Ameerika kirjanik Ray Bradbury (1920–2012) on eesti lugejale tuntud peamiselt kui romaanide „451° Fahrenheiti“ ja „Marsi kroonikad“ autor. Käesolev teos erineb kirjaniku muust loomingust, kuivõrd tegu on realistliku ja lüürilise koega lapsepõlveromaaniga. Ent rääkides kaheteistaastase Douglas Spauldingi suvest Illinoisi väikelinnas Greentownis, loob autor justkui terve inimelu mudeli ja pöördub seeläbi ikkagi täiskasvanud lugeja poole. Kuldkollane võilillevein on kui kõige ilusa, meeldiva ja elus allesjääva sümbol.

Kirbu-Krants on armunud! Ta on koos kõigi oma kirpudega sisse võetud koeraneiust, kes on täiu täis ja armunu õnneks lühinägelik. Kirbu-Krants teeb kõik selleks, et kauni Bella süda võita. Appi tulevad südamete ekspert ja “Võrgutaja käsiraamat”.

Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Kriminaalromaan, mille tegevus toimub aastavahetusel 1937/1938 Toompeal, Kadriorus ja ohvitseride kasiinos Raekoja platsil.

Taskulambi valgusjoas vaatas talle vastu noore naise kaame ja elutu nägu. Naise kasukat, tema ripsmeid, kulme ja juukseid kattis valge härmatis.

„Kas märkasite ka küsida, mida see mees siin Russalka juures teise jaanuari varahommikul veidi enne kella viit tegi?“ päris komissar mornilt. Ta vaatas merel laiuvat lumevälja, kus vasakul kumas paksus udus Tallinna siluett. Abikomissar heitis pilgu mälestussamba tippu. Ta silmitses udust ümbritsetud noore tütarlapse kuju, kes ristiga Aegna taha merele osutas.

„Sama ebamaine, habras ja haavatav... Kas see peab meile midagi ütlema?“ turgatas talle pähe, kuid siis raputas abikomissar endamisi pead ja kutsus end mõttes reaalsusesse tagasi.

Autori eelmises raamatus "Mälestusteta maja" toimetasid naiskodukaitsjad 1938. aasta võidupüha eel Lõuna-Eestis, seekordsed ärevad sündmused leiavad aset aastavahetusel 1937/1938 Toompeal, Kadriorus ja ohvitseride kasiinos Raekoja platsil.

Raamatus on kolm juttu.

Nendest esimene, "Olga Mõõgakandja lugu" käsitleb Eesti lähiajaloo inimsaatusi 90ndatel. Peategelane Olga on hilismigrant, kes abielludes eestlasega, õppis ära eesti keele ja püüab sulanduda varakapitalistlikku Eesti ühiskonda. Tema esimene mees sureb kopsuvähki. Siis abiellub ta venelasega, kellest ta lahutab, kui see pärast Eesti isesisvumist Venemaale elama läheb. Kolmas mees tema elus on eestlane Peeter, kelle ema, endine nomenklatuurikommunist, on jutus samuti tähtis tegelane. Turumajandus lõi paljude inimeste elud segi ja nad pole senimaani sellest toibunud.

Kaks järgmist juttu käsitlevad elu pärast teist maailmasõda. "Admirali lend" jutustab nooruki mälestustest, kui tema isa arreteeriti julgeoleku poolt. Sama teemat puudutab ka lühijutt "Verekäkid".