Tooted

Raamat käsitleb kommunaal- ja väikeelamute aedade kujundamist ning annab juhtnööre nii sovhooside ja kolhooside keskuste kui ka nende elamusektorite ja külakooliümbruste kujundamiseks ning haljastamiseks. Põhjalikult on käsitletud aia kujunduslikke elemente, nagu tarad, teed, trepid, müürid, veekogud, istumiskohad jne. ning nende ehitamist. Kirjeldatakse murude, puude, põõsaste ja lillede kasutamist haljastamisel ning nende olulisemaid omadusi ja vajadusi. Rikkalikult illustreeritud. Mõeldud kõigile hoonete ümbruse kujundajatele ja heakorrastajatele.

Eesti Vabariigil ja Eesti Rahvusraamatukogul on ühine sünniaasta - 1918. Eesti Rahvusraamatukogu fotoalbum on ajaraamatuna omanäoline hüvastijätt eluga Toompeal, ülevaade meie raamatukoguhoidjate paari põlvkonna tööst. Ivi Eenmaa Album tutvustab lühidalt eri etappe raamatukogu ajaloos ning illustratsioonidena on kasutatud vastava perioodi trükiseid. Sisu: Raamatukogu eellugu Raamatukogu asutamine Raamatukogu esimesed aastad Riigiraamatukogu ühendamine Riigiarhiiviga Riigiraamatukogu aastail 1925-1935 G. Ney Riigiraamatukogu direktorina 1936-1940 Riigiraamatukogu lõpuaastad Sõjaaeg 1941-1944 Sõjajärgsed aastad Viiekümnendad aastad Rariteetide kogu Kuuekümnendad aastad Seitsmekümnendad aastad Arhiivkogu Raamatukogu peahoone sisevaateid Kunsti- ja kartograafiakogu Muusikakogu Kaheksakümnendad aastad National Library of Estonia and its Books Estnische Nationalbibliothek und ihre Bücher

Käesolev kogumik avab esimese suurema teadusliku väljaandeseeria eesti uuematest rahvalauludest viisidega. Eesmärk on anda ülevaade eesti uuema, s.o. mitteregivärsilise rahvalaulu kõikidest liikidest, ajaloolistest kihistustest, topograafilistest iseärasustest, laulude varieerumisest ajas ja ruumis. Esimene köide on pühendatud uuematele mängulauludele. Vahetantsuga ja dramaatilise tegevusega ringmängude kõrval on haaratud ka siirdevormilised tantsulis-figuraalse liikumisega laulumängud ja varasemad ringmänguvormid. Eeskätt on siia koondatud ainult või peamiselt mängulaulu funktsioonis levinud laulud.

Kogumik eesti uuemaid laulumänge koos üksikasjaliste mängukirjelduste ja viisidega. Esindatud on nii algupärased laulud kui ka suulised laululaenud naaberrahvaste folkloorist. Lisatud on ülevaade laulumängude liikidest ja ajaloost.

Tuntud Prantsuse näitekirjaniku, lavastaja ja näitleja elulugu.

Sisukord:
Teen ämmamooriga juttu
Ahvimajas
Lugu kahest teatrisõbrast
Annaks õige vanaisale orvietaani?
Igaüks ei tahagi tapetsiiriks saada
Ad maiorem dei gloriam
Vähe tõenäolised seiklused
Kuulus kamp
Rändkomejant
Lavale ilmub prints de Conti
Hoia end, Bourgogne, Molière tuleb!
Bruhahaa!!!
Petit-Bourbon
Äranarritud sinine salong
Kes külvab tuult
Salapärane härra Ratabon
Armukadeda printsi kurblik lugu
Pärast armukadeda printsi hingusele minekut
Kes ta on?
Näitekirjaniku kool
Egiptlane vaderiks
Et välk teda tabaks!
Sapine armunu
Võliklavessiin
Ta ärkab ellu ja sureb jälle
Amphitryon
Suur elluärkamine
Monsieur de Pourceaugnac
Egiptlasest saab Neptunus, Neptunusest apollon ja Apollonist Louis
Ühislooming
Stseenid pargis
Madeleine lahkub
Õnnetu reede
Mullast oled sa võetud
Hüvastijätt pronksi valatud komödiandiga

Raamat sisaldab materjale Jüri Järveti teatri- ja filmirollidest, sealhulgas osatäitmistest filmides nagu "Mäeküla piimamees", "Hullumeelsus", "Kuningas Lear", "Solaris" ja teised. Raamat sisaldab ka intervjuud "39 küsimust Jüri Järvetile" ning filmograafiat.

Luulekogu. Värsivalimik: Kirjad Krimmist (1953), Lauluisa noorusmail (1953), Laulasmaa suvi (1953-1954), Alfred ja Anna (1960), Jaak ja taat (1961).

Raamatus kirjeldatakse püsilillede perekondi, liike ja sorte, mis omavad suuremat tähtsust meie vabariigi iluaianduses ja haljastuses. Käsitletakse mullaharimist, väetamist ja lillede hooldamist. Eri peatükk on pühendatud paljundamisele. Raamatus on tabelid liikide bioloogiliste ja dekoratiivsete omaduste kohta. Käsiraamatu koostamisel on autor kasutanud nii katse- ja uurimistulemusi kui ka kirjandusallikaid. Teatmeteos on vajalik aiandus- ja haljastustöötajaile.

