Diana Gabaldoni „Võõramaalase” sarja kuuenda raamatu „Lume ja tuha hingus” II osa jõuab otse Ameerika iseseisvussõja keerisesse, kus tuleb hakata pooli valima. Neis poliitilistes tõmbetuultes on Fraseritel ja MacKenziedel üha raskem säilitada Põhja-Carolina mägede rüppe kõrvalisse paika rajatud kodus varasemat rahulikku elu. Briti kroonile ustavust vandunud Jamie Fraser leiab end kahe tule vahelt, tundes, et võlgneb truudust hoopis vabaduseideaalidele. See raamat on täis kummitusi – luusigu need siis kullast ligi tõmmatuna Hector Cameroni hauakambri ümber või painaku Jamiet valusad mälestused Cullodeni lahingust ja Ardsmuiri vangla jubedustest ning ajarändureid Claire’i, Briannat ja Rogerit teadmised saabuvatest keerulistest aegadest. Kas jääda trotsima surmaohtu või minna tagasi oma aega? Ja kuigi kõik märgid on õhus, et kokkupõrkest ei pääse, loodab Jamie Fraser ikka, et ehk tema perekonna ajarändurite teadmised lähenevatest keerulistest aegadest ei osutugi täitunuks – aga seda näitab ainult aeg.

Tuntud saksa kirjaniku Lion Feuchtwangeri ajaloolis-biograafiline romaan väljapaistva prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques Rousseau´ viimastest eluaastatest.

Romaan on järg 1979. aastal ilmunud teosele «Puud olid, puud olid hellad velled». Sündmustik hargneb nelikümmend aastat hiljem sealsamas Palanumäe talus, mille noorperemehe õlule langeb nii talu päriseksostmise kui ka vallaasjade ränk koorem. Raamatus on romaanitsükli 2.-4. osa:

Jutustus Eesti lennuväe loomisest ja selle algpäevadest. «Loen selle loo oma otstarbe täitnud olevat, kui see suudab anda peamiselt meie nooremale sugupõlvele üldpildi EV lennuväe töö-, pidu- ja sõjapäevist, lendurite kutselisist ja inimlikest muredest, vaimust ja võitlusist oma ideede eest. Loodan, et see ühtlasi pakub pisut värskendust ka endiste lennuväelaste mälestusile «õpitud kutse» tööpõllul rassimise aegadest. Et viia lugeja talle võõravõitu miljöösse lihtsaimalt ja loomulikult, on jutustus kavastatud lennuväkke sattuva nooruki ja hiljem lendurina kõigil temataoliste üritusil kaasalööva mehe käekäiguna, mis on rööpaiks jutu veeremisel läbi möödunud poolsajandi ja selle sündmuste päätegelase lähimas ümbruses. Juhtumid on esitatud päätegelase vaatepunktist ja sageli sündmuste meeleolu all. Seega siis ei esinda see eesti lennuväelaste poolt ühiselt tunnustatud seisukohti ega taha olla kokkuvõte Eesti lennuväe ajaloost või selle ühest osastki.» Autor