Tooted

Raamat käsitleb kommunaal- ja väikeelamute aedade kujundamist ning annab juhtnööre nii sovhooside ja kolhooside keskuste kui ka nende elamusektorite ja külakooliümbruste kujundamiseks ning haljastamiseks. Põhjalikult on käsitletud aia kujunduslikke elemente, nagu tarad, teed, trepid, müürid, veekogud, istumiskohad jne. ning nende ehitamist. Kirjeldatakse murude, puude, põõsaste ja lillede kasutamist haljastamisel ning nende olulisemaid omadusi ja vajadusi. Rikkalikult illustreeritud. Mõeldud kõigile hoonete ümbruse kujundajatele ja heakorrastajatele.

Raamat kõneleb eesti nõukogude teatri kujunemisest arengust rohkem kui kahe aastakümne (1940-1965) kestel, jätkates uurimust L. Tormise "Eesti teater 1920-1940" rajajoonelt.
Eesti lavakunstnike varematest aegadest pärinevad demokraatlikud mängutraditsioonid ja professionaalne ettevalmistus soodustasid eesti nõukogude lavaloomingu jõudsat arengut. Vaatluse all on üksikute teatrite looming, jälgitud on lavastajate isepära, näitlejate loomelaadi ja rolle, ka kunstnikutööd. Eesti nõukogude teatrit rajanud meistrite eeskuju virgutas järgmise põlvkonna teatritegijate arengut. Raamatu piirdeajaks on kuuekümnendate aastate keskpaik, mil annavad tunda uuenemistendentsid teatris, nagu kogu kunstielus üldisemas mõttes.
Illustreeritud fotodega.

Eesti Vabariigil ja Eesti Rahvusraamatukogul on ühine sünniaasta - 1918. Eesti Rahvusraamatukogu fotoalbum on ajaraamatuna omanäoline hüvastijätt eluga Toompeal, ülevaade meie raamatukoguhoidjate paari põlvkonna tööst. Ivi Eenmaa Album tutvustab lühidalt eri etappe raamatukogu ajaloos ning illustratsioonidena on kasutatud vastava perioodi trükiseid. Sisu: Raamatukogu eellugu Raamatukogu asutamine Raamatukogu esimesed aastad Riigiraamatukogu ühendamine Riigiarhiiviga Riigiraamatukogu aastail 1925-1935 G. Ney Riigiraamatukogu direktorina 1936-1940 Riigiraamatukogu lõpuaastad Sõjaaeg 1941-1944 Sõjajärgsed aastad Viiekümnendad aastad Rariteetide kogu Kuuekümnendad aastad Seitsmekümnendad aastad Arhiivkogu Raamatukogu peahoone sisevaateid Kunsti- ja kartograafiakogu Muusikakogu Kaheksakümnendad aastad National Library of Estonia and its Books Estnische Nationalbibliothek und ihre Bücher

Käesolev kogumik avab esimese suurema teadusliku väljaandeseeria eesti uuematest rahvalauludest viisidega. Eesmärk on anda ülevaade eesti uuema, s.o. mitteregivärsilise rahvalaulu kõikidest liikidest, ajaloolistest kihistustest, topograafilistest iseärasustest, laulude varieerumisest ajas ja ruumis. Esimene köide on pühendatud uuematele mängulauludele. Vahetantsuga ja dramaatilise tegevusega ringmängude kõrval on haaratud ka siirdevormilised tantsulis-figuraalse liikumisega laulumängud ja varasemad ringmänguvormid. Eeskätt on siia koondatud ainult või peamiselt mängulaulu funktsioonis levinud laulud.

Kogumik eesti uuemaid laulumänge koos üksikasjaliste mängukirjelduste ja viisidega. Esindatud on nii algupärased laulud kui ka suulised laululaenud naaberrahvaste folkloorist. Lisatud on ülevaade laulumängude liikidest ja ajaloost.

Tuntud Prantsuse näitekirjaniku, lavastaja ja näitleja elulugu.