Valik August Sanga luuletõlkeid järgnevatelt autoritelt:

• Aleksandr Puškin
• Mihhail Lermontov
• Nikolai Nekrassov
• Maksim Gorki
• Aleksandr Blok
• Igor Severjanin
• Boriss Pasternak
• Vladimir Majakovski
• Sergei Jessenin
• Nikolai Tihhonov
• Jossif Utkin
• Leonid Martõnov
• Boriss Lihharev
• Olga Bergholz
• Aleksandr Tvardovski
• Jevgeni Vinokurov
• Jevgeni Jevtušenko
• Ilja Fonjakov
• Sergei Polikarpov
• Boriss Primerov

Valik novellette, satiire, humoreske, groteske Sisukord: Mustlased ; Korvitegija Siimu õnn ; Piibumeistri Joobi ulaelu ; Rahapada ; Leib ja armastus ; Uks lahti, siin kriminaalkomissar! ; Mees mehe vastu ; Hüüd inimsuse poole ; Eelhirm ; August Jürisoo rõõmud ; Sõnad ja teod ; Hall elu ; Maanaine ; Õnnetus raudteejaamas ; Optant ; Nälg ja surm ; Hirm ; Mälupraod ; Päästekangelane ; Elu nullpunkt ; Kunst ja roim ; Räbalad

August Gailiti (1891-1960) kodumaal kirjutatud, kuid 1945 emigratsioonis ilmunud romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu.

Sisukord:

Jakob Mändmets – "Katkiraiutud kaljas"

August Mälk – "Meeste vahel"

August Mälk – "Kaugesõitja naine"

Eduard Männik – "Härraspäev"

August Jakobson – "Tuleviku nimel"

Eduard Männik – "Laeva tee"

Herman Sergo – "Roomassaarest Tallinna"

Juhan Smuul – ""Pühadekari" hukkumine"

Ülo Tuulik – "Öö"

Juhan Smuul – "Ookeani pale"

Aadu Hint – "Vaikne meri, laev ja linnud"

"Põrgupõhja uus Vanapagan" on A. H. Tammsaare kui romaanikirjaniku luigelaul, eredalt omapärane ja sügavalt elu ning kodanliku ühiskonna vastuoludesse süüviv teos. Reaalelu tasandil vaadelduna kujutab "Põrgupõhja uus Vanapagan" endast lugu lihtsameelsest mehest, kelle teine oma kavaluse abil orjastab.

Eesti rahvakunst II. Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum. … Käesolev eesti rahvapärasele arhitektuurile pühendatud album jätkab Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogude tutvustamist. "Taluehitised” on üks olulisemaid teemasid muuseumi kogumis- ja uurimistöös. … … Album sisaldab ka 80 ümberjoonistust Etnograafiamuuseumi joonistekogust ajavahemikust 1903-1971. Huvi peaksid pakkuma vanimad joonised – aida vaade 1903. aastast, mille on teinud dr. Jakob Hurda uurimismatkalt Setumaale V. Reier ja M. Joosepi "Suitsumaja sisevaade Mihkli kihelkonnast” 1911 aastast. … Asulad Taluõued Ehitusmaterjal ja ehitustehnika Elamu Suvekoda Saunad Aidad Laudad Kõlgused ja küünid Võrgumajad Rehi Keldrid ja katulitoad Sepikoda Kaevud Veskid

Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini on põnev uurimus Eesti keskaegsest ja varauusaegsest raidkivikunstist. Raamat keskendub reljeefidele, skulptuuridele ja glüptikale, tuues esile kunstiajaloo olulise perioodi Eestis.

Raamatu eesmärgiks on tutvustada laiemale ringkonnale roose, nende paljundamist ja kasvatamist. Põhjalik ülevaade antakse spontaansete kibuvitsaliikide ja nende liikide kohta. Käsitletakse introdutseeritud roosiliike ja Eesti NSV-s paremaks tunnistatud roosisorte, rooside paljundamise viise ning poogitud ja omajuursete rooside kasvatamist kasvuhoones (mullal ja toitelahusel) ja avamaal. Rooside pookealustena käsitletakse peamiselt kohalike kibuvitsaliikide tüüpe. Autori katseandmete põhjal on iseloomustatud rooside õitsemist, õite kvaliteeti ja vegetatiivset kasvu erinevatel pookealustel. Raamat on mõeldud aianduse ja haljastuse alal töötajatele ning kõigile aiandushuvilistele ja loodusesõpradele.

Juhan Liivi paljudest luuletustest on säilinud käsikirjades ja hilisemates publikatsioonides mitu erinevat varianti. Käesoleva valimiku põhiline osa toetub autori eluajal ilmunud viimase väljaande (Juhan Liivi luuletused. Noor-Eesti, Tartu 1910) redaktsioonile. Kolme nim. kogumikust pärineva luuletuse ("Öösse ära kadus", "Külm" ja "Ta lendab mesipuu poole"), samuti postuumsetest kogumikest valitud luuletuste puhul on siin kasutatud lugejate teadvuses juurdunumad, kõige kunstiküpsematena tunduvad variandid.

Käesoleva köite kaante vahel on luuletused ja ballaadid, mis koostaja arvamust mööda moodustavad parema osa poetessi ulatuslikust luuleloomingust. Teost illustreerivad Hando Mugasto puugravüürid, mis pärinevad Marie Underi 1936. aastal ilmunud valikkogust "Ja liha sai sõnaks".

Raamatus antakse detailne ülevaade Vana-Kreeka spordist, eriti aga suurtest pärjamängudest, nende võitjatest ja võistlusaladest.