Tooted
Olgu missiooniks puusalt paar kilo maha raputada, esimene maraton läbida või töises plaanis uhke kannapööre korraldada, veename end tihti, et suur edu nõuab suuri samme. Tegelikult taandub aga kogu maagia igapäevaharjumustele, mitte kord elus tehtud muudatusele, selgitab James Clear oma raamatus „Aatomharjumused“.
1930ndatel pakkus V. F. Skinner välja sellised mõisted nagu stiimul, vastus ja preemia. Nimelt mõistsid toonased käitumisteadlased, et õige preemia või karistus lükkab meid kindlal viisil tegutsema. Kuigi Skinneri mudel selgitas suurepäraselt, kuidas välised stiimulid inimeste harjumusi mõjutavad, ei aidanud see mõista, kuidas meie mõtted, tunded ja uskumused sellesse keerulisse võrrandisse paigutuvad. Et seda tühimikku täita, pakub Clear oma „Aatomharjumustes“ välja kognitiiv- ja käitumisteaduse integreeritud raamistiku, mis on üks esimesi, mis võtab arvesse nii väliste stiimulite kui ka sisemiste emotsioonide mõju harjumustele. Ta kirjeldab lihtsalt ning hoogsalt, kuidas ehitada üles paremaid harjumusi ja seda mitte üksnes päevadeks või nädalateks, vaid terveks eluks. Raamatu selgrooks on neljast sammust koosnev harjumuste mudel ‒ signaal, himu, vastus ja preemia, ning neli käitumise muutmise seadust. Kuigi iga tema sõna taga seisavad teaduslikud tõendid, ei ole tegu kaugeltki mitte kuiva akadeemilise uurimuse, vaid ütlemata tõhusa käsiraamatuga.
Aastal 2017 lõi James Clear harjumuste akadeemia, millest sai üks peamisi treeningplatvorme neile, kelle eesmärgiks oli nii isiklikus elus kui ka töises plaanis paremaid harjumusi juurutada. Õigepea asusid Fortune 500 ettevõtted ja plahvatuslikult kasvavad idufirmad oma juhte ja meeskondi just sellesse akadeemiasse koolitustele saatma. Tänaseks on harjumuste akadeemia lõpetanud üle 10 000 juhi, treeneri ja õpetaja.
Rahvusvaheliselt nr 1 menukeid müüv autor. Crossfire’i-sarja esimene raamat.
Gideon Cross tuli mu ellu nagu välgusähvatus öises taevas … Ta oli ilus ja geniaalne, okkaline ja kiirgavalt kuum. Mind tõmbas tema poole nagu ei miski muu minu varasemas elus. Ma ihalesin iga tema puudutuse järele, isegi teades, et see muudaks mind nõrgemaks. Mu hing oli haavatud ja tema tulek avas mõrad minus nii kergelt … Gideon teadis. Tal tuli võidelda enda deemonitega. Meist oleksid saanud peeglid, näidates vastastikku oma kõige isiklikumaid haavu … ja ihasid. Tema armastuse köidikud muutsid mind, samal ajal kui ma lootsin, et meie mineviku paine meid ei lahutaks …
1986. a surnud EELK peapiiskopi jutluseraamat, kus teemaks erinevad elu põhiküsimused. Jaak Salumäe järelsõna.
Sisukord:
Mida õieti kujutab endast tuumafüüsika
Tuumafüüsika ja Einsteini teooria
Tuumafüüsika ja kvantmehaanika
Osakeste interaktsioonid ja muundumised
"Energia massist"
Aatomienergia
Seos teiste teadustega
Põnev kollektsioon
Mõned lahendamata probleemid
Väljapaistva rootsi kirjaniku Göran Tunströmi (s. 1937) romaan (1983), ülemlaul igikestvale armastusele, mille motiive seob Bachi oratooriumi müstiline rõõmusõnum, lugu ühe perekonna saatusest läbi kolme põlvkonna, taustaks provintsiasula kirev tüüpide galerii, kelle hulgas vilksatab ka kuulus kirjanik Selma Lagerlöf.
"Juhanson" jätkab romaani esimeses pooles mõneti August Gailiti "Isade maa" (1935) karnevalliku sõduriromaani joont. Selle taust on Talve soomepoisiaeg Jalkala koolituslaagris, Rajajoe eesliinil ja mujal, kollektiivseks kangelaseks kaheksameheline jagu. Kuskil – kes teab kus – käib suur sõda Uue Euroopa mitme võistleva Neuordnung'i, Hitleri ja Stalini vahel, aga eesti sõdur elab suurtesse sadistlikesse ideedesse nakatumata oma äraootavat muldonnielu, püüdes olemise nirususest huumoriga üle saada ja korvates välist tohuvabohu oma igapäevaseid rituaale sooritades. Need on suuresti sõnalist laadi, aga sõnal on ka sõja ajal suur jõud. Tuleb vahel iseenesele härra öelda, nagu õpetab romaani kuulsaks saanud nimitegelane Voldemar Juhanson, muidu läheb meelest ära, et oled inimene olnud. Romaani teine pool keskendub juhtumustele Põhja-Saksamaal ja eriti Taani piiri äärses Flensburgi laagris. Siin on vähem kuraasikat väljamõeldist ja rohkem mälestuslikku, kuid lugemismõnu aina kasvab.
