Lootus sünnib tegudest. Lugu julgusest juhtida
Raamatus „Lootus sünnib tegudest“ jagab Sanna Marin lugejaga oma piire nihutava karjääri erakordset teekonda ja kehastab uut laadi juhtimisviisi. Saanud vaid 34-aastasena Soome peaministriks, oli Marin toona noorim valitsusjuht maailmas ning pälvis rahvusvahelist tähelepanu oma edumeelsete ideede ja otsustava tegutsemisega kriisiolukordades.
Marini lugu on vastupidavuse ja lootuse lugu. Esimesena peres ülikoolihariduse omandanud Marin murdis barjääre ning temast sai hinnatud eeskuju paljudele tüdrukutele ja naistele. Tema peaministriaega jäid mitmed ajaloolised verstapostid: ta tüüris Soome läbi COVID-19 pandeemia ning tema valitsus viis ellu reforme kliimamuutuste, sotsiaalse õigluse ja võrdõiguslikkuse valdkondades. Ta aitas juhtida riiki ajal, mil naaberriik Venemaa alustas laastavat täiemahulist sissetungi Ukrainasse ja Soome liitus NATOga rekordkiirusel – kõige kiiremini kogu alliansi ajaloos.
Oma kogemuste värvikates kirjeldustes jagab Marin, kuidas ta ületas märkimisväärseid poliitilisi katsumusi ja kuidas ta tuli toime, kui tema eraelu toodi avalikkuse ette, näiteks olukorras, mis vallandas meediatormi ja ajendas naisi üle kogu maailma Marinile toetust avaldama.
„Lootus sünnib tegudest” on enamat kui lihtsalt mälestusteraamat – see on kutse tegudele. Marin kutsub uue põlvkonna juhte üles olema oma töös täielikult nemad ise. Tema lugu on võimas tunnistus sellest, et meil on võimalik maailma päriselt muuta.
Sanna Marin on Soome endine peaminister ja Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei endine juht. Ta tegi ajalugu Soome kõige kauem ametis olnud naispeaministrina, juhtides koalitsioonivalitsust, mille eesotsas olid üksnes naised. Praegu töötab Marin strateegilise nõustajana, aidates juhte reformiprogrammide, geopoliitika, kliima, soolise võrdõiguslikkuse ja uute tehnoloogiate mõju küsimustes.
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Parameetrid
Sarnased tooted
Suvel on palav, eriti kui elad prügikastis. Kirbu-Krants ja tema sõber Kilu-Kiisu unistavad puhkusest Paradiisirannas. Imekombel leidub Heidikute laagris just üks vaba koht. Kavas on prügikorjamine ja liivajäätise mugimine. Puhkus nagu kirbutsirkus!
Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!
Colas Gutmani lood Kirbu-Krantsist sündisid koostöös illustraator Marc Boutavantiga 2013. aastal ja tänaseks on sarjas ilmunud juba 16 raamatut, mida on tõlgitud viieteistkümnesse keelde ja mille põhjal on valminud ka multifilmiseriaal.
Tunne Kelami portree-raamat, kus pikk kogu tema elu lahkav intervjuu Urmas Otile, katkendid päevaraamatust ja mitmed sõnavõtud. Palju fotosid. Miguel Angel Martinez, Euroopa Nõukogu president 1993-1996, aastast 1997 Parlamentidevahelise Liidu president, Hispaania parlamendi liige: Olen olnud Tunne Kelamiga tihedas koostöös viimased kümme aastat ja meie minevikus leidub ühiseid jooni. Me mõlemad oleme kogenud, mida tähendab olla diktatuuri all dissident. Veelgi enam: me mõlemad oleme mõistnud, et mitte igaüks, kes oli võimeline totalitaarsele režiimile vastu hakkama, ei suuda kasvada ümber demokraatlikus süsteemis tegutsevaks konservatiivseks poliitikuks. Tunne Kelam on vaieldamatult üks neist, kes sellise metamorfoosi edukalt läbi on teinud. Olles ise ammune sotsiaaldemokraat, olen olnud temaga kui veendunud konservatiiviga eriarvamusel paljudes konkreetsetes küsimustes. Oma parlamendigrupi liikmena on Tunne Kelam tugev väitleja vastaspoole argumentide kummutamisel. Sõbrana on ta usaldusväärne ja siiras inimene. Nõnda siis eelistangi temaga vestelda pigem vabadusest, inimõigustest ja muusikast kui majandus- ja sotsiaalküsimustest.
Oscar Wilde’i romaan „Dorian Gray portree“, lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge, et saavutada igavene noorus ja ilu, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid. Wilde’ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu Dorian Gray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal (1890) suure skandaali. Wilde’i süüdistati dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises. Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.