Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Sophiet läbib "elekter" ja vägagi meeldiv tunne. Med-vend saab kuulda kummalise loo Sophie elukäigust. Sündmustejada alguspunktiks saab tehing Saksa ärimehest isa ja türklasest äripartner Mustafa vahel viimase tütardega, kellest Sophie ema antakse haaremist pealekauba.
Lugejale kangestub magus-õudne lugu, mis paneb tõdema, et pole midagi uut siin päikese all, ka kõige rabavamad käitumisnormid on ammuilma läbi kogetud.
Hoogsas ja köitvas päeviku-stiilis kirjutatud romaan, mille järelelainetus jääb pikaks ajaks virvendama.

Miljonär Diego Sajes, kes kunagi maakolkas elas, arvab küüniliselt, et kõik maailmas on ostetav ja müüdav. Isegi maailma kõige kuulsamate kaunitaride soosing. Kuid kas õnnestub tal osta Inglise aristokraatide hulka kuuluva naise armastus?

Pealtnäha on Jordan Hadlocki eluga kõik korras. Tal on hea töökoht ingliskeelsete raamatute kaupluses Luzerni vanalinnas Šveitsis. Temaga soovib abielluda rikas tööstur Helmut Eckherdt, kuigi Jordan pole talle jah-sõna andnud. Mida enamat võiks üks naine veel tahta? Vastuse sellele küsimusele annavad äkiline äikesetorm ja koputus poeuksele. Reeves Grant otsib vihmavarju, ent Jordani ja Reevesi vahel puhkeb kirg, mida nad sel ööl jagavad. Järgmisel hommikul on mees kadunud.

Lõppude lõpuks töötas Allison Warner Zach Wilderi alluvuses üksnes ajutiselt. Kes võinuks arvata, et tema ülemus on nii vastupandamatu? Polnud kahtlustki, et Zach teda ihaldas. Ent armastuses haiget saanud Allison polnud kindel, kas peaks kinkima südame mehele, kes hoidus igal juhul püsisuhteid loomast. Zachil polnud mõtteski end muuta – töö oli talle kõige tähtsam ning armastus oleks lõppeesmärgi saavutamist üksnes takistanud. Aga miks mitte pärast tööd veidi meelt lahutada? Iseäranis nii ihaldusväärse naisega nagu Allison, kes ei paistnud vähimalgi määral tuleviku peale mõtlevat. Kuni reeglid muutusid...

Kergelt ja peenetundeliselt jutustab Andreas Iten loo: armastusloo, mis ei lõpe ootuspäraselt, ja loo edukast mehest, kellel näiliselt midagi ei puudu. Autor võtab lugeja kaasa reisile Itaaliasse – koos rännatakse läbi Perugia ja Sitsiilia, imetletakse võrratuid maastikke ja linnu. Humoorikalt ja kirglikult, meeleliselt ja melanhoolselt kirjeldab autor, kuidas tema kangelane ilusat ja tublit Annat otsib. Aga kui mees lõpuks Taorminas läbi kaupluse vaateakna Anna Galante avastab, siis on ta naise tegelikult juba kaotanud

Tuntud prantsuse kirjaniku Romain Rolland'i (1866–1944) viimane suurteos "Võlutud hing" on kirjutatud aastatel 1922–1933. "Annette ja Sylvie" on selle romaanitsükli esimene raamat, kus peategelaseks on kodanlikus perekonnas kasvanud neiu, kes täisealiseks saades jääb vanemateta ja varanduseta. Tal tuleb omal jõul elust läbi lüüa ja suurte loobumiste hinnaga kaitsta oma eneseväärikust ja õigusi. Tutvudes oma isa, Pariisi tuntud arhitekti Raoul Rivière'i paberitega, avastab Annette, et tema jumaldatud isal on olnud ka salaelu – kirjavahetus Delphine'i ja tema tütre Sylvie'ga. Viimane nimetas Raouli oma isaks. Pärast pikki siseheitlusi otsustab Annette Sylvie'd otsima minna...

"Aphroditet" võiks pidada kõikvõimalike seksuaalsete naudingute entsüklopeediaks, kui romaani tavatult julgeid stseene ja avameelseid kirjeldusi ei õigustaks antiikaja kommetevabadus ega õilistaks peategelaste kirglik armastus. Teosest õhkub seda sõnulseletamatut võlu, mida nimetatakse prantsuse vaimuks.

