Tooted
Raamat kõneleb eesti nõukogude teatri kujunemisest arengust rohkem kui kahe aastakümne (1940-1965) kestel, jätkates uurimust L. Tormise "Eesti teater 1920-1940" rajajoonelt.
Eesti lavakunstnike varematest aegadest pärinevad demokraatlikud mängutraditsioonid ja professionaalne ettevalmistus soodustasid eesti nõukogude lavaloomingu jõudsat arengut. Vaatluse all on üksikute teatrite looming, jälgitud on lavastajate isepära, näitlejate loomelaadi ja rolle, ka kunstnikutööd. Eesti nõukogude teatrit rajanud meistrite eeskuju virgutas järgmise põlvkonna teatritegijate arengut. Raamatu piirdeajaks on kuuekümnendate aastate keskpaik, mil annavad tunda uuenemistendentsid teatris, nagu kogu kunstielus üldisemas mõttes.
Illustreeritud fotodega.
Tuntud Prantsuse näitekirjaniku, lavastaja ja näitleja elulugu.
Sisukord:
Teen ämmamooriga juttu
Ahvimajas
Lugu kahest teatrisõbrast
Annaks õige vanaisale orvietaani?
Igaüks ei tahagi tapetsiiriks saada
Ad maiorem dei gloriam
Vähe tõenäolised seiklused
Kuulus kamp
Rändkomejant
Lavale ilmub prints de Conti
Hoia end, Bourgogne, Molière tuleb!
Bruhahaa!!!
Petit-Bourbon
Äranarritud sinine salong
Kes külvab tuult
Salapärane härra Ratabon
Armukadeda printsi kurblik lugu
Pärast armukadeda printsi hingusele minekut
Kes ta on?
Näitekirjaniku kool
Egiptlane vaderiks
Et välk teda tabaks!
Sapine armunu
Võliklavessiin
Ta ärkab ellu ja sureb jälle
Amphitryon
Suur elluärkamine
Monsieur de Pourceaugnac
Egiptlasest saab Neptunus, Neptunusest apollon ja Apollonist Louis
Ühislooming
Stseenid pargis
Madeleine lahkub
Õnnetu reede
Mullast oled sa võetud
Hüvastijätt pronksi valatud komödiandiga
August Gailiti (1891-1960) romantilises tonaalsuses romaani tegevustik hargneb muust maailmast eraldatud hülgeküttide ja kalurite saarel eelmise sajandi algupoolel. Tegelaste lembetunnete ja elusaatuse eritlusele on taustaks saarerahva alalhoidlikud tavad ning karm olelusvõitlus.
Valik August Sanga luuletõlkeid järgnevatelt autoritelt:
- Aleksandr Puškin
- Mihhail Lermontov
- Nikolai Nekrassov
- Maksim Gorki
- Aleksandr Blok
- Igor Severjanin
- Boriss Pasternak
- Vladimir Majakovski
- Sergei Jessenin
- Nikolai Tihhonov
- Jossif Utkin
- Leonid Martõnov
- Boriss Lihharev
- Olga Bergholz
- Aleksandr Tvardovski
- Jevgeni Vinokurov
- Jevgeni Jevtušenko
- Ilja Fonjakov
- Sergei Polikarpov
- Boriss Primerov
August Gailiti (1891-1960) kodumaal kirjutatud, kuid 1945 emigratsioonis ilmunud romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu.
Sisukord:
Jakob Mändmets – "Katkiraiutud kaljas"
August Mälk – "Meeste vahel"
August Mälk – "Kaugesõitja naine"
Eduard Männik – "Härraspäev"
August Jakobson – "Tuleviku nimel"
Eduard Männik – "Laeva tee"
Herman Sergo – "Roomassaarest Tallinna"
Juhan Smuul – ""Pühadekari" hukkumine"
Ülo Tuulik – "Öö"
Juhan Smuul – "Ookeani pale"
Aadu Hint – "Vaikne meri, laev ja linnud"
Käesolev raamat ei ole kunstiteaduslik traktaat, vaid jutustus suure kunstniku elust ja loomingust. Sellega on seletatavad ta iseärasused.
Raamatu maht ei võimaldanud üksikasjaliselt analüüsida suure kunstniku ligi üheksakümmend aastat kestnud elu ning ta nii mitmekesist ja rikkalikku loomingut. Näiteks on raamatus Michelangelot kui arhitekti käsitletud hoopis vähem põhjalikult kui ta seda pälvib. Lisaks on jäetud puudutamata paljud tähtsategi sündmuste üksikasjad Michelangelo elust ja tegevusest, mida on teistes raamatutes pikemalt käsitletud.
Ruumi vajas autor aga niisuguste asjade jaoks, millest Lääne kirjanduses rääkida ei armastata, mis on aga olulised teadusliku objektiivsuse huvides. Michelangelot kui kunstnikku ja humanisti ei saaks õigesti mõista, kui ei kõneleks sellistest faktidest nagu Itaalia poliitiline tragöödia, eriti Firenze võitlus Itaalia ja rahvusvahelise reaktsiooni jõudude vastu aastail 1529-1530.