13. sajandi alguses jõudis Euroopas juba mõnda aega jõudu kogunud ristisõdade liikumine Eestisse: Kristuse nimel saabus siiamaile võitlema sõdalasi nii Taanist kui ka Saksamaalt. Eesti muudeti jõuga osaks Lääne-Euroopa kristlikust maailmast. Levinud legendi kohaselt langes just ühes nende ristiretkede ajal peetud lahingus taevast taanlaste rahvuslipp Dannebrog, valge rist punasel taustal. Ent mis selle ristisõja käigus tegelikult toimus ning millist rolli mängisid selles eestlaste ülikud? Taolistele küsimustele vastamiseks ning jah, ka Dannebrogi 800. aastapäeva tähistamiseks, ongi kirjutatud see raamat. Selles võetakse vaatluse alla nii ristisõdijate ideoloogilised motiivid kui ka osapoolte pragmaatilised valikud, sündmuste peategelaste sammud oma positsioonide tugevdamiseks, tollased ühiskonnad ja sõjapidamisviisid, keskused ja ehitised, ristiusu levik nii enne kui ka pärast vallutust. Eraldi alapeatükk on pühendatud Tallinnale ja siin 1219. aastal peetud Lyndanise lahingule, samuti Dannebrogi kujunemisele Taani rahvuslikuks sümboliks. Raamat on Eesti ja Taani uurijate interdistsiplinaarse koostööprojekti tulemus, milles keskaja ajalugu on põimitud kirikuajaloo, arheoloogia ja kunstiajalooga. Kompleksne lähenemine on võimaldanud esitada mitmeid uudseid hüpoteese 13. sajandi sündmuste kohta.

Euroopa ajalugu on kroonitud peade kujundatud. Targad, õilsad ja ettenägelikud valitsejad on oma rahvastele toonud rahu ja jõukust, samal ajal kui võimuhullud ja vägivaldsed türannid on Euroopas läitnud sõdu, mis on hävitanud linnu ja toonud surma tuhandetele inimestele. Selles ajakirja Imeline Ajalugu raamatus kohtame mõlemat sorti valitsejaid. Oleme lood järjestanud kronoloogilisse ritta, mis algab Karl Suurega, kelle valitsusaeg pani suuresti aluse moodsale Euroopale, ning lõpeb Nikolai II ja tema perekonna tapmisega. Sellega lõppes kroonitud peade ajastu vähemalt siin meie kandis.

Selles mahukas raamatus tehakse juttu eurooplaste käsutuses viimase kahesaja aasta jooksul olnud kultuurisaaduste – romaanid, dokumentaalkirjandus, õpikud, eneseabi raamatud, ajalehed ja ajakirjad, kontsertmuusika, muusikainstrumendid ja noodid – loomisest, levitamisest ja tarbimisest.

Räägitakse ka lauljatest, heliloojatest ja muusikavirtuoosidest; mitmesugustest teatrižanridest, kaasa arvatud ooper; filmikunsti sünnist ja kasvust läbi kogu 20. sajandi; ringhäälingu tekkimisest ja arengust; eri muusikavormide, sealhulgas levimuusika, ülemaailmsest levikust; mõningate jutustavate žanrite, näiteks järjejutuna ilmuvate romaanide ja koomiksite kokkupuutekohtadest; ajakirjanduse levikust; ja illustratsioonide osatähtsusest raamatutes ning perioodilistes väljaannetes.

Lõpuks heidetakse pilk ka vanemate kultuuritarbimise vormide (näiteks muuseumide) uuenemisele ja interneti arengule.

2020. aasta kevadel saabub Rootsis ühes Stockholmi ajalehetoimetuses mobiiltelefonile teade. Swedbanki rahapesuskandaali paljastusest on möödunud aasta, aga luureallikal on veel edastada tundlikku infot. Allika väitel on Venemaa julgeolekuteenistus FSB aastaid kogunud panga juhtkonna kohta kompromiteerivat teavet. Kõik saab alguse ühest Moskva hotellitoast, kus kõrgel positsioonil olev pangajuht ostab luksusprostituudilt seksiteenuseid – ning lõpeb ülemaailmse finantsskandaaliga. Ajakirjanikud Lars Berge ja Axel Gordh Humlesjö sukeldusid enam kui neljaks aastaks intriigide ja salatehingute maailma, kus Swedbanki kontode kaudu liikusid Vene oligarhide miljardid. Uurimine toob päevavalgele, kuidas Swedbank, Rootsi rahvusliku uhkuse sümbol, sattus FSB mõjuvõrku ja muutus tööriistaks Vladimir Putini varjatud sõjas lääne vastu. „Meepüünis. Lugu Swedbankist, Venemaast ja maailma suurimast rahapesuskandaalist“ on jahmatav tõsieluline põnevik ahnusest, pöörastest äritehingutest, spionaažist ja Vene imperialismist. Eelkõige on see lugu moraalsest suurriigist Rootsist ja panga brutaalsest ärkamisest uues ja ohtlikus maailmas, kus naiivsus ja rahahimu tõid laastavad tagajärjed. *** „Spioon soovib kohtuda silmast silma Rootsis. Teave on liiga tundlik, et seda mobiiltelefoni teel jagada, seega saadab ta aadressi ja aja, mille reporter kinnitab. […]Kaks päeva hiljem ootab Stockholmis Södermalmi ristmikul suur must toonitud klaasidega maastur.“ „Allikas on erakordselt ettevaatlik ja selleks on hea põhjus. Pikk rida Venemaa oligarhe, teisitimõtlejaid, gangstereid ja ülejooksikuid on Vladimir Putini võimuloleku ajal surnud rohkem või vähem salapärastel asjaoludel. Pärast seda, kui 2019. aasta veebruaris hakkasid telesaated Swedbankist ja rahapesust eetrisse jõudma, sai reporter Rootsi julgeolekupolitsei teavet, et tema kodu juures on nähtud Vene saatkonnaga seotud sõidukeid ja spioone […].“ „Pole kõhklust, et rahapesukahtlus on Rootsi pangale põhjustanud peaaegu eksistentsiaalse kriisi. Kas see on aga ohustanud ka Rootsi või Euroopa julgeolekut? […] Andmed puudutavad „kõike, mis on pangas mäda“. See kõlab enam-vähem nõnda, nagu kannataks võimas hoiupank mingisuguse surmava seenhaiguse käes, mis seda seestpoolt sööb.“ „Meepüünis. Lugu Swedbankist, Venemaast ja maailma suurimast rahapesuskandaalist“, Lars Berge ja Axel Gordh Humlesjö