Mu elu on olnud üldjoontes üks suur hõiskamine enne õhtut. Kuigi olen alles 26-aastane, on mu hing kuivanud teravaks ja torkivaks vanatüdrukuhingeks. Flirdist, uhkusest, valetamisest, nullide kirjutamisest olen põhjalikult tüdinud. Mu ainus rõõm on, et maailm ei tea midagi minu sisemisest pankrotist. Jah, mul on küll ka veel teinegi rõõm, kahjurõõm teiste inimeste äparduste üle. Kas selle romaani kangelanna Varpu Vapaa ellu tuleb muidki rõõme, seda saate teada teisest osast "Vallakirjutaja".

Juliet Arabella teadis Arabellade ja Mezzanottede vahelisest vihavaenust juba siis, kui ta väikese tüdrukuna perekonna šokolaadipoes trühvleid õppis valmistama. Rivaalide šokolaadikauplused asusid Napa orus ühel ja samal tänaval, aga perekonnad omavahel ei suhelnud. Kuni õhtuni, mil Juliet võtab anonüümselt osa iga-aastasest maskiballist. Kuuvalges viinapuuaias armub ta võõrasse mehesse, kes meenutab talle, mida tähendab kirg. Aga naise rõõm on üürike, kui ta avastab, et maskis prints on Leo Mezzanotte, kes on hiljuti Pariisist naasnud ja on tema pere vihavaenlaste maiustuste dünastia pärija. Juliet on segaduses ja läheb Itaaliasse, et esindada Arabellade perekonda mainekal šokolaadivõistlusel. Auhinnaraha oleks vaja perekonnaäris ning samuti on see hea võimalus Leo unustada... Ent ta leiab mehe sealt juba eest. Leo ja Julieti kirg lahvatab põlema. Aga naine ei tea, kas meest usaldada või loobuda oma suurimast armastusest...

Nimeka jaapani tänapäevakirjaniku Takeshi Kaiko (sünd. 1930) tõsielufaktidel põhinev publitsistlik romaan (1959), milles kujutatakse Teise maailmasõja järel Osakas tekkinud vargaküla elu, külla kogunenud mitmesuguste põhjakihi esindajate kaelamurdvaid operatsioone ja igapäevast võitlust politseiga.

Valeriel läheb päris hästi. Kuigi ta pole koolis kõige popim tüdruk, on tal head hinded ja sõbrad ning isegi potentsiaalne "boyfriend". Mida enamat võiks üks tüdruk soovida? Kuid ootamatult teatab Valerie ema, et ta jätab pere maha ja hakkab elama ühe naisega. Nagu sellest poleks veel küllalt, saab Valeria isast tundmatu Euroopa kuningakoja protokolliülem. Valeriel on kaks valikuvõimalust: kas jääda oma ema ja tolle imeliku tüdruksõbra juurde taimetoitu nosima või sõita isaga riiki, millest ta midagi ei tea. Valerie otsustab sõita välismaale ja pettub – kuni kohtub printsiga.

Ükski maru ei mölla nii kui loodemaru, kui ta pikil talveõhtuil kaljude vahel vapustades ja mühades lahti pääseb. Ta kihutab fjordi üles vahutavaiks valgeharjalisiks laineiks - paadid kaldal istutavad tiritammi üles hallide kalameeste onnideni ja vanad tüsedad küünisillad tõusevad õhku ning lendavad nagu linnud üle küla. «Taevas halasta,» ütlevad tüdrukud, kes peavad minema lauta lehmi lüpsma, laskuvad maha ja ronivad neljakäpakil üle õue laternaga, mis kustub, ja piimaämbriga, mis lendab oma teed. Ja «Jumal olgu meile armuline» ütlevad vanad naised toas ahjunurgas ning nende mõtted lähevad kaugele põhja poole, Lofootide kalameeste juurde, kes võib-olla on väljas sel ööl.

Käesolevasse raamatusse on koondatud valimik luuletajana tuntuks saanud Jaan Kaplinski poliitilise suunitlusega artikleid, mis on kirjutatud aastail 1987-1991 ning millest osa on ilmunud meie ajakirjanduses, osa aga välismaal. Neid nüüd taasavaldades ei ole midagi "kaasajastatud". Artiklid on dateeritud ja see annab võimaluse jälgida autori mõtte arengut ning sedagi, millal millest ja kuidas meil kirjutada tohtis. Järgemööda on vaatluse alla võetud stalinism ja selle pärand, tärkava neofašismi oht, Moskva keskvõimu repressioonid iseseisvusele püüdlevate rahvaste vastu, meie intrite tegevus, Lääne "gorbimaanide" soovimatus mõista eestlaste iseseisvuspüüdlusi, lahkhelid, rahvusradikaalide ja rahvarindelaste vahel. Tasakaalukalt, filosoofilisele ja kultuuriloolisele taustale tuginedes osutab Jaan Kaplinski hetke peamistele vastuoludele ja meie iseseisvumist ähvardanud ohtudele.

