Kogutud teised, 3. köide.

 

Meie vabadussõjaadmiral oli iseteadliku Järva talupoja südi ja kartmatu meelega poeg. Varma pealehakkamise ja õnneliku käega igas ettevõttes - meresõidul ja äris, põllul ja metsas, rahus ja sõjas. Kui töö nõudis tegemist, siis võttis kätte ja tegi selle ära, olgu töö tarvis "adjustaadid" taskus või mitte. Eriti hästi läks korda admiralitöö: Vabadussõja arvukate ja hulljulgetegi operatsioonide käigus ei kaotatud ühtegi laeva, elu jättis viis mereväelast (ligikaudu kolm korda vähem, kui hukkus sõjamängus Kurkse väinas 1997. aasta sügisel).

Mitme kirjanikumonograafia autor Oskar Kruus on kogunud rohkesti mälestusi Karl August Hindrey (1875-1947) kohta ning kasutanud neid lisaks trükisõnas leiduvatele andmetele. Ta on näidanud Hindreyd kui Toomas Nipernaadi tüüpi kirjanikku, kes veedab suved looduskaunites kohtades ning talvel jälgib üleoleva pilguga Tartu kõrtside külastajaid. Raamatus on vaadeldud Hindrey nii kaasaega kui ka ajalugu kujutavaid teoseid.

Karl August Hermann Hindrey oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik. Hindrey oli Eesti esimene kunstikooli haridusega karikaturist. Ta algatas Postimehe satiirilise lisalehe Sädemed ja pilkeajakirja Kratt. Temast alates sai alguse lasteraamatute illustreerimine Eestis

Käesolevasse köitesse on võetud tervikuna novellikogud "Välkvalgus" (1932) ja "Armastuskiri" (1935).

"Välkvalgus" sisu:

• "Ristitütar"
• "Välkvalgus"
• "Perekond"
• "Neero"
• "Armastav loom"
• "Terve vihkab haiget"
• "Hexe"
• "Kriitilised ead"
• "Parabool"

"Armastuskiri" sisu:

• "Vanitas"
• "Argus"
• "Sepp-onkel"
• "Armastuskiri"
• "Jiakaala"
• "Vikerlased"
• "Ori"
• "Sadamas"
• "Rannad"

Raamatus avaldatavad mälestused katavad 35 aastat autori sünnist kuni tädimehe surma ja Pakkuli talu müümiseni 1910. aasta paiku. Esimeses osas jõuab autor Pärnu gümnaasiumist väljalangemiseni, teine osa käsitleb põhiliselt Treffneri gümnaasiumis õppimise aega ja kolmas osa kunstiõpingud Peterburis ja Münchenis. Neljanda osa "Murrang" põhisisuks on Hindrey läbielamised Pariisis ja viies osa "Tõnissoni juures" katab aastad 1904–1910.

Karl August Hindrey (1875–1947) esimese kogumiku "Kirjad noortele" viit osa on raamatus nimetatud kirjadeks – Pariisist, kodust, Euroopast, Tartust, Eesti Vabariigist. Teise köite "Minu sajand" alajaotused on pealkirjastatud viie vaatusena. Kronoloogiliselt kuulusid esimese köite lood valdavalt 20. sajandi kolme esimesse kümnendisse, teise omad aastatesse 1927–1944. Sellal oli autor ajakirjanikutööst kui põhitegevusest juba loobunud. Raamatu esimeses vaatuses kohtab lugeja veel autori kommentaare Euroopa poliitiliste päevasündmuste kohta. Teine ja kolmas vaatus pakuvad peamiselt suviseid muljeid Pühajärvelt ja Käsmust. Neljas ja viies vaatus on pühendatud eeskätt eesti kultuurile, selles tegutsejatele, teostele ja suundumustele. On mõned lood vapratest sõjameestest, nagu Ernst Põdder ja Johan Pitka. Tuleb juttu vabadussõjalastest. Lõpuks tagasivaade Jaan Tõnissoni "Postimehele" ja 1940-ndate tumedate tundide kajastused.

Jutud lastele. Sisu: Raks Reem teotseb; Värvimeistrid; Nõiarohi; Neli matsi; Trebongi surm; Kurr-Kiiss; Saarmas Rik-Räk; Rootsi rants Seki.

Romaanis "Sündmusteta suvi" jutustab Hindrey ühest suvest Pühajärve kaldatalus. Muheda rahvamehe Taari prototüübiks on olnud ajakirjanik ja kirjanduskriitik Anton Jürgenstein, ka kohalik seltsitegelane ja luuletaja Gustav Wulff on tõsieluline isik, teiste tegelaste puhul pole äratuntavat prototüüpi kasutatud. Suvi päris sündmusteta pole, kuid nendega on vabalt ümber käidud. Kui muud sündmused näivad pärinevat 1930ndaist aastaist, siis Vabadussõja ausamba avamine Otepääl toimus 1928. aastal, kuid romaanis on seegi nihutatud kujutatud suvesse.

1942. aastal esmatrükis ilmunud romaan kuulub autori tuntumate romaanide hulka. See on tiheda olustikulise põhjaga romaan tööka ja tahtekindla moonakapoja kujunemisest rikkaks ärimeheks.

Karl August Hindrey 1875–1947) ajalooline romaan toob meieni avara ja usutava pildi Muinas-Eesti ühiskonnakorraldusest. Autor on loonud huvitava ja elutruu portreedegalerii tolle ajastu inimestest. Teoses kohtame maakondade vanemaid, kodutuid ning orje. Oluline koht on antud selle aja välissuhetele, poliitika ja usu tihedale seosele.

Karl August Hindrey (1875-1947) ajalooline romaan toob meieni avara ja usutava pildi Muinas-Eesti ühiskonnakorraldusest. Autor on loonud huvitava ja elutruu portreedegalerii tolle ajastu inimestest. Teoses kohtame maakondade vanemaid, kodutuid ning orje. Oluline koht on antud selle aja välissuhetele, poliitika ja usu tihedale seosele.