõrvati? 1821. aastal suri Saint Helena saarel endine Prantsuse keiser Napoleon. Surma põhjuseks märgiti maovähk. Napoleon oli varem kirjutanud, et inglastest valvurid kavatsevad ta tappa. Kas keisri kahtlustel oli alust? Kes oli Rappija Jack? 1888. aastal külvas pika terava noaga verejanuline mõrtsukas Ida-Londoni armetutes slummides hirmu ja õudust, tappes eriti julmal moel prostituute. Tema isikut pole siiani kindlaks tehtud. Põgenemine Alcatrazist "Keegi ei põgene Alcatrazist," oli vanglainspektoril tavaks öelda. Ühel 1962. aasta juuniööl pugesid kolm vangi kambritest välja ja põgenesid vihmamantlitest valmistatud parvega. Nende edasine saatus on teadmata. Kes sooritas sodiaagimõrvad? 1960. aastate lõpus pandi San Francisco piirkonnas toime jõhkrad mõrvad. Kurjategija pilkas oma kirjades politseid ja hoiatas uute tapmiste eest. End Sodiaagimõrvariks (Zodiac Killer) nimetanud meest ei ole siiani kätte saadud. Ajaloo suurim kunstirööv Samal ajal, kui Bostoni elanikud püha Patricku päeva tähistasid, sisenes kaks libapolitseinikku kunstimuuseumi. 81 minuti pärast lahkudes viisid nad kaasa poole miljardi dollari väärtuses kunstiteoseid.

Inimene on loomult uudishimulik. Meie liigi esindajad on ette võtnud uurimisretki nii kaua, kui me oleme olemas olnud. Umbes kaks miljonit aastat tagasi liikusid varajased inimesed oma sünnikodust Aafrikast välja teistele mandritele. Tänapäeva inimese maailmavallutuste algusest on möödunud ainult 60 000 aastat. Tõelistele, sihipärastele avastusretkedele, mis algasid umbes 5000 aastat tagasi, ajendasid meid seiklushimu, huvi võõraste kultuuride vastu ja majanduslikud tegurid, nagu kaubavahetus ja aardejaht. Selles Imelise Teaduse raamatus käsitleme varaseid, juba enne meie ajaarvamist toimunud uurimisretki. Heidame pilgu julgete portugallaste mereretkedele. Uurime vürtsikaubandust ja selle tähtsust kaugretkede kontekstis. Heidame põhjaliku pilgu Uue Maailma avastamise loole ja selle mõjule. Ehitame koos muistsete laevaehitajatega kaugretkedeks sobivaid aluseid. Läheme reisidele koos James Cookiga. Paneme end proovile maakera kõige karmimates paikades. Otsime Niiluse lätet. Kirjeldame maadeavastajate rasket argipäeva ning võtame ette matkad poolustele.

Piiblitekstid pakuvad huvi ennekõike usklikele, kuid ka ajaloolased on süvenenud vana ja uue testamendi maailma, et luua nende põhjal ettekujutus ajast, mil sündisid suured tsivilisatsioonid. Kuigi piiblilugude ajaloolisust ei saa enamasti tõestada, võivad need tugineda tegelikult toimunud sündmustele. Seetõttu otsivadki näiteks geoloogid jälgi veeuputusest, millest jutustab Noa laeva piiblilugu. Kliimateadlased ja bioloogid püüavad kindlaks teha, milliste sündmustega võiks seletada Egiptust kimbutanud nuhtlusi. Piibliteadlased murravad pead isegi selle üle, milline looduskatastroof võis hävitada Soodoma ja Gomorra. Kas piiblilood paradiisist, Moosesest ja Noa laevast võivad olla tõsi? Uurime lähemalt arheoloogide avastatud leide. Vana testament räägib juudi rahva kujunemisloost. Tegelikkus on keerulisem ning selgub, et juutide minevikust on üllatavalt vähe teada. Kuidas nägi välja Vahemere piirkond piiblis kirjeldatud sündmuste ajal? Vanad potitükid ja mesi annavad uusi teadmisi tolle aja kultuurist ja kliimast. Ajaloolased kalduvad arvama, et Jeesus oli ajalooline isik, kuid muus osas lähevad nende seisukohad Jumala ja Inimese Poja elust lahku. Kitsekarjuse poolt 1947. aastal Surnumere lähedalt leitud kirjarulle nimetati sajandi avastuseks. Nende tekst sisaldab iidse Juudamaa kohta väärtuslikku teavet. Teadlased murravad pead, kas juutide rangetel kommetel ja rituaalidel, näiteks ümberlõikamisel ja koššertoidul, võivad olla hügieenilised tagamõtted. Keskajal võis kirikuis leiduda meie mõistes lausa pornograafilist kunsti. Miks preestrid siivutuid teoseid talusid ja need isegi heaks kiitsid?

