Tooted
"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.
"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.
"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.
Diane arvati olevat Prantsuse kuninga Henri II ja tema favoriidi Diane de Valentinois' tütar – siit ka raamatu pealkiri "Kaks Diane'i".
Ühe krahvi teenijatüdruk leidis ta, väikese lapsukese hällis, kus oli veel kukkur kullaga, pool sõrmust ja sedelike nimega "Diane". 12-aastaselt sattus tütarlaps õukonda. Ta pidi abielluma hertsog de Castroga, kes sai abielu esimesel aastal surma. Tegelikult armastab Diane aga oma lapsepõlvesõpra, mehist ja ilusat Gabrieli...
Constance Chatterley on õnnetus abielus rikka aristokraadiga, kelle alakeha on sõja järel halvatud ja kes on naise ka emotsionaalselt unarusse jätnud. Üksildane Constance leiab igatsetud kire metsavaht Mellorsi käte vahel, kuid kas nii erineva ühiskondliku positsiooniga inimeste vahel saab olla tõelist armastust ja võrdsust?
"Marsi kroonikad" kasutab tosinat või enamat koostisosa teadusliku fantastika raudvarast: telepaatiat, materialiseerunud kujutlusi, roboteid, massihüpnoosi, lõikuvaid ajatasandeid, sinisest fosforvalgusest tehtud üliolendeid, Viimse Mehe ja Viimse Naise gambiiti, Maa inimeste enesetappu ...
„Me ei pea tegema suuri asju, vaid väikesi, kuid suure armastusega... Mitte keegi ärgu kiidelgu enda eduga, vaid tundku sügavaimat tänulikkust Jumala vastu. Ka ebaõnnestumine ärgu kedagi heidutagu, senikaua kui on antud endast parim. Jumal näeb ainult meie armastust. Ta ei küsi, kui palju raamatuid me lugenud oleme, kui palju imesid korda saatnud, vaid kas me oleme andnud talle oma armastusega kõik, mida oleme suutnud. Jumal ei pea midagi liiga väikeseks ega tähtsusetuks, sest ta on kõikvõimas. Nii on iga asi, mida oleme teinud koos Kristusega, Kristuse jaoks ja Kristuse kaudu, suur saavutus.“
Eeskujud juhatavad meid vaatama endast kaugemale. Lihtsa naise ema Teresa elu, täis halastust, on silmapaistev. Maailmas on küllalt temast andekamaid, targemaid, rikkamaid, kuid vaikse albaanlanna olemuses oli midagi täiesti erilist. Jumalast lähtuv halastus ja armastus on olnud selle naise sõnum ja tegu kaduvas maailmas.
Molière sädelev komöödia "Naiste kool" viib meid abielu- ja kasvatusprobleemide ringi. Näidendi keskseteks tegelasteks on kõigi hilisemate naiivitaride "esiema" Agnès, kellele armastus mõistust annab, range hooldaja Arnolphe, kelle "teooria" naise rumalusest ning harimatusest kui truuduse pandist armetult kokku variseb, ja Agnèsi austaja Horace, kes neiu silmad avab.
Molière'i rahvalik komöödia, mis kaitseb humanistlikke vaateid abielule ja armastusele, oli küllaltki "mässuline" oma ilmumisajal, 1662. aastal, kus pime alistumine perekonnapeale oli seaduseks.
Tänapäeval Lääne-Euroopas ja Ameerikas suure populaarsuse võitnud, praegu Pariisis elav tšehhi kirjanik Milan Kundera (s 1929) etendas tähtsat osa Tšehhoslovakkia 1968. aasta sündmustes. Sattunud oma kodumaal põlu alla, oli ta sunnitud sealt lahkuma, tema 1965. a. kirjutatud romaan "Nali" aga kanti seal keelatud kirjanduse nimistusse.
"Nali" on mitmekihiline, probleemiderohke teos. Selles kujutatakse elu ja inimesi, kellega saatus on kurja nalja teinud. Ka peategelasel on hukatuslik kalduvus rumalateks naljadeks. See on üheks ajendiks, miks ta ülikoolist välja heidetakse, see vajutab ka pitseri tema suhetele vastassooga, kes on hõivanud tema mõttemaailmas üsnagi soliidse koha.
