Eric Arthur Blairi (1903 India - 1950 London) romaan «Pariisi ja Londoni heidikud» ilmus 1933. a. Raamat ei leidnud kohe kirjastajate poolehoidu, see lükati mitu korda tagasi, mis pani kirjanikku julgust kaotama. Lõpuks leidis raamat vastuvõtu Gollanczi kirjastuse poolt, tingimusel, et teatud nimed muudetakse ja siivutud sõnad jäetakse välja, samuti tuli ümber teha üks osa. Autor oli nõus kasutama pseudonüümi ja nii sai temast George Orwell.

Püssitule ragin äratas Frédérici järsku unest, ja hoolimata Rosanette'i tungivaist palveist tahtis ta tingimata vaatama minna, mis linnas toimub. Ta läks mööda Champs-Elysées'd selles suunas, kust kostis tulistamine. Saint-Honoré tänava nurgal sattus talle vastu salk tööpluusides mehi, kes hüüdsid: «Mitte siia! Palais-Royali!» Frédéric järgnes neile. Taevamineku kiriku juures oli raudvõre maha murtud. Eemal märkas ta keset tänavat kolme sillutuskivi, mis ilmselt tähendasid barrikaadi algust, seejärel pudelikilde ja raudtraadi puntraid, et tõkestada ratsaväge. Äkki jooksis väikesest põiktänavast välja pikk kahvatu noormees, kelle mustad juuksed lehvisid õlgadel, seljas mingisugune täppidega trikoosärk. Käes hoidis ta pikka soldatipüssi ja jooksis kikivarvul, jalas toatuhvlid, näol kuutõbise ilme, ise väle kui tiiger. Aeg-ajalt kostis püssipauke.

– Saalist käis läbi erutusvärin. Nana oli alasti. Ta oli julgelt ja rahulikult alasti, kindlasti lootes oma ihu ülemvõimule. Ainsaks kehakatteks oli tal gaasloor. Ümarad õlad, odatippudena õieli hoiduvate roosade nibudega amatsoonirinnad, iharalt õõtsuvad puusad, rammusa blondiini reied – kogu tema keha oli õhulise vahtvalge rõiva all selgesti aimatav. See oli merevoogudest sündiv Venus, ainsaks looriks iseenda juus. (–-).

«Mr. Sammleri planeet» (1969–70) jutustab loo New Yorgis elavast vanast juudi mehest. Väsinud ja kibestunud, intelligentne, ent vaene Mr Sammler on oma elu jooksul kogenud väga raskeid aegu – ja nüüd on linnadžunglis tema peamiseks tegevuseks ja meelelahutuseks inimeste vaatlemine. Holokausti üle elanud mees jälgib oma ainsa terve silmaga eriti tähelepanelikult just nooremat sugupõlve – mustanahalisi taskuvargaid, üliõpilastest revolutsionääre ja halbade kommetega noorukeid. Samal ajal tuleb vanaldasel intellektuaalil hakkama saada ka oma mitte just eeskujulike perekonnaliikmetega. Tegemist on tõeliselt liigutava ja võimsa raamatuga, mida on pärast lugema hakkamist väga raske käest panna. Saul Bellow (1915–2005) on üks tuntumaid Teise maailmasõja järgse Ameerika kirjanduse esindajaid. Bellow on saanud hulgaliselt mainekaid kirjandusauhindu. «Mr. Sammleri planeet» pälvis 1971. a USA riikliku kirjandustauhinna. Saul Bellow on saanud ka maineka Nobeli kirjanduspreemia (1976).