Kui keegi tahab end tappa, siis valib ta selleks viisi, mis tagab tulemuse. Nii on öelnud USA uurija Pat Brown, kes on süüvinud Egiptuse kuninganna Kleopatra surma ja on oma uurimistöös kasutanud nii kaasaegseid kriminalistikameetodeid kui ka muinasallikaid. Ta usub, et Kleopatra ei teinud enesetappu. Brown on ainult üks paljudest teadlastest, kes uurivad kaasaegsete meetoditega Vana-Egiptuse saladusi. Neil kõigil on sama eesmärk: lahendada Egiptuse viimased müsteeriumid. Selles Imelise Ajaloo raamatus tutvume uurijate tegevusega lähemalt.

Sõdinud kuus aastat Gallia hõimude vastu, võis Julius Caesar 52. aastal eKr rahulolevalt tõdeda, et järjekordne Rooma vaenlane oli maha surutud. Ligi miljon galli orjastati ja Galliast tehti üha kasvava Rooma impeeriumi uus provints. Peagi voolas Galliast tonnide viisi teravilja ja rikkalikult maksutulu pealinna, mille elanikud nautisid provintside toodangut. Kõik oli muutunud sealtpeale, kui redutavad kurjategijad olid ligi 500 aastat tagasi Rooma rajanud. Võitmatu armee ja poliitilise kavaluse abil oli seitsmel künkal asuv väike linn kasvanud suureks ning Rooma Vabariik valitses lõpuks impeeriumi, mis ulatus ümber kogu Vahemere. Mõni aasta hiljem mõrvati Julius Caesar senatis. Seejärel kehtestati keisrivõim, mille ajal hullumeelsed valitsejad ja võimuahned väejuhid õõnestasid antiikaja suurriiki seestpoolt. Sisukord: Rooma sünd Kõigest 500 aastaga kasvas Rooma tähtsusetust palgasõdurite ja röövlite pelgupaigast kogu Itaalia poolsaare valitsejaks. Räpane võimumäng Ägedas võitluses riigi kõrgeimate positsioonide pärast sai otsustavaks jõhker jõu kasutamine ja halastamatu käitumine. Rooma armee Rooma leegionärid valitsesid lahinguvälju 800 aastat. Rooma armee arenes odaga relvastatud kodanike rühmadest kardetuimaks tapamasinaks. Elu orjaikkes Rooma orjusel oli mitu nägu. Kõiki orje ühendas see, et nad olid ilma õigusteta, täielikult oma omaniku kapriiside ja tujude meelevallas. Keisrid hukutasid rooma Osa keisreid kasutas oma võimu eeskujulikult, tuues Roomale õitsengu, kuid nii mõnelegi oli kiusatus liiga suur. Rooma jumalad Varased roomlased omastasid ilma piinlikkust tundmata kreeklaste jumalaid. Neil leidus igaks otstarbeks oma jumal. Ristiusk oli algul üks paljudest kultustest. Rooma provintsid Impeeriumi miljonite ruutkilomeetrite suuruse territooriumi kontrollimiseks jagasid roomlased endi okupeeritud alad provintsideks. Kaubandusimpeerium Tarmukad kaupmehed viisid laevadega miljoneid tonne kaupa riigi igasse nurka. Sellest sai kasu nii priiskav ülemklass kui ka vaesem elanikkond. Rooma osavad ehitajad Rooma impeeriumi insenerioskused, leiutised ja ehitised ületasid kõiki konkurente. Surmaheitlus areenil Rooma gladiaatorite võitlus hõlmas tänapäevase märulifilmi kõiki osi: kangelasi, ohtude ületamist ja surma. Gladiaatorid olid selle šõu pantvangid. Barbarid Rooma riigi väravas Germaani hõimud jõudsid impeeriumi südamesse, rüüstasid Rooma linna ja jagasid riigi lääneosa omavahel. Rooma pärand Roomlased on inspireerinud renessansiajastu geeniuseid, Ameerika Ühendriikide põhiseaduse koostajaid ja 20. sajandi diktaatoreid.

Hannoveri libahunt näris ohvritel kõri läbi ja müüs nende liha turul, Ted Bundy seksis lagunevate laipadega ning Charles Manson tegi noortele naistele ajupesu, et nood tapaksid. See kõlab nagu õudus- ja vägivallafilmide hullumeelne väljamõeldis, kuid kahjuks pärinevad need lood reaalsest elust. Selles raamatus vaatleme lähemalt ajaloo kõige hullemaid sarimõrvareid ning räägime tapmistest, mõrtsukate jahtimisest ja kohtumeditsiinilisest uurimisest. Loodetavasti aitab ajalooliste sarimõrvarite tundma õppimine ära hoida uute väljakujunemist.

