Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiigata oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuks ometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud, kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedelt vaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvasti jätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte vahel ning loodab nõudepesijana töötades ja oma eepilisele romaanile punkti panna püüdes, et au ja kuulsus ei lase end enam kaua oodata.

Umbes kümneaastaseks saades või varemgi hakkavad paljud tüdrukud huvi tundma, mis nende kehaga toimub. Tihti ei ole just lihtne täiskasvanutega sel teemal rääkida. See raamat on nagu veidi vanem ja targem sõber, kes räägib tüdrukule kõik sellest, mis tema kehaga murdeeas toimuma hakkab. Esiteks saab vastuse kõikidele küsimustele menstruatsiooni kohta: millal, miks ja kuidas see algab, kuidas selleks valmistuda, kuidas hakkama saada "päevade"-aja tujumuutustega jne. Peale selle annab Vic Parker sõbralikku nõu, kuidas jääda kogu murdeea tohuvabohu keskel iseendaks ning tunda sellest imelisest ajast rõõmu.

Akne on üks maailma populaarsemaid uusi koomikseid, mis meie lugejatele tuttav Postimehe koomiksiribast. Jeremy Duncan on 15-aastane rokkar, kes võitleb igavuse, maailmavalu ja oma vanematega. Tabav kirjeldus teismelise elust, milles jagub äratundmist kõigile.

„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda. Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret. Aaret aga kaitseb lohe.

Seda raamatut kirjutama inspireeris unenägu ning sellest pidi saama lustakas ja erootikarohke suvitusromaan "Seksitalu". Kuid prototüüpide puudumise tõttu hakkasid tegelased omavolitsema ja sekkusid olevikuprobleemidesse: nurisesid majandusliku ummiku üle, toetasid televisiooni domineerimist kunstivallas ega olnud rahul ametliku luterliku Jumalaga, vaid asusuid looma rahvuslikku religiooni. Musta kuke ohverdamisega alanud sündmuste jada viib välja inimohvrini. Tegelased ei häbene arutada konkreetsete Tallinna tegelaste tegusid ning pakuvad välja veel ühe versiooni metsavendade Voitkade seiklustest. Ka XX sajandi lõpp võib olla pikem aastast ning nii sobib ehk sellele romaanilegi pealkiri "Sajandilõpu suvi".

Ta jõudis mõtelda: Sellest pole midagi, ma võin pidurdada mootoriga. Siis oli ta kurvist väljas ja silmas rahvuskaartlast, kes umbes kolmekümne meetri kaugusel autole ette hüppas ja peatumiseks märku andis. Kaks meest seisid teeserval. Nende rattad olid madalate põõsaste najale toetatud. Tal polnud valikuvõimalust. Ta sõitis edasi. Teele tormanud rahvuskaartlane jõudis vaevu kõrvale karata, kui ta juba valvepostist mööda vuhises. Tagant ei kuuldunud ühtegi lasku. Willi Mohr ei kartnud. Ta peas välgatas mõte, et nüüd, kui ta neist mööda oli pääsenud, oli tal veel lootust. Nad tuli kannult maha raputada ja eksiteele juhtida. Näiteks võis ta mõnele kõrvalteele pöörata. Siis sobiva peidupaiga otsida, salakauba maha laadida ja minema sõita, et see hiljem vaikselt ära tuua. Ta võis... Kolmsada meetrit kontrollpostist allpool seisis tee ääres jalgratas. Veidi kõrgemal mäenõlval lamas keskealine unise näoga ja kärbitud hallide vurrudega rahvuskaartlane. Ta sihtis ruttamata ja tulistas Willi Mohri tavalisest kuuemillimeetrisest vintrauaga sõjaväekarabiinist vähem kui viiekümne sammu kauguselt.

