Tooted

"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.

"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.

"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.

Enamik kaasaegseid Lääne fantaste maalib naiivseid pilte võitlusest gangsterlusega kosmoses ja muudest seiklustest galaktilises mastaabis. Asimovi fantastika läheb teist teed. Tema tulevikukangelased ei otsi kunagi seiklusi seikluste pärast, vaid lahendavad üldinimliku tähtsusega probleeme. Heaks näiteks Asimovi humaansusest ja isegi filosoofilisest sügavusest ongi käesolev romaan.

Meid ümbritsevas maailma kriisiolukorras osutub inglite teema käsitlus Jumala uskujaile suureks lohutuseks ning inspiratsiooniks, uskmatuile aga üleskutseks usule.Palvetan, et Jumal seda raamatut kasutaks haigete ja surijate lohutuseks, julgustuseks neile, kes taluvad argielu survet ning juhtijaks neile, keda tänapäeva sündmused viivad segadusse.

USAs pääseb valla taud nimega entsefaliit-16, mille huvitavaks omaduseks on see, et ta tapab ära kõik suguvõimelised mehed (naised, poisid ja vanurid jäävad ellu). Haiguse eest pääsemiseks on kaks võimalust, kas lasta end muust maailmast isoleerida või ühe kavala rohu abil (permanentselt) suguvõimetuks muuta (neist saavad ablatsionistid ehk nn A-d). Grupi ühiskonnale oluliste teadlaste puhul rakendatakse esimest moodust, neist saavadki nö Kaitstud Mehed e Protected Men, ühe sellise mehe silme läbi ongi lugu esitatud.

Diane arvati olevat Prantsuse kuninga Henri II ja tema favoriidi Diane de Valentinois' tütar – siit ka raamatu pealkiri "Kaks Diane'i". Ühe krahvi teenijatüdruk leidis ta, väikese lapsukese hällis, kus oli veel kukkur kullaga, pool sõrmust ja sedelike nimega "Diane". 12-aastaselt sattus tütarlaps õukonda. Ta pidi abielluma hertsog de Castroga, kes sai abielu esimesel aastal surma. Tegelikult armastab Diane aga oma lapsepõlvesõpra, mehist ja ilusat Gabrieli...

Käesoleva raamatu, mida on USA-s ja Inglismaal juba sadades tuhandetes eksemplarides müüdud, tegevuspaigaks on New York. Tegelasteks rikaste vanemate lapsed, kelle mõtted tiirlevad seksi ja lõbustuste ümber. Raamatut on iseloomustatud ka kui "Seksi ja linna" teismelistele ning selle põhjal tehtud teleseriaal peaks vahetama välja Beverly Hillsi.

Herta Laipaik (õieti Herta Leilia Kornev; 29. jaanuar 1921 Hummuli vald – 17. jaanuar 2008 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema loomingus annavad tooni folkhorror'i sugemetega kunstmuistendid. Rahvapärimused on kirjaniku loomingule olnud suur inspiratsiooniallikas, aidates tal luua Eesti kirjanduses ainulaadse kunstmuistendite žanri. Herta Laipaik on andnud meile inspektor Vinnali - "Kummitus muusikatoas. Doktor Vallaku mõistatus" ning "Professor Lillepooli kroonika".

"Marsi kroonikad" kasutab tosinat või enamat koostisosa teadusliku fantastika raudvarast: telepaatiat, materialiseerunud kujutlusi, roboteid, massihüpnoosi, lõikuvaid ajatasandeid, sinisest fosforvalgusest tehtud üliolendeid, Viimse Mehe ja Viimse Naise gambiiti, Maa inimeste enesetappu ...

Muinasjutuline lugu pisut koomilise, kuid ausameelse onu Miikaeli seiklustest ja juhtumustest tundmatu kirjasõbra otsinguil ja hädaohust päästmisel.

Molière sädelev komöödia "Naiste kool" viib meid abielu- ja kasvatusprobleemide ringi. Näidendi keskseteks tegelasteks on kõigi hilisemate naiivitaride "esiema" Agnès, kellele armastus mõistust annab, range hooldaja Arnolphe, kelle "teooria" naise rumalusest ning harimatusest kui truuduse pandist armetult kokku variseb, ja Agnèsi austaja Horace, kes neiu silmad avab. Molière'i rahvalik komöödia, mis kaitseb humanistlikke vaateid abielule ja armastusele, oli küllaltki "mässuline" oma ilmumisajal, 1662. aastal, kus pime alistumine perekonnapeale oli seaduseks.

Tänapäeval Lääne-Euroopas ja Ameerikas suure populaarsuse võitnud, praegu Pariisis elav tšehhi kirjanik Milan Kundera (s 1929) etendas tähtsat osa Tšehhoslovakkia 1968. aasta sündmustes. Sattunud oma kodumaal põlu alla, oli ta sunnitud sealt lahkuma, tema 1965. a. kirjutatud romaan "Nali" aga kanti seal keelatud kirjanduse nimistusse.

"Nali" on mitmekihiline, probleemiderohke teos. Selles kujutatakse elu ja inimesi, kellega saatus on kurja nalja teinud. Ka peategelasel on hukatuslik kalduvus rumalateks naljadeks. See on üheks ajendiks, miks ta ülikoolist välja heidetakse, see vajutab ka pitseri tema suhetele vastassooga, kes on hõivanud tema mõttemaailmas üsnagi soliidse koha.

Huvitavas minavormis esinevate tegelaste kaudu on näidatud "reaalse sotsialismi" inimvaenulikkuse ja moraalse allakäigu põhjusi. Selles mõttes on "Nali" eesti lugejale lähedane ja arusaadav, teos nagu meie endi elust. Romaan on senini ilmunud kahekümne neljas keeles.

Püstloodsete kaljumägedena merest kerkiv saar osutus liitlaste regulaarvägedele ligipääsmatuks kindluseks. Saarele paigutatud suurtükipatareid aga valitsesid ümbrust ja sulgesid laevateed. Saart ja patareisid saadeti vallutama salgake vapraid, kes selle riskantse ülesande täitmisel elasid läbi palju põnevaid seiklusi. "Navarone suurtükid" on andnud ainet ka põnevusfilmi loomiseks.

Tere, minu nimi on Marko ja olen 23-aastane. Hoiad käes minu esimest raamatut, ja pean ütlema, et olen sellega väga rahul. Olen üldse eluga rahul. Olen õnnelikus suhtes ning mul on piisavalt nii raha kui ka aega. Teen seda, mida tahan ja millal tahan. Lähen sinna, kuhu tahan, ja suhtlen nende inimestega, kellega tahan. Tänavune aasta on siiamaani olnud minu jaoks väga produktiivne. Lõpetasin Tartu Ülikoolis taani keele ja kirjanduse eriala ning kirjutasin oma esimese raamatu. Sain vastuse sellele, miks ma üldse siin olen, ja olen lõpuks saanud ka oma elule tähenduse. Aga ma pole alati nii enesekindel olnud. Mu elu pole alati nii hea olnud. Mind on tõrjutud, ignoreeritud, kiusatud, minu üle on naerdud, mind on laimatud, ähvardatud, sõimatud ja lõputult palju kordi maha tehtud. Lihtsalt seepärast, et ma olin nohik. Eks ma olen nohik siiamaani, aga nüüdseks munadega nohik, kes on oma minevikust palju õppinud ning püüab natukenegi nende noorte elu kergemaks teha, kelle jaoks 1. september on aasta kõige hirmsam päev, sest algab jälle kool. See siin on minu noormeheks kasvamise lugu – Otse ja Ausalt! MARKO JAKIMENKO "See raamat räägib väga ausa loo ühe poisi kujunemisest noormeheks ja sellega kaasnevatest raskustest ja rõõmudest. Kui senimaani on pedagoogid rääkinud koolikiusamisest ja lapsevanemad lapse kasvatamisest, siis selles raamatus me keerame kõik teistpidi ja laseme noorel mehel endal rääkida, mis asi on täpselt koolikiusamine, kuidas selle ajal ennast tuntakse ja mida lapsed tegelikult mõtlevad, kui vanemad neid omast arust õigesti kasvatavad. Mul on suur au esitleda ühte julget ja väga andekat noormeest Marko Jakimenkot, kes on selle teose autoriks. Kindlasti tänavuse sügise üks karmimaid, aga loodetavasti silmiavavaim ja ka ühiskonnas midagigi paremuse poole muutev raamat. Aitäh, Marko, sulle julguse eest oma lugu päevavalgele tuua. Sinust saab üks vägev Mees!" JESPER PARVE

Oma "Orleans'i neitsi" lõi Friedrich Schiller Napoleoni sissetungi aegu Saksamaale. Jeanne d'Arc'i loos nägi ta nii-öelda eeskuju võitluseks välisvaenlase vastu ja püüdis äratada rahvuslikku iseteadvust. See naiivne romantiline kurbmäng on tõeline ülemlaul lihtrahva patriootilisusele, kuna talutüdruk Domremy'st mõistis paremini kui ülikud, mis teha. Ajaloolise ainega on Schiller talitanud oma äranägemise järgi, lisades niigi keskaegsele legendaarset ja müstilist, lastes konfliktil tekkida Johannas endas ja ära jättes ka ta hukkamise.

Raamat sisaldab paarkümmend lugu autori lapsepõlvest. Tegevus toimub tolleaegses Kuressaares. Majanduskriisi survel on maainseneri perekond sunnitud pidama loomi. Peategelane, eelkooliealine tüdruk, tunneb sellest suurt rõõmu -- on ta ju ainuke laps ja loomadest saavad tema mängukaaslased. Aga vahel mõtleb tüdruk neid enesele välja: peeglis elab Peegliplika, kusagil naabruses ideaalne tüdruk Salle ja aeg-ajalt ilmub nende korterisse ohvitser Trimm, kes kõigilt korda nõuab.

Schilleri esikdraama "Röövlid" kajastab autori protestitunnet ülekohtuse ühiskonnakorra vastu. Peategelane asub, relv käes, omal käel õiglust teostama, kuid pettub oma kavatsustes, sest ta abimehed, röövlid, on kurjategijad ega tegutse sotsiaalsete kättemaksjatena.

Ta keeras ühe kirjutuslaua küljel olevatest sahtlitest lukust lahti ning võttis välja kaks eraldi paberilehte. Need olid süütut kahvatusinist värvi, sõnad olid trükitud väikeste pepside tähtedega. "Loe seda," ütles George. Iris põrnitses paberilehte. Seal seisis, täiesti selgelt ja keerutamata: "TE ARVATE, ET TEIE NAINE SOORITAS ENESETAPU. TA EI TEINUD SEDA. TA TAPETI." Teises kirjas oli: "TEIE NAINE ROSEMARY EI TAPNUD ENNAST. TA MÕRVATI."

"Salakavaluses ja armastuses" ründab Schiller ägedalt absolutismi ja seisusevahesid, kõrgema seltskonna jõudeelust tulenevat moraalilagedust ja ta pillamishimu, mille rahuldajaks on rahvas - oma higi ja vere hinnaga. See on Schilleri ainuke draama, mille aine on võetud kaasaegsest tegelikkusest, rünnak ise aga, kuigi paatoslik, on sütitavalt jõuline ja julge nagu ei üheski teises autori lavateoses. Tolleaegne noorus suhtus sellesse kodanlikku kurbmängu vaimustusega ja teos sai peagi populaarseks. Meile ei paku ta huvi mitte ainult ajaloolisest aspektist. Kuni maailm veel paigutigi jaguneb kahte klassi - rikkad ja vaesed ehk valitsevad ja valitsetavad, jääb draama põhiliselt aktuaalseks, hoolimata mõnest igandlikust seisukohast, mis on tingitud omaaegseist usulistest eelarvamustest. Ennekõike aga köidab see lavateos kahe noore tragöödiana.

Ehkki autorid on raamatut üritanud alustada kui noortejuttu, läheb lugu neil väga kiiresti käest ära. Poistekast saab juba viiendal leheküljel meestekas. Süüakse, juuakse, kakeldakse, tehakse, mis pähe tuleb. Keskealiste ülekaaluliste meeste kirjutatud keskealistele ülekaalulistele meestele mõeldud unistuslik lugu sellest, kuidas võiks ja peaks elama.

See algupärane kogumik, kus on juttu nii Taavetist ja Koljatist kui ka prints Ruperti puudlist, jagab meiega rohkesti sõjaväeeluga kaasnevaid kaksipidimõistmisi, kurioosumeid ja lõbusaid juhtumeid.

Riho Lahi (pseudonüüm Kihva Värdi) jutustused poisikese Värdi seiklustest. Siis äkki kostis kuskilt salapärane korin. Poisid jäid jahmunult kuulatama. Korin kordus. Kuid poisid ei saanud aru, kust see tuli, kas õhust, veest või koguni jalge alt maa seest. Jälle kostis see kummaline korin. Nüüd polnud poistel enam aega. Nad lippasid nagu jalad võtsid toa juurde...

Ameerika menukirjaniku Margaret Mitchelli (1900-1949) Pulizeri preemia võitnud bestseller, kõigi aegade ilukirjandusteostest kõige suurema kogutiraažiga romaan "Tuulest viidud" on tänaseks tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. Kodusõda Ameerika Ühendriikides, lõunaosariikide lüüasaamine, rekonstruktsioon - selline on ajalooline taust, mis saadab peategelase, hellitatud ja isepäise kaunitari Scarletti armastuse lugu ja tema dramaatilist elukäiku.

Romaan käsitleb randlaste elu möödunud sajandi lõpul, keskendudes ühe noore perekonna kodutalu rajamise loole väikesel inimtühjal Sarviku laiul ning uusasukate suhetele naabersaare Aruka rahvaga. 1985. aasta märtsis lõppenud romaanivõistlusel III auhinna saanud teos.

Suure firma masinakirjutajat on ahistanud firmaomaniku naistemaias poeg. Solvatud tütarlaps palub Perry Masonilt abi moraalilageda rahatuusa taltsutamiseks ja karistamiseks. Ootamatult selgub, et "karistamise" on keegi juba enda peale võtnud! Kes? Kas tõesti seesama tagasihoidlik ja vagur tütarlaps? Tundub, et jälle on kõik Perry Masoni ja tema kliendi vastu. Suure trusti juht ning naisteküti isa, kes soovib oma poega –-- kasvõi postuumselt -- puhtaks pesta. Politsei, kellele tundub, et sedapuhku on Masoni laul lauldud. Vähemtähtsatest üritajatest rääkimata..