Vahel on nagu tahaksin midagi muud, mitte seda mis minule antud, laulavad Kukerpillid. Meis kõigis elab seiklusi igatsev väike laps, aga enamasti jääb peale meie täiskasvanu-mina mõistlik ja ratsionaalne seisukoht: jumal hoidku seikluste eest! Väga sageli on seiklused põhjustatud hädadest-õnnetustest, näiteks sõdadest. Rahuajal siginevad seiklused-sekeldused eelkõige rumalast peast ja ettevaatamatust käitumisest. Niisiis hinnakem kodanikke, kes oskavad oma päevi õhtu poole veeretada turvalises rahus ja rutiinis, ning võtkem neist eeskuju. Aga ikkagi, Tahan rännata sinna, kus jalg pole käind, tahan korrakski ära siit minna Oh seda lapsikut inimhakatist meis küll! Noh, olgu, rännakem, aga ainult turvalise pakettreisi vormis, kõik seiklused olgu ette planeeritud ja broneeritud. Lennatagi võib, aga mitte eriti kõrgelt. Tahan eksida mõnikord tuttavalt teelt, tahaks kohata musta kassi! Aitab! Kas ma peaksin kõiki ohutusreegleid eirates parvega üle ookeani sõitma nagu see hull norrakas Thor Heyerdahl? Võtma end töölt lahti, istuma jalgratta selga ning suunduma heast peast retkele ümber Eesti? Kaduma ilma internetita nädalavahetuseks metsadesse ja rabadesse? Jah, miks ka mitte? SISUKORD Tegelik Robinson Crusoe. Asustamata saar osutus paradiisiks Põgenemine üle Berliini müüri. Saksa vennakeste meeletu plaan Amazonase avastamine. Indiaanlastele ei meeldinud, et nad avastati Hitleri sõdur põgeneb Siberist. Uskumatu pääsemise lugu Surmapõlgavad orkaanikütid. Esimesed lennud keeristormi südamesse Laevameeskond lõksus Arktika jääs. Eesti meremehe säilmed vihjavad meeskonna saatusele Palverändurite ohtlik teekond. Kurjad röövlid ja tiirased külaelanikud Maailma esimene sõjakorrespondent. Aus reportaaž lahinguväljalt häiris Briti valitsust Balsapuuparvega üle ookeani. Kon-Tiki mälestusväärne reis Mõistatusliku aarde otsinguil. Kookosesaare kuld painab seiklejaid Ümber maailma 72 päevaga. Reporter ületas Jules Verne’i tegelase saavutuse Surmaorus lõksus. Lõbusõiduseltskond sattus inimsööjate kätte Eesti viimane metsavend. August Sabbe ei alistunud

Ajaloo suurimas sõjas tehti palju vigu ning arusaamatuid otsuseid. Veel tänagi, rohkem kui kolmveerand sajandit pärast teise maailmasõja lõppu, vaidlevad ajaloolased kohati veidravõitu otsuste üle, mida vastaspooled sõja käigus langetasid. Kuidas ikkagi sai juhtuda, et Hitler peatas oma tankid ning tänu sellele said sajad tuhanded liitlassõdurid Dunkerque’i rannalt Inglismaale põgeneda? Miks lendas Hitleri lähedane liitlane Rudolf Hess salaja Suurbritanniasse? Miks sulges Jossif Stalin ilmse ohu ees silmad ning ei uskunud luurajate infot Saksamaa peatse kallatungi kohta Nõukogude Liidule? Miks jätsid britid kasutamata võimalused Adolf Hitler mõrvata? Miks ometi ründasid jaapanlased ameeriklaste mereväebaasi Pearl Harboris ning äratasid seeläbi uinuva hiiglase, kes muutis otsustavalt teise maailmasõja käiku? Miks oli ameeriklastel vaja katastroofilistele kaotustele vaatamata vallutada jaapanlastelt Iwo Jima saar? Mis juhtus natside poolt kokku röövitud kulla ja muu varandusega pärast sõda? Kas Vatikan aitas Saksa sõjakurjategijatel pääseda? Need ja paljud teised küsimused leiavad selle raamatu lehekülgedel vastuse.

Kui keegi tuleks tänapäeval lagedale jutuga, et metsas elavad haldjad ja järvesügavuses sulistab mingit laadi vetevana, naerdaks ta päris kindlasti välja. Ometi on olnud ajaloos pikki ajajärke, kus üleloomulike nähtuste olemasolus sugugi ei kaheldud. Need moodustasid nähtamatu, salapärase, ent eksisteeriva osa maailmapildist.

Usk varjatusse ei ole kuhugi kadunud. Müütiliste tegelaste asemel on nüüd paljude mõttemaailmas koha sisse võtnud vandenõuteooriad. Osa neist on lihtsasti ümber lükatavad kui täiesti ebausutavad, ent need võivad teha ikkagi palju kahju. Halb on see, kui need tõmbavad tähelepanu tegelikelt, reaalsetelt probleemidelt.

Selles raamatus vaatleme eri teooriaid ning esitame fakte ja vastuargumente, mida vandenõu­teoreetikud sageli unustama kipuvad, kui nad end selle salapärase maailma mõttelõngadesse mässivad.