See raamat on lihtne teejuht, kuidas paremini mõista oma ­emot­sioone. Selles Osho armastatumatest esinemistest pärit­ meeldejäävate ja sisukate tsitaatide valikus võtab ta käsile kolm suurimat emotsiooni: hirmu, viha ja kadeduse. Kui tärka­vad need emotsioonid, oleme sageli dilemma ees, kas neid väljenda­da või alla suruda. Oma tunnete väljendamine võib teisi haavata või tekitada veelgi suurema konflikti ja eksiarvamuse. Aga tunnete allasurumine, isegi heasoovlik­kusena näiva „enese­kontrolli” abil, ei tee neid tundeid olematuks. Me ­tunneme end siis endiselt halvasti, või veel halvem, plahvatame mõne ­tühise asja peale, mis on lahti rebinud vana ravimata emotsionaalse­ haava. Osho pakub enda väljendamise või allasurumise asemel kol­­mandat võimalust. Ta pakub süvenemist oma emot­­­sioo­­nide põhjustesse ja harjumust emotsioo­­ne nende­ tärkamisel jälgida, olles avatud õppe­tundi­dele,­­ mida ­­ need püüavad meile õpetada. Lõpuks leia­me,­­­­­­­ et isegi kõige katsumusterohkemad olukorrad ei ­­suuda meid enam ärritada ega põhjusta meile valu.

Sammun mööda lõputut teed sinavate kauguste poole. See tee viib läbi soode ja metsade, üle mägede ja jõgede. Vahel krabiseb jalge all nõmmesamblik, vahel sügishalladest kahutatud rohi. Kord saavad hommikukastest märjaks jalad, kord matab lumetuisk hinge ning kustutab viivuga jäljed.

Romaan rahvapärimustes Ungru krahvi nime all tuntud Hiiumaa mõisnikust parun O. R. L. von Ungern-Sternbergist (1744-1811), kes saadeti karilejooksnud laevade riisumise ning rootsi kipri tapmise eest Siberisse asumisele.

Käesolevas juhtumis tuleb austatud Perry Masonil mängida peitusemängu põikleva kliendi, tema kauni kaasa, libekeelse väljapressija ja Hamilton Burgeriga. Ning lisaks ka neljakümne seitsme tuhande dollariga sularahas, mis aina ilmub ja kaob, mida kõik taga otsivad ning millest keegi täpselt ei tea, kellele see kuulub ning mida see raha endast kujutab. Rahajaht viib lõpuks veretöödeni, millesse Mason ja tema klient näivad lootusetult sissemähituna...

Selle USA kirjaniku raamatud on põhiliselt poliitilised thrillerid, kus ükski valitsus või institutsioon ei ole vähimalgi määral usaldatav ja inimesed on vaid pisut paremad. "Amortiseerunud" agentide mahakandmised, uute agentide värbamine, valimiskampaaniate ja avaliku arvamuse juhtimine on peamised teemad tema raamatutes - ka käesolevas - mille kangelasteks on keskmisest kõrgema intellektiga, maailma avatult suhtuvad uuendajad, kellele kangelaslikkus on ainsaks tegutsemismotiiviks.

Sisaldab bibliograafiat ja registrit. Ühiskonna- ja kultuurikriitilised artiklid, kirjandusküsimused, teatrikirjad, reisimärkmed.

"Põhja ja itta" eesmärgiks on lugeja tutvustamine uurali keelte varasema uurimisloo huvitavamate lehekülgedega, eriti aga suurte keeleuurimisretkedega, mis on tehtud ülemöödunud sajandil ja eelmise sajandi alguses. Et lugejat viia lähemale vastavale keskkonnale, on ulatuslikult tsiteeritud mitme uurija reisikirju, milles kajastuvad retkede rõõmud ja vaevad ning leidub alusa põnevaid detaile läbitud alade ja kohatud rahvaste kohta. Pearõhk raamatus on asetatud obiugrilastele ja samojeedidele. Vaatlused piirduvad 1917. aastaga, sest pärast Suurt Sotsialistlikku Oktoobrirevolutsiooni siirdusid Nõukogude Liidus asuvad uuralilased täiesti uude ajastusse, mille vaatluseks peab iga rahva kohta avaldatama eri teoseid.

Sisukatkend: "Vronski läks konduktori järel vagunisse ja seisatas kupee uksel, et väljuvale daamile teed anda. Seltskonnainimese kogenud vaistuga määras Vronski kohe, ainsa pilgu selle naise välimusele heitnud, ta kuuluvuse kõrgemasse seltskonda. Ta vabandas ja tahtis vagunisse minna, kuid tundis vajadust veel kord teda vaadata - mitte niipalju ta väljapaistva ilu ja selle elegantsuse ja tagasihoidliku graatsia pärast, mis ilmnes kogu ta kujus, vaid just sellepärast, et ta armsa näo ilmes, kui ta möödus Vronskist, oli midagi erakordselt õrna ja hella. Kui Vronski tagasi vaatas, pööras ka daam oma pea. Säravad, tihedate ripsmete tõttu tumedaina paistvad hallid silmad peatusid sõbralikult ja tähelepanelikult Vronski näol, otsekui tunnistades teda, ja pöördusid kohe möödakõndivale rahvajõugule, nagu kedagi otsides. Selles lühikeses pilgus jõudis Vronski märgata mahasurutud elavust, mis mängles ta näol ja tuksles ta säravates silmades ning painutas ta punased huuled vaevu märgatavaks naeratuseks. Nagu oleks mingi üleküllus täitnud kogu ta olemuse, nii et see tahtmatult avaldus kord ta pilgu säras, kord naeratuses."

"Väikese My mõtteteri" sisaldab maailma parandanud Muumioru lugude tabavaid mõtisklusi ja väikese My ütlusi.

Väikese jõud on suur. Julge, otsusekindel ja sõltumatult vaba My on ebaviisakus ise, kuid tema müksud hämmastavad sageli oma terasusega. Tal on õnnestunud öelda paljugi tabavat just õigel või valel ajal.

Kogumikus on 94 novelli ning lühijuttu.
Sisukord
– Pühadeaegne kohustus. Tõlkinud V. Linask
– Kaptenimunder. Tõlkinud V. Linask
– Aadlimarssali abikaasa juures. Tõlkinud P. Viires
– Elav kronoloogia. Tõlkinud V. Linask
– Inimese kõnelus koeraga. Tõlkinud M. Nurmik
– Saunas. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Ühed head mõlemad. Tõlkinud V. Linask
– Lootusetu. Tõlkinud V. Linask
– Sekeldus. Tõlkinud V. Linask
– Elu on ilus. Tõlkinud M. Nurmik
– Viimane mohikaanlane. Tõlkinud P. Viires
– Numbritubades. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Diplomaat. Tõlkinud V. Linask
– Kulakupesa. Tõlkinud V. Linask
– Aukraad tühistatud. Tõlkinud P. Viires
– Rahatasku. Tõlkinud V. Linask
– Saapad. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Närvid. Tõlkinud P. Viires
– Suvitajad. Tõlkinud V. Linask
– Redelit mööda ülespoole. Tõlkinud V. Linask
– Intelligentne tümikas. Tõlkinud V. Linask
– Ühe idealisti mälestusi. Tõlkinud M. Nurmik
– Simulandid. Tõlkinud V. Linask
– Luts. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Apteegis. Tõlkinud V. Linask
– Hobuse nimi. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Ei ole saatusest määratud. Tõlkinud V. Linask
– Eksinud. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Jääger. Tõlkinud V. Linask
– Roimar. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Külaline. Tõlkinud V. Linask
– Hobu ja värisev emahirv. Tõlkinud P. Viires
– Lullilööjad. Tõlkinud P. Viires
– Perekonnaisa. Tõlkinud V. Linask
– Külavanem. Tõlkinud V. Linask
– Surnukeha. Tõlkinud V. Linask
– Naissoo õnn. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Köögitüdruk abiellub. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Müür. Tõlkinud V. Linask
– Pärast tuluõhtut. Tõlkinud V. Linask
– Üldharidus. Tõlkinud V. Linask
– Unter Prišibejev. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Kaks lehemeest. Tõlkinud M. Nurmik
– Võõrsil. Tõlkinud V. Linask
– Uneuim. Tõlkinud V. Linask
– Joomatõve arstimine. Tõlkinud M. Nurmik
– Kontrabass ja flööt. Tõlkinud V. Linask
– Niinake. Tõlkinud V. Linask
– Kallis koer. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Üle soolas. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Ilma kohata. Tõlkinud P. Viires
– Vanadus. Tõlkinud V. Linask
– Mure. Tõlkinud V. Linask
– On aga rahvas. Tõlkinud V. Linask
– Kalts. Tõlkinud V. Linask
– Püha lihtsameelsus. Tõlkinud P. Viires
– Naaskel kotis. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Küünik. Tõlkinud V. Linask
– Mari d´elle. Tõlkinud P. Viires
– Antreprenöör diivani all. Tõlkinud V. Linask
– Unenägu. Tõlkinud V. Linask
– Peegel. Tõlkinud V. Linask
– Öö kalmistul. Tõlkinud P. Viires
– Äpardus. Tõlkinud V. Linask
– Debüüt. Tõlkinud P. Viires
– Lastepere. Tõlkinud E. Murdmaa
– Avastus. Tõlkinud P. Viires
– Hingevaev. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Öö enne kohut. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Segadus. Tõlkinud V. Linask
– Joobnu vestlus kaine kuradiga. Tõlkinud P. Viires
– Näitleja hukk. Tõlkinud V. Linask
– Rumal prantslane. Tõlkinud V. Linask
– Anjuta. Tõlkinud V. Linask
– Ivan Matveitš. Tõlkinud V. Linask
– Nõid. Tõlkinud V. Linask
– Mürk. Tõlkinud V. Linask
– Lõputa jutustus. Tõlkinud P. Viires
– Nali. Tõlkinud V. Linask
– Agafja. Tõlkinud V. Linask
– Hunt. Tõlkinud V. Linask
– Kevadel. Tõlkinud V. Linask
– Košmaar. Tõlkinud V. Linask
– Griša. Tõlkinud V. Linask
– Armastus. Tõlkinud V. Linask
– Daamid. Tõlkinud V. Linask
– Tugevad elamused. Tõlkinud V. Linask
– Tuttav mees. Tõlkinud V. Linask
– Õnnepojuke. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Salanõunik. Tõlkinud V. Linask
– Päev maal. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Pansionis. Tõlkinud V. Linask
– Suvitamas. Tõlkinud V. Linask
– Ajaviiteks. Tõlkinud V. Linask
– Märkused

Sisukord:

• Esimene viinapõletaja
• Pimeduse võim
• Hariduse vili
• Elav laip
• Ja pimeduses paistab valgus
• Temast see kõik tuleb

"Saint-Pholieni kiriku poodu" on üks paremaid Maigret'-lugusid, milles kuulus politseikomissar endale erilised õigused võtab. Üks saladuslik ja närvitsev reisija jääb Saksa-Hollandi piiri lähedal raudteejaamas ilma oma kohvrist ning laseb ennast Bremenisse jõudnult maha. Komissar Maigret'l, kes seda enesetappu läbi lukuaugu pealt näeb, tuleb nüüd välja selgitada, mis õigupoolest toimus ning kes oli too saladuslik reisija. Varsti saab selgeks, et ta ei olnud üldse sama inimene, kelle pass tal taskus oli, ning loo juhtniidid näivad viivat hoopis Prantsusmaale.

Sisukord:

Suudlus
Poisikesed
Kaštanka
Preili N. N. jutustus
Pealkirjata
Magada tahaks
Stepp
Ebameeldivus
Tuled
Kaunitarid
Nimepäev
Haigushoog
Kingsepp ja paharet
Kihlvedu
Igav lugu
Gussev
Naised
Duell

Mis tead sa tuulest, mis tead sa tormist, mis tead sa luulest, ideest või vormist - kui hoiad närve ning elad kotis ja otsid värve vaid tindipotist! 1954