Raamat hõlmab aega alates aastatest, mil autor oli Treffneri koolipoiss 1950ndatel kuni ta tõusuni tänase maailma kosmoseteaduse püramiidi tippu. Treffneri poiste hilisemat saatust kirjeldab autor värvikalt. Nõmmik ise lõpetas Moskva Ülikooli ja töötas hiljem ülikooli kuulsas tuumafüüsika instituudis. Kosmosefüüsikuna pühendus ta kosmilise keskkonna ja planeetidevaheliste radiatsiooniväljade uurimisele. Tema nime kannab kosmose radiatsioonimudel „R. Nymmik, ISO Standard No. 15390”.
Riho Nõmmik (1936), selge pilgu ja terava sulega kosmoseteadlane (PhD 1998) vaatleb kosmost, maailma ja tänast Eestit realistliku vaatenurga alt. Ta kirjeldab raamatus ilmaruumi ilu ja täiuslikkust, ent põhjendab, miks on kosmos inimvaenulik keskkond ja unistus inimese elust Marsil kuulub täna veel ulme valdkonda. Nõmmiku stiil on sarmikas ja originaalne: otsekohest ütlemist ja ägedat sõnakust mahendab nukker huumor (kohati must huumor). Kuid raamatust õhkub ka soojust ja armastust, kui ta räägib oma emast ja sõpradest-füüsikutest.
Autorile meeldib diskuteerida. Ta soovib ka lugejaga alustada väitlust:
– Inimkonna unistusest „vallutadaˮ Marss – mida ütleb selle kohta loodus?
– Mis on tänapäeva ühiskonna kolm ulmet?
– Miks Maa magnetväli meenutab kangesti neid konnapoegi, keda Miku ja Manni kunagi sauna taga tiigi ääres püüdsid?
– Kas olla globaalne eestlane või jääda rahvuskaaslaseks? Jne.
Riho Nõmmiku teose teine peategelane on tema ema, omaaegne Tartu ülikooli geograafiadoktor Salme Nõmmik (1910–1988), kellele on raamatus pühendatud omaette peatükk. Kirjeldatakse, kuidas prof. Salme Nõmmiku käsitluses sai algelisest nõukogulikust majandusgeograafiast tuleviku teadus – inimgeograafia.
Sissejuhatuses selgitus raamatu pealkirja kohta:
Kaks teed teaduses.
Üks tee Maal. Teine tee Kosmoses.
Üks tee – geograafias. Teine tee – kosmoseteaduses.
Esimene tee – ema, Salme Nõmmiku tee.
Teine tee – poja, Riho Nõmmiku tee.
Mõlemad olid teerajajad. Mõlemad raiusid teadusetihnikus oma iseseisvat rada.
Raamatusse on lisatud ajakirjas Akadeemia 2020. aastal ilmunud Riho Nõmmiku artiklid „Teadusega Maalt Marsile” ja „Koloniseerime kosmose. Laipadega?”, mis ilmuvad ajakirja toimetuse nõusolekul.
"Kui tuvid kadusid“ on romaan Eesti lähiajaloost, rahutuse ja petliku rahu aegadest. Romaan liigub läbi kolme aastakümne, mille sisse jääb Eesti Vabariigi esimese perioodi lõpp, Teine ilmasõda ning servapidi sulav ja stagneeruv Nõukogude Liit. Samas on aga tegu looga, mis käsitleb üldisemalt inimese ja võimu suhteid, vaatleb võimuga kohanemist ja kohanematust, räägib maskidest, mida inimesed on võimelised või võimetud kandma. Kas hoida hammasrataste vahel selg sirge või muutuda ise hammasrattaks?
Nagu Sofi Oksase varasemad teosed „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“, räägib ka „Kui tuvid kadusid“ poolitatud Euroopast ja ajaloo puretud Eestist, tema inimeste lootustest ja kaotustest. Sellestki, et mõnikord on need kaks üks ja sama.
Prantsuse nüüdiskirjaniku romaan kahest noorest kooliõpetajast, kelle teed ohtuderikkail sõja-aastail Lõuna-Prantsusmaal ristuvad, kataloonia kaunitaridest ja vanast mesinikust, kes läheb kevadele järele.
Seiklusromaan inglise kirjaniku Henry Rider Haggardi (1856-1925) sulest on täis ootamatuid konfliktirikkaid seiklusi, palavat armastust, vapruse imesid ja muud, mis sellele žanrile omane. Kõik see on projitseeritud täpsesse ajaloolisse olustikku -- konkistadooride vallutuste aegsesse asteegi riiki; tegelaste seas ei puudu ka ajaloolised, tegelikult elanud isikud.
Üheks peamiseks ohuks inimkonna tulevikule peetakse kliimamuutust. Teaduskirjanikud Rauli Partanen ja Janne M. Korhonen otsivad oma raamatus vastuseid küsimusele, kas tuumaenergia rakendamine võiks leevendada kliimamuutuse mõju. Kui suur risk on see inimeste ja keskkonna jaoks tegelikult? Tuumaenergiaga seonduv mattub pahatihti värvika retoorika, poliitiliste huvide, hirmu, klikiahnete pealkirjade ning katastroofikirjelduste laviini alla. Kui palju on sellest õigustatud ja kui palju põhineb uskumustel ja eelarvamustel? Muu hulgas selgitavad autorid seniste tuumakatastroofide tekkepõhjusi ja analüüsivad nende mõju.