Shaun Bythelli humoorikas päevikuvormis jutustus Šotimaal asuvast raamatupoest toob lugejani tegelased, kes said tuttavaks autori eelmises raamatus «Raamatukaupmehe päevik». Uute pihtimuste nautimiseks pole eelmise raamatu tundmine siiski vajalik. Autor vestab oma igapäevaelust haaravalt ning räägib inimestest ja nende tegemistest mõnusa huumoriga, tema toon on britile omaselt korraga nii sarkastiline kui ka kaastundlik.

Sisukord:

• Kuulus Calaverase hüppav konn
• Minu kell
• Kuidas ma põllumajanduslikku ajalehte toimetasin
• Kuidas ma kandideerisin kuberneri kohale
• Faktid seoses minu hiljutise tagasiastumisega
• Kummaline kogemus
• Vanad ajad Mississipil
• Puhastverd mehhiko kronu
• Jalgratta taltsutus
• Nohu ravimas
• Meie itaalia turismijuhid
• McWilliamsite kogemused difteeriaga
• Mrs McWilliams ja äike
• Kuidas autorit Newargis ninapidi veeti
• Kapitooliumi Veenus
• Kas ta on elus või surnud?
• Eskimo tütarlapse romanss
• Rebi, veli, hoolega!
• Kohtamine intervjueerijaga
• Kaubaagendi jutustus
• Ajakirjandus Tennessees
• Ühe poisikese häbematust tagakiusamisest
• Lugu väikesest pahast poisist
• Lood suuremeelsetest tegudest
• Varastatud valge elevant
• Kohtuniku “tragi naine”
• Koer
• Koera jutustus
• 1000000-naelane pangatäht
• Salapärane külastaja
• Senaator Dilworthy
• Plutokraatia
• Pildid Ameerika poliitilisest elust
• Kaitseingli kiri
• Kindral Funstoni kaitseks
• Hiinlase kirjad
• Mees, kes rikkus Hadleyburgi head nime
• Mark Twain võitluses ameerika võltsdemokraatia ja imperialismi vastu

Romaan Teises maailmasõjas teadmata kadunuks jäänud mehest, keda kõik juba kümme aastat surnuks peavad, kuni ühel päeval helistab ta oma endisele sõbrale.

Ülemöödunud sajandi prantsuse klassiku Alphonse Daudet' kuulsad Tartarini-lood kuuluvad maailmakirjanduse loetavamate teoste hulka. Nad ilmusid ligi kahekümneaastasel ajavahemiul algul kirjanduslike joonealustena ajalehtedes, hiljem iseseisvate raamatutena. Kirjaniku loomingus on Tartarini seiklustel eriline koht. Tema sotsiaalkriitiliste teoste tsüklis on need lustakaks kõrvalhüppeks nagu Balzac'il «Antsakad lood» või Rolland'il «Colas Breugnon». Ometi on nad eht-dodeelikud ja tutvustavad meile suure meistri talenti kogu selle säravas mitmepalgelisuses. Tartarini näol lõi Alphonse Daudet omamoodi rahvusliku koondkuju, kelle algtüüp pärineb küll Provence'i väikekodanluse killast, kuid kelle iseloomujooned - ohjeldamatu kiitlemine, lobisemishimu, enese ülistamine, seikluslust, aga sealjuures ka argus - on sobivad ja kohaldatavad tolleaegse Prantsusmaa kodanluse karikeerimiseks üldse. «Prantsusmaal on igaüks veidi taraskoonlane,» ütleb kirjanik oma teose epigraafis. Kuid ka paljudes teistes rahvastes ja meis endiski pole sugugi nii vähe taraskoonlikku, kui me seda arvame. Seetõttu olgem leebed vapra, võrratu ja õnnetu Tartarini suurte ja väikeste nõrkuste suhtes, enda juures aga püüdkem neid vältida...