Sisukord:
Teen ämmamooriga juttu
Ahvimajas
Lugu kahest teatrisõbrast
Annaks õige vanaisale orvietaani?
Igaüks ei tahagi tapetsiiriks saada
Ad maiorem dei gloriam
Vähe tõenäolised seiklused
Kuulus kamp
Rändkomejant
Lavale ilmub prints de Conti
Hoia end, Bourgogne, Molière tuleb!
Bruhahaa!!!
Petit-Bourbon
Äranarritud sinine salong
Kes külvab tuult
Salapärane härra Ratabon
Armukadeda printsi kurblik lugu
Pärast armukadeda printsi hingusele minekut
Kes ta on?
Näitekirjaniku kool
Egiptlane vaderiks
Et välk teda tabaks!
Sapine armunu
Võliklavessiin
Ta ärkab ellu ja sureb jälle
Amphitryon
Suur elluärkamine
Monsieur de Pourceaugnac
Egiptlasest saab Neptunus, Neptunusest apollon ja Apollonist Louis
Ühislooming
Stseenid pargis
Madeleine lahkub
Õnnetu reede
Mullast oled sa võetud
Hüvastijätt pronksi valatud komödiandiga

Raamat sisaldab materjale Jüri Järveti teatri- ja filmirollidest, sealhulgas osatäitmistest filmides nagu "Mäeküla piimamees", "Hullumeelsus", "Kuningas Lear", "Solaris" ja teised. Raamat sisaldab ka intervjuud "39 küsimust Jüri Järvetile" ning filmograafiat.

Luulekogu. Värsivalimik: Kirjad Krimmist (1953), Lauluisa noorusmail (1953), Laulasmaa suvi (1953-1954), Alfred ja Anna (1960), Jaak ja taat (1961).

Raamatus kirjeldatakse püsilillede perekondi, liike ja sorte, mis omavad suuremat tähtsust meie vabariigi iluaianduses ja haljastuses. Käsitletakse mullaharimist, väetamist ja lillede hooldamist. Eri peatükk on pühendatud paljundamisele. Raamatus on tabelid liikide bioloogiliste ja dekoratiivsete omaduste kohta. Käsiraamatu koostamisel on autor kasutanud nii katse- ja uurimistulemusi kui ka kirjandusallikaid. Teatmeteos on vajalik aiandus- ja haljastustöötajaile.

Soome kirjandusklassiku Aleksis Kivi (1834-1872) esikteos, 1859. aastal kirjutatud ja 1860. aastal Soome Kirjanduse Seltsi auhinna saanud näidend, mis žürii nõuannete kohaselt ümbertöötatuna ilmus esmakordselt 1864. aastal. Näidendi esietendus toimus Soome Teatris 1885. aastal, eesti laval – Draamateatris – esietendus "Kullervo" 1985. aastal. Esialgu kange Kullervo läheb vennaviha tõttu orjaks, tapab oma armukese, võrgutab õe ja sööstab mõõga alla. Rahutu nooruk külvab enda ümber vihkamist ja hävingut ning loob samal ajal oma elust kirgliku ja kurva loo.

"Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovitš Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani iseloomustab terav kriitika kapitalistliku ühiskonna vastu. Raskolnikovi üliinimese idee viitab saksa filosoof Friedrich Nietzsche mõjule. Lisaks on tihti mainitud Uut Testamenti ja Jumalat.

Valik August Sanga luuletõlkeid järgnevatelt autoritelt:

• Aleksandr Puškin
• Mihhail Lermontov
• Nikolai Nekrassov
• Maksim Gorki
• Aleksandr Blok
• Igor Severjanin
• Boriss Pasternak
• Vladimir Majakovski
• Sergei Jessenin
• Nikolai Tihhonov
• Jossif Utkin
• Leonid Martõnov
• Boriss Lihharev
• Olga Bergholz
• Aleksandr Tvardovski
• Jevgeni Vinokurov
• Jevgeni Jevtušenko
• Ilja Fonjakov
• Sergei Polikarpov
• Boriss Primerov

August Gailiti (1891-1960) kodumaal kirjutatud, kuid 1945 emigratsioonis ilmunud romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu.

Teine köide seitsmeköitelisest teatmeteosest "Loomade elust" käsitleb limuseid, okasnahkseid, harjaslõugseid, habeloomi, ürgkeelikseid, mantelloomi ja lülijalgsetest koorikloomi. Suuremat tähelepanu on pööratud tähtsamatele ja bioloogiliselt huvitavamatele liikidele. Mõeldud kõigile bioloogiahuvilistele.