Peategelane Annika Bengtzon on raskes olukorras: ta on edutatud Õhtulehe toimetuses kriminaaluudiste osakonna juhatajaks, kus tööd on palju, alluvad intrigeerivad, Olümpiastaadionil plahvatab pomm ja kodus ootavad kaks väikest last ning nädala pärast on jõulud. Plahvatuses saab surma rikas ja võimukas ärinaine Christina Furhage, kellest kõik räägivad aukartusest värisedes. Terroriteos kahtlustatakse salapärast Pommipanejat, kuid lähemal uurimisel hakkab Annika kahtlustama, et tõeline motiiv võib peituda ohvri isikliku elu varjavate säravate kulisside taga. Kriminaaljutu taustaks on igapäevane elu: argipäev ajalehetoimetuses, tänapäeva naise valikud töö ja pere vahel. Teravalt tõuseb esile ajalehetegemise eetika: kui kaugele võib minna võistlejate edestamise ja müüva uudisjutu nimel. Liza Marklund (1962) on Stockholmi ajakirjanik, kes on töötanud uudistetoimetana ja peatoimetajana nii ajalehes kui televisioonis. Liza Marklund sai selle romaani eest 1998. aastal Rootsi parima detektiivromaani auhinna.

Kui Peter Mayle on seni kirjutanud hurmavaid mälestusraamatuid inglasest Prantsusmaal ("Elu Provence’is", "Tagasi Provence’is" jt.), siis sedakorda on tegemist romaaniga. Muidu kulgeb lugu juba tuttaval maastikul. Raamatu peategelane finantsist Max Skinner avastab end ühel ilusal päeval ilma töökohata ning otsustab sõbra soovitusel asuda elama Avignoni, mõisa, mille onu talle pärandas. Et mõisa juurde kuulub ka viinamägi, mis on üsna halvas seisus, tuleks ka sellega midagi ette võtta. Nagu arvata võibki, laabub kõik lõpuks... Raamatu põhjal on valminud Ridley Scottil film, milles peaosalist kehastab Russell Crowe.

Põhjamaiselt megatähelt Liza Marklundilt ilmub nüüd uus romaan, kus peategelaseks raamatuklubi liikmetele juba "Pommuudisest" tuttav reporter Annika Bengtzon. Liza Marklund on Rootsi kirjanduse tõeline "Pommuudis", ehk oma sõnade järgi "nagu tank tikkkontsadel". See 180 sentimeetrit pikk blondiin on võitnud oma romaanidega kõikvõimalikke kirjandusauhindu, tema raamatute järgi on vändatud filme ning ta on pidev külaline televisiooni jutusaadetes, kus ta julgelt oma seisukohti avaldab. "Pommuudisest" tuttav Annika Bengtzon on tulnud suveks asendama uudistereporterit Õhtulehes. Keset kuuma juunikuud saab ta ülesande kirjutada 19 aastase Josefin Liljebergi mõrvast. Ülesanne osutub arvatust palju keerulisemaks, sest pealtnäha korralik kirikuõpetaja tütar ja üliõpilane osutub seotuks striptiisiklubiga Studio Sex ja asjasse on segatud ka raadiojaam Studio sex (Stuudio kuus), kes süüdistab Õhtulehte andmete varjamises.

„Metsasalu 125“ on Ernst Jüngeri (1895–1998) isiklikel kogemustel põhinev päevikromaan Esimese maailmasõja rindeohvitseri elust Läänerinde kaevikutes. Romaan vastandub nn kadunud sugupõlvest jutustavatele teostele ning on osapõhjuseks, miks autorit tabasid edaspidi ülekohtused süüdistused sõja heroiseerimises ja sedakaudu natsismi esiletõusule kaasa aitamises. Seetõttu oli 20. sajandi üks väljapaistvamaid, pikaealisemaid ja mitmekülgsema elukäiguga saksa kirjanikke tuntud ja tunnustatud eelkõige oma kirjanikutee alguses ja lõpus, kuid vahepealse aja veetis teenimatus poolunustuses. Viimaks avaneb Eesti lugejatel võimalus teha tutvust Jüngeri rahvuslik-alalhoidliku, ent samas mässumeelse, elujaatava ja kaemusliku loominguga.

Aegade vältel on voodis tehtud peaaegu kõike. Muistsetel egiptlastel aitas voodi luua sidet hauataguse maailmaga, Shakespeare’i päevil kihas selle ümber seltskonnaelu ja Teise maailmasõja ajal juhtis Winston Churchill voodist tervet Suurbritanniat.

Tänapäeval on voodi tõrjutud magamistoa ukse taha ning uneterapeudid soovitavad voodit kasutada üksnes magamiseks ja seksiks. Nii tulebki selle mööblieseme kirev ajalugu ja roll inimeste elus kõne alla hämmastavalt harva. Ometi on voodil, kus veedame umbes kolmandiku oma elust, jutustada vägevaid lugusid.

„Horisontaalses ajaloos“ tõmmatakse kõrvale eesriided, mis varjavad voodit kui inimkonna üht kõige tähtsamat leiutist. Ühtviisi saavad sõna nii hiigelsuurtes kõrtsivoodites üheskoos tukkuvad rännumehed kui kullatud vooditest käske jagavad valitsejad. Raamat toob lugeja ette voodi veidravõitu ja mõnikord naljaka, kuid alati paeluva ajaloo: see on jutustus, kuidas okstest ja lehtedest ürgpesast sai põranda kohal hõljuv tehnoloogiaime.

Brian Fagan on antropoloogia emeriitprofessor California ülikoolis Santa Barbaras ja avaldanud mitu arheoloogiaraamatut.

Nadia Durrani on kirjutanud arheoloogia teemal juba kaks aastakümmet, avaldanud koos Brian Faganiga mitu õpikut ja toimetanud ajakirja Current World Archaeology.

Estonia’s symbolic flagship, the venerable and stately Suur Tõll, is one of the three surviving early 20th century steam-powered icebreakers in the Baltic Sea. When launched in Germany, the icebreaker was one of the world’s most modern vessels of its kind. It has steamed under the flags of Imperial Russia, Finland, the Soviet Union and Estonia bearing four different names: Tsar Mikhail Fyodorovich, Volynets, Wäinämöinen and Suur Tõll.

The reader will enjoy a rare glimpse of the crew’s daily life, study in detail the engine room of a mighty steamship, and admire its elegant interior. The book also provides a brief overview of theVulcan-Werke shipyard, from which the Suur Tõll departed for Tallinn in 1914. The hundred-year biography of the ship with four names reflects the story of the Republic of Estonia; history enthusiasts will find hitherto unpublished original drawings, photographs and excerpts from documents. The appendix provides a list of crew members in 1922–1940.

Maalilisel Järvamaal leidub uhkeid härrastemaju ja põliseid parke, suurejoonelisi losse, nagu Väinjärve või Kolu, tõelisi aadlipaleesid, nagu Roosna-Alliku, Purdi või Aruküla, kunagist hiilgust meenutavaid varemeid, nagu Mäo, ning salapäraseid või isegi süngeid ja ebamaiseid mõisarahulaid ja kirikaedu. Paljudes Järvamaa mõisaansamblites on praeguseks suudetud kunagine ilu taastada, ent omaaegse toreduse jälgi aimub ka hüljatud varemetest, maalingufragmentidest seintel või vanadest pargipuudest ja puiesteedest. Nende najal võib lugeja ja rändaja end hõlpsasti kujutleda nüüdseks kadunud maailma võrratusse miljöösse ning uurida kunagist aadlikultuuri, mõttes taaselustades möödaniku lugusid ja neis üles astunud tegelasi. Sel retkel sobib teejuhiks rikkalikult illustreeritud raamat, mis kirjeldab nii Järvamaa omaaegseid pärleid kui ka praeguseks pea unustusse vajunud paiku, vanadelt fotodelt õhkumas igale mõisale ainuomast hõngu. Raamatu autori, põlise järvaka Alo Särje sulest on varem ilmunud sari põhjalikke käsitlusi Eesti mõisatest ja mõisnikest, viimastena „Hiiumaa mõisad“ ning „Tallinna mõisad ja mõisakesed“.

Raamatus käsitletakse ehituspalke, nende ettevalmistamist ja töötlemist – varamist, nurgaseotsi ja muid liiteid, samuti kasutatavaid tööriistu ja töövõtteid. Kirjeldatakse palkidest seinte, lagede ja katuste, akna- ja uksepiitade konstruktsiooni, vajaliku tiheduse ja soojapidavuse saavutamist, kujundamist ja viimistlemist. Raamat põhineb Eesti, Soome ja Skandinaaviamaade palkehituse enam kui tuhandeaastasel kogemusel, mida tänapäevalgi rakendatakse, kuid juba nüüdisaegse tehnika abil.

Kõik sai alguse kaeraküpsisest. Samal ajal kui intensiivraviarst Matt Morgan päästis väikest patsienti, kes oli küpsisetüki kopsu tõmmanud, märkas ta akna taga lendavat linnuparve. Kuidas jäävad ellu linnud, kes lennates võõrkeha sisse hingavad? Sellest hetkest sündis doktori peas mõte kirjutada raamat kõigist neist imelistest meetoditest ja leiutistest, mida inimmeditsiin on loomariigist kopeerinud.

Känguru aitas tõhustada katseklaasiviljastamist. Kaelkirjak tõi kergendust astmaatikuile. Kärekülmas Arktikas elavad linnud andsid uue meetodi alajahtunud inimeste soojendamiseks. Küürvaal kinkis elupikenduse haige südamega patsientidele.

Mõistmine, kuidas inimene on elanud ja elab kõrvuti miljonite teiste loomaliikidega, võib viia uskumatute avastusteni meditsiinis ja päästa tuhandeid inimelusid.

Matt Morgan on Walesi arst, teadlane ja ajakirja British Medical Journal kaasautor. Lisaks teeb ta kaastööd paljudele ajalehtedele, raadiojaamadele ja telekanalitele ning Briti Kuninglik Ühing nimetas ta 2020. aastal David Attenborough’ nimelise teaduse populariseerimise auhinna nominendiks. „Üks meditsiin“ on tema teine raamat.

„Igas raamatus peab olema midagi, mis paneb mõtlema, elu ja teadmisi uues valguses vaatama. Kui arvad, et tänapäevane meditsiin on näide inimkonna supervõimest, siis eksid – sageli oleme kopeerinud evolutsioonis miljonite aastate jooksul välja kujunenut, me lihtsalt ei teadnud, et loomariigis on mõned meie meditsiiniimed igapäevased ega vääri suuremat tähelepanu. No ja mina ei teadnud, et kunstliku viljastamise õnnestumise üle on lätlastel põhjust uhke olla (ja pikka viha ei pea).“
Marko Mägi, zooloog

„Meil on looduselt veel nii palju õppida! Kõik vastused on meid ümbritsevas kirjas, tuleb olla piisavalt tark, et need üles leida. Neid lugusid lugedes avanevad hämmastavad õppetunnid ja seosed. Meie, inimesed, oleme osa loodusest, see leidis veel kord kinnitust. Inspireeriv raamat.“
Kärt Tomberg, Põhja-Eesti regionaalhaigla patoloog

Mihhail Bulgakov, üks maailmakirjanduse suurkujusid, on jõudnud eestlaste südameisse peamiselt oma romaaniga „Meister ja Margarita”. Tema muust loomingust ja elust teatakse märksa vähem. Ent tundmata suure kirjaniku enda elukäiku, tema eraelu, tema loomekreedo kujunemist, tema suhteid kirjandusringkondadega, erisuhet Staliniga ja paljut muud, ei saa lõpuni mõista ka tema loomingut, eriti mitte tema geniaalset satiiri kogu nõukoguliku ühiskonna kohta. Tõeline kuulsus saabus meistrile postuumselt, huvi tema elu ja saatuse vastu jäi aastakümneid hiljaks, seetõttu tuleb paljutki seletada vaid tema loomingu kaudu.

Boriss Sokolov (1957) on mitmekülgne uurija ja viljakas autor, kes oma esimese teaduskraadi kaitses ajaloos ning teise kirjanduses (just Mihhail Bulgakovist ja tema suurromaanist „Meister ja Margarita” – see oli üldse esimene doktoritöö Bulgakovist endises idablokis). Suure kirjaniku see eluloovariant on kirjutatud just eesti lugejaid silmas pidades.

Romaan Edvard Griegi elust: tema kujunemisteest silmapaistvaks heliloojaks, tema perekonnast ja kooselust lauljanna Nina Griegiga. Autor, Norras tunnustatud kirjanik ja helilooja Ketil Bjørnstad, esitab Griegi eluloo romaani vormis, tuginedes dokumentaalsele alusmaterjalile. Autori tahtel jutustab Griegi elukäiku naiskunstnik Leis Schjelderup, kes maalis kord Edvard Griegi portree ja oli talle ühel eluperioodil väga lähedane.