Huvitavas minavormis esinevate tegelaste kaudu on näidatud "reaalse sotsialismi" inimvaenulikkuse ja moraalse allakäigu põhjusi. Selles mõttes on "Nali" eesti lugejale lähedane ja arusaadav, teos nagu meie endi elust. Romaan on senini ilmunud kahekümne neljas keeles.
Püstloodsete kaljumägedena merest kerkiv saar osutus liitlaste regulaarvägedele ligipääsmatuks kindluseks. Saarele paigutatud suurtükipatareid aga valitsesid ümbrust ja sulgesid laevateed. Saart ja patareisid saadeti vallutama salgake vapraid, kes selle riskantse ülesande täitmisel elasid läbi palju põnevaid seiklusi. "Navarone suurtükid" on andnud ainet ka põnevusfilmi loomiseks.
Oma "Orleans'i neitsi" lõi Friedrich Schiller Napoleoni sissetungi aegu Saksamaale. Jeanne d'Arc'i loos nägi ta nii-öelda eeskuju võitluseks välisvaenlase vastu ja püüdis äratada rahvuslikku iseteadvust.
See naiivne romantiline kurbmäng on tõeline ülemlaul lihtrahva patriootilisusele, kuna talutüdruk Domremy'st mõistis paremini kui ülikud, mis teha. Ajaloolise ainega on Schiller talitanud oma äranägemise järgi, lisades niigi keskaegsele legendaarset ja müstilist, lastes konfliktil tekkida Johannas endas ja ära jättes ka ta hukkamise.
Nagu oma loomingus enamasti, nii käsitleb autor ka selles romaanis tänapäevaprobleeme. Peategelaseks on kaks keskikka jõudnud naist, kes on mitmesugustel põhjustel jäänud üksikuks. Kujutades nende käekäiku, rõhutab autor töörõõmu ja kindlate eesmärkide tähtsust inimese elus.
Ta keeras ühe kirjutuslaua küljel olevatest sahtlitest lukust lahti ning võttis välja kaks eraldi paberilehte. Need olid süütut kahvatusinist värvi, sõnad olid trükitud väikeste pepside tähtedega. "Loe seda," ütles George. Iris põrnitses paberilehte. Seal seisis, täiesti selgelt ja keerutamata: "TE ARVATE, ET TEIE NAINE SOORITAS ENESETAPU. TA EI TEINUD SEDA. TA TAPETI." Teises kirjas oli: "TEIE NAINE ROSEMARY EI TAPNUD ENNAST. TA MÕRVATI."
"Salakavaluses ja armastuses" ründab Schiller ägedalt absolutismi ja seisusevahesid, kõrgema seltskonna jõudeelust tulenevat moraalilagedust ja ta pillamishimu, mille rahuldajaks on rahvas - oma higi ja vere hinnaga. See on Schilleri ainuke draama, mille aine on võetud kaasaegsest tegelikkusest, rünnak ise aga, kuigi paatoslik, on sütitavalt jõuline ja julge nagu ei üheski teises autori lavateoses.
Tolleaegne noorus suhtus sellesse kodanlikku kurbmängu vaimustusega ja teos sai peagi populaarseks. Meile ei paku ta huvi mitte ainult ajaloolisest aspektist. Kuni maailm veel paigutigi jaguneb kahte klassi - rikkad ja vaesed ehk valitsevad ja valitsetavad, jääb draama põhiliselt aktuaalseks, hoolimata mõnest igandlikust seisukohast, mis on tingitud omaaegseist usulistest eelarvamustest. Ennekõike aga köidab see lavateos kahe noore tragöödiana.
„Tuulte tallermaa“ on Albert Uustulndi loomingu olulisem romaan.
See teos on justkui rannarahva „Tõde ja õigus“. Rannamees Taavi oma kange iseloomu ja visa töörügamisega meenutab tõepoolest Vargamäe Andrest. Ainult et Vargamäel oli ka enne Andrese ja Krõõda väljamäele saabumist talu olemas, seal elasid varemgi inimesed. Taavi ja Eeva aga rajavad oma kodu päris tühjale saarele. Romaani I osa kujutab endast omamoodi maailma loomist.
1985. aasta märtsis lõppenud romaanivõistlusel III auhinna saanud teos.