Raamat käsitleb Madalmaade maalikunsti arengut 15.-17. sajandil, hõlmates selliseid kunstnikke nagu Jan van Eyck, Hieronymus Bosch, Pieter Brueghel vanem, Peter Paul Rubens ja Rembrandt Harmensz van Rijn. Sisaldab peatükke olustikumaali, maastikumaali ja natüürmordi kohta ning ajastu tähtsamate sündmuste kronoloogiat.

Sisukord:

Jakob Mändmets – "Katkiraiutud kaljas"

August Mälk – "Meeste vahel"

August Mälk – "Kaugesõitja naine"

Eduard Männik – "Härraspäev"

August Jakobson – "Tuleviku nimel"

Eduard Männik – "Laeva tee"

Herman Sergo – "Roomassaarest Tallinna"

Juhan Smuul – ""Pühadekari" hukkumine"

Ülo Tuulik – "Öö"

Juhan Smuul – "Ookeani pale"

Aadu Hint – "Vaikne meri, laev ja linnud"

"Põrgupõhja uus Vanapagan" on A. H. Tammsaare kui romaanikirjaniku luigelaul, eredalt omapärane ja sügavalt elu ning kodanliku ühiskonna vastuoludesse süüviv teos. Reaalelu tasandil vaadelduna kujutab "Põrgupõhja uus Vanapagan" endast lugu lihtsameelsest mehest, kelle teine oma kavaluse abil orjastab.

Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini on põnev uurimus Eesti keskaegsest ja varauusaegsest raidkivikunstist. Raamat keskendub reljeefidele, skulptuuridele ja glüptikale, tuues esile kunstiajaloo olulise perioodi Eestis.

Raamatu eesmärgiks on tutvustada laiemale ringkonnale roose, nende paljundamist ja kasvatamist. Põhjalik ülevaade antakse spontaansete kibuvitsaliikide ja nende liikide kohta. Käsitletakse introdutseeritud roosiliike ja Eesti NSV-s paremaks tunnistatud roosisorte, rooside paljundamise viise ning poogitud ja omajuursete rooside kasvatamist kasvuhoones (mullal ja toitelahusel) ja avamaal. Rooside pookealustena käsitletakse peamiselt kohalike kibuvitsaliikide tüüpe. Autori katseandmete põhjal on iseloomustatud rooside õitsemist, õite kvaliteeti ja vegetatiivset kasvu erinevatel pookealustel. Raamat on mõeldud aianduse ja haljastuse alal töötajatele ning kõigile aiandushuvilistele ja loodusesõpradele.

Juhan Liivi paljudest luuletustest on säilinud käsikirjades ja hilisemates publikatsioonides mitu erinevat varianti. Käesoleva valimiku põhiline osa toetub autori eluajal ilmunud viimase väljaande (Juhan Liivi luuletused. Noor-Eesti, Tartu 1910) redaktsioonile. Kolme nim. kogumikust pärineva luuletuse ("Öösse ära kadus", "Külm" ja "Ta lendab mesipuu poole"), samuti postuumsetest kogumikest valitud luuletuste puhul on siin kasutatud lugejate teadvuses juurdunumad, kõige kunstiküpsematena tunduvad variandid.

Tuntud Eesti lavastaja ja näitleja südamlik elulooraamat, mille on kirja pannud tema abikaasa. Raamatus on ka üksikasjalik ülevaade Ruut Tarmo lavakarjäärist ja rohkelt fotomaterjali.

Komöödia viies vaatuses. "Tartuffe" on Molière'i tuntumaid näidendeid. Kuulus prantsuse kirjanik kujutab siin aferisti, kes vagadust sildiks kasutab, et selle varjus takistamatult oma kuritegelikke plaane ellu viia. Kuid näidendi tõeline tähendus on suurem kui usuvagatsejate paljastamine. "Tartuffe'is" on antud hävitav hoop kiriklik-religioossele elulaadile, millele Molière seab vastu oma terve, elurõõmsa, ratsionalistliku ellusuhtumise.

Kuigi teose ilmumisest on möödas juba sajandeid, pole ta ka tänapäeval oma kõlajõudu kaotanud. Elavate karakterite, sündmustiku meisterliku arenduse ja tiheda, lopsaka sõnastuse tõttu on "Tartuffe" üks maailmaklassika kõige poulaarsemaid komöödiaid.

Raamatus antakse detailne ülevaade Vana-Kreeka spordist, eriti aga suurtest pärjamängudest, nende võitjatest ja